-
Viimasel ajal on ka Eesti ajakirjanduses kõlanud varemalt George W. Bushi ja tema lähikondlaste suust kõlanud sõna “islamifašism”.1 Pole vaja kuigivõrd tunda kummagi sõnapoole tähendust mõistmaks uusmoodustises sisalduvat enam kui negatiivset hinnangut kirjeldatavale nähtusele. Põhimõtteliselt on püütud islamifašismi mõistega jätkata vahepeal ilmselt liiga lahjaks jäänud sõna “fašism” kasutamist senises vaimus. Põhimõtteliselt on selle tegevuse eesmärgiks purustada vaenlane ideoloogiliselt veel enne võimaliku diskussiooni teket. Veelgi enam, hoiatades…
-
Väljavõte linnavalitsuse plaanist: “Tallinna linn korraldab konkursi Kalevipoja skulptuuri püstitamiseks Tallinna lahte. /—/ Esitatav töö peab lähtuma eepose “Kalevipoeg” ideest – tugevdada sõnumit, et me kestame rahvana. Kontseptsioon ja selle visuaalne kajastus peab andma vaatajale võimaluse tõlgendada Kalevipoja ideed iga üksikisiku ja kogu eesti rahva jaoks, olema vastuvõetav võimalikult erineva sotsiaalse staatusega inimeste poolt. Kontseptsioon peab andma võimaluse n.ö müüdikirjelduseks. Rõhutada tuleb Tallinna kui merelinna eripära.…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/201006/2. . . .jpg” align=baseline border=0>
-
22. septembri Sirbist loeme, et eesti rahvas on sooritamas enesetappu. Alvar Loog soovib sarnase provokatiivse pealkirjaga juhtida tähelepanu siinmail hiilivale moraalirevolutsioonile. Loog väidab, et euroopastuvas Eestis on kasvamas ja kosumas “kapitalistliku liberaaldemokraatia sünnitatud uus eetika”, mida iseloomustab “libe segu majandusliberalismist ja kristlikust kosmopolitismist”. Selle protsessi seni teadvustamata tulemuseks olevat “nii üksikindiviidide kui tervete rahvuste etniline tasalülitamine”.
Eesti rahvuslik mõtlemine ning horisont on tõepoolest muutumas. Koolikirjandites arutlevad…
-
Dr Tuomas Heikkilä on Helsingi ülikooli ajaloodotsent, kes on viimasel ajal tegelenud peamiselt Soome Püha Henriku legendiga ning allikaanalüüsiks mõeldud arvutiprogrammide arendamisega.
Lõuna-Taani ülikooli professor dr Kurt Villads Jensen on Taani tuntumaid ajaloolasi, kelle tööd taanlaste ristisõdadest Põhja-Euroopas on oluliselt avardanud arusaama ristisõjaliikumise ulatusest.
Dr Torben K. Nielsen on Ålborgi ülikooli ajaloodotsent, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on kujunenud taanlaste ristisõjad Eestis ja Henriku Liivimaa kroonika.
Stefan Donecker on Firenzes…
-
Akadeemilisele uurimistööle on see kosutav, keskaeg näib olevat poliitiliselt neutraalne ja lausa kutsub oma hõlvamatusega vanu ja uusi tahke käsitlema, seni tehtut teisiti ja ümber hindama, mis teaduslikus diskursuses nii loomulik.
Tõsi, ka keskaegse Liivimaa (mõistes seda koodnimetust tänase Eesti ja Läti ala ühisvaates) ajalugu nõuab ikka ja jälle uute ning vanade küsimuste valgel läbivaatamist. Asi pole mitte rahvusliku ajaloo vanade poliitiliste klišeede nagu muistne vabadusvõitlus või…
-
Servajoonistus 13. sajandi käsikirjast.
Rahvajutu-uurija Richard Viidalepp kirjutas 1931. aastal Koeru kihelkonnas üles järgmise legendi, mis sarnaneb mitmete teiste pärimustekstidega Eesti Rahvaluule Arhiivis: “Sedasi on kirjas – räägivad, et mihklipäeval on taevas sõda old, siis visatud muist ingleid taevast alla ja kurat ka. See ju kirjas üleval ka, et see old Jumala pühamaks ingliks. Taht veel Jumalast ülemaks saada. Siis Jumal viskas ta taevast maha. See kis…
-
Vana Toomas tõugatakse troonilt.
Turundust käsitleb ühiskond majanduselu normaalse osana, aga niipea, kui oma brändi, tunnuslauset või logo hakkab tegema avalik võim, saab see tagantjärele kõvasti nahutada. Sest tausta teadmata on lihtne kiviga visata: selle raha eest nii väike asi, mille igaüks oskab teha. Tallinn valmistub saama Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2011 ja linna turundus kõige sellest tulenevaga on taas päevakorras. Et argumenteerimata kriitikat ennetada: milles seisneb töö,…
-
Milleks uuritakse minevikku? Kuigi traditsioon soosib vastust, et mineviku enda pärast, siis näitab kogemus midagi muud: kõige varasematest ajalookirjutuse ilmingutest peale Egiptuses ja Mesopotaamias on mineviku üles- ja ümberkirjutamine olnud oleviku ja tuleviku teenistuses. Ajaloofilosoof Hayden White on kirjutanud tabavalt: “Ajaloouurimine kui eriomane nähtus pole sündinud mitte niivõrd vajadusest tuvastada teatud sündmuste toimumine, vaid soovist määratleda, mida need sündmused võiksid tähendada konkreetse inimrühma, ühiskonna või kultuuriarusaama…
-
Lord Byron
Kirp on küll väike, kuid hüppab kõrgele. Nagu bioloogiaõpikutes väidetakse, on inimesekirbu (Pulex irritans) arvukus viimase sajandi jooksul oluliselt kahanenud, seda eeskätt keskküttega majade ehitamise tõttu, kus on kirbuvastsete arenguks liiga vähe niiskust. Inimesele endale muidugi meeldiks mõelda, et ta on hakanud oma roppudest esiisadest rohkem puhtust pidama, aga ega see üksi ei aitaks, kuivust on ka vaja. Aga et looduses peab valitsema tasakaal…
