-
Enamik inimesi on inertsed. Ilmselt on “nõustalgia” üheks põhjuseks asjaolu, et elu oli tol ajal lihtsam, mitte nii inforikas ja erinevaid valikuid pakkuv nagu täna. Juba oktoobrilapse-eas õpetati selgeks, et “riik meie eest muret kannab”, ning sellise teadmisega oli lihtne mõtlemisest loobuda. Sarnast riigi poolt pakutavat kindlustunnet ootavad nõukogude elu paremaks pidajad ka täna, ja seda ei saa neile tegelikult pahaks panna.
Pealegi kehtib raudne reegel:…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/040806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eile algas neli päeva (13.–16.VII) vältav Võru folkloorifestival (pildil). Viljandi pärimusmuusika festival võtab teatepulga üle järgmisel nädalal (20.–23.VII).
Kevadel vaieldi Eestis tuliselt selle üle, mismoodi on ÕIGE tuljakut tantsida. Mullu koolitati vanade rahvalaulude esitajaid seda ÕIGESTI tegema. Selles mõttes on nii muistsetelt põlvedelt päritud tekst kui ka viis osa Eesti ajaloo tervikpildist, mida tänaseni ümber joonistatakse, et ÕIGE tulemus kätte saada.
Suured folkfestivalidki Võrus ja Viljandis ei lähe…
-
Ei ole päris selge (ja vaevalt kunagi lõpuni selgeks saabki), kas tšetšeeni sõjapealik Šamil Bassajev hukkus tema enda varutud lõhkeainet ettevaatamatult käsitsedes või saavad Venemaa riiklikud palgamõrtsukad selle “märja asja” ausalt oma kontole kirjutada. Igatahes, kui surm osutub faktiks, oli tegu tšetšeenide seni viimase vabadusvõitluse viimase suure nime lahkumisega. Järgneb väiksemate kangelaste periood, kuni uued suurnimed kaela kandma hakkavad, täpselt samamoodi nagu Jannseni halvatuse, Jakobsoni surma…
-
25 riigi juhid sõlmisid põhiseaduse leppe vähem kui kaks aastat tagasi. Ehk kõigi liikmesmaade juhid olid jõudnud üksmeelele, et Euroopa riikide edasise arengu ning konkurentsivõime suurendamise huvides tuleb mitmes valdkonnas, näiteks välis- ja julgeolekupoliitikas, tihedamat koostööd teha, protseduurireegleid lihtsustada ja otsustamise läbipaistvust suurendada. Ilmselt ei saanud dokument küll kõige õnnestunumat nime, sest põhiseadusega ei ole sel siiski suurt pistmist. 2004. aasta oktoobris Roomas alla kirjutatud lepe…
-
Juhust kasutades tänan professor Zetterbergi sõbraliku arvustuse eest.
-
Tõlgitud raamatust: Ernesto Laclau ja Chantal Mouffe, Hegemoonia ja sotsialistlik strateegia: radikaalse demokraatliku poliitika poole (Verso: 1985), lk 171-175.
See, mida neokonservatiivne ehk neoliberaalne “uusparempoolsus” vaidlustab, on üks teatav liigendus, mis on pannud demokraatliku liberalismi õigustama riigi sekkumist võitlusesse ebavõrdsusega ning Heaoluriigi rajamist. Selle muudatuse kriitika pole sugugi hiljutine nähtus. Juba 1944. aastal algatas Hayek raamatus “Tee orjusesse” raevuka rünnaku riikliku sekkumise ja majandusliku planeerimise mitmesuguste vormide,…
-
Täna asendab Nõukogude sõjakangelasi homoheroism. See kajastub ilukirjanduses ja võidab filmifestivalide peaauhindu. Ja kehalisus, kehafunktsioonidel põhinev identiteet on omaette eesmärk. Martin Kala tsiteerib 21. juuni Postimehes seoses homoseksuaalist Hollandi suursaadiku väidetava ahistamisega Thomas Ferenczi(t), kes Prantsuse päevalehes Le Monde ütleb, et on vaja aega, soovi ning midagi tõelise kultuurirevolutsiooni sarnast poliitika- ja sotsiaalelus, et muuta homoseksuaalsusega seotud suhtumisi ja tavasid.
Mõistekasutus “kultuurirevolutsioon” on kõnekalt ambitsioonikas. Kultuurirevolutsioon…
-
Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001 – 2006.
On igati kiiduväärt, kui akadeemiline asutus võtab vaevaks üllitada midagi tõsisemat kodumaise publiku jaoks. Kuigi enamik ülikoole ja instituute rõhutab paberil vajadust tegutseda ka laiema avalikkuse heaks, suudavad vähesed antud funktsiooni täita: kogu aur läheb teadusartiklite vorpimisele ja raha hankimisele. Eetikakeskus on meeldivaks näiteks selle kohta, et isegi humanitaarteadustes saab ka Eestis tegutseda laia joonega. Kui lugeda ülevaadet…
-
1968. aasta polnud pöördeline mitte üksnes sotsialismisüsteemi jaoks. Rööbiti Praha sündmustega leidsid samal aastal aset ka Pariisi sündmused. Meie, kes me elasime siinpool “raudset eesriiet”, ei teadnud neist kuigivõrd. Mingis mõttes on see isegi kummaline, sest Nõukogude Liidul pidanuks olema ideoloogiliselt väga kasulik lakkamatult oma kodanikele korrutada, kuidas roiskuvas kapitalismis on küpsemas revolutsioon.
Omaette küsimus on muidugi, kuivõrd tõsine olukord Pariisis 1968. aasta kevadel üldse oli? Siin…
