-
Kirjanik Thomas Mann on 1937. aastal kirja pannud järgmise mõtte: “Ma ei suudaks end kunagi sundida ütlema midagi halba uue Venemaa kohta, ehkki seal toimuv jääb arusaamatuks.” Viimased sõnad “wenig durchsichtig” tähendavad sõna-sõnalt “vähe läbipaistev”. Läbipaistmatud, s.t arusaamatud olid kirjanikule ilmselt stalinlikud näidisprotsessid trotskistide ja teiste rahvavaenlaste üle.
Thomas Manni pihtimus tekitab mitmeid küsimusi. Praeguses kontekstis põhiline kõlab nii: miks ta ei suudaks midagi halba öelda…
-
Maailmal olid aga lunastuse vastuvõtmisega teised plaanid. Isegi kui Jeesuse varaseid jüngreid võiks pidada maise vara hüljanuteks, sai edu saavutanud kristlikust kirikust peatselt rikkuse ja kõrkuse kants. Koguni jõulupildist on välja roogitud olukorra tegelik kehvus koos sõnnikuaurude ning reisist vanunud ja tolmunud rõivastega. Uue kuninga sünniloo kitsikuse asemel pakub kristlus juba sajandeid estetiseeritud versiooni, kus nappusel suurt ruumi pole. Vaevalt püha perekond end kaanepildisündmuse tarvis kuidagi…
-
Erkki Toivanen, Kahel pool kanalit. Inglise keelest Piret Saluri. Varrak, 2006. 128 lk.
Prantsuse ja inglise põhimõttelised maailmavaatelised lahkarvamused sunnivad ka meid tihti poolt valima.
Kas on juhus, et Eurostariga Pariisist Londonisse reisijad saabuvad raudteejaama, mis on saanud oma nime Waterloo lahingu järgi? Või jalutavad Trafalgari väljakule admiral Nelsoni ausammast vaatama? Prantslased peavad aga oma rahvustunde ja vabaduseiha kehastuseks Jeanne d’Arci. Miks ei nõustu britid, et Prantsuse revolutsiooni…
-
Erkki Toivanen on võtnud endale raamatus “Kahel pool kanalit” keerulise ülesande analüüsida inglaste ning prantslaste identiteeti ning nendevahelisi suhteid. Kui vaid prantslased isegi teaksid, kes nad on. Ometi on Toivaneni nägemus üllatavalt täpne isegi selliste uduste asjade puhul. Tänased prantslased on segunenud kõikidega. 1910.-20. aastatel seoses revolutsiooniga Venemaal tulid venelased ning poolakad ja said prantslasteks. Nad on seniajani kohalikku mällu sööbinud kui kaevandajad ning taksojuhid. Teise…
-
AADAMSOO, MARTIN. Filmi, telet ja animatsiooni õppima. Nr 32, lk 1.
ADORF, MARGIT. PÖFFi eelsoojendus on tehtud. Nr 45, lk 12.
ADORF, MARGIT. Hinge peegel – keha. (X PÖFFist.) Nr 46, lk 10.
AFANASJEV, VAHUR. Brüssel usub pisaraid. (Imbi Palju “Tõrjutud mälestused”.) Nr 10, lk 16.
ALAMAA, EERO. Film müüdud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 44, lk 16.
DAVIDJANTS, KRISTIINA. Lapsed mobiiltelefonide maailmas. (Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i “Laps”.)…
-
I Ringhäälingust
Eiki Nestor: Ringhäälinguseaduse, mis on riigikogu menetluses ja valitsuse poolt esitatud, kõige teravam debatt on ringhäälingunõukogu koosseisu üle. Nüüd kultuurikomisjon jõudis ka minu meelest mõistliku lahenduseni, et see koosneks nii iga fraktsiooni esindajatest kui ka spetsialistidest. Paraku selle sama kultuurikomisjoni kompromissi leidmise tõttu on meil siiamaani seaduse lugemine katkestatud. Teie kui valitsuse esindaja selle eelnõu juures, miks ei sobi selline nõukogu, mis koosneb nii poliitikutest…
-
Max Jakobson, Tulevik? Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski. Tänapäev, 2006. 159 lk.
Soome diplomaat, poliitika jälgija ja number üks arvamusliider Max Jakobson alustab oma kõige värskemat teost iseenda tsiteerimisega: “Ajaloolised kogemused kinnitavad, kui vähe me tulevikust teame. Kindel võib olla vaid selles, et juhtub midagi, mida keegi pole osanud oodata.” Nende kahe lausega lõpeb ta mahukas peateos “XX sajandi lõpparve”. Viimane ilmus soome keeles kolmes köites aastatel…
-
Muidugi on õigus Lacanil ja tema järgijail, kes kuulutavad, et fantaasia on reaalsuse tugi ja saab seda olema igavesti ja mis tahes elukorralduse puhul. Igasugune tähendus on juba loomu poolest religioosne ja illusoorne. Räägitagu läbi, vaieldagu ja arendatagu kommunikatiivsust mis tahes ideaali suunas, illusoorsus jääb. Ometi on kommunikatiivsuse ideaali silmas pidades edendatud eluolu kahtluseta parem kui bürokraatlik kabinetivaikus ja -võim.
Asjade pideva läbiarutamise harjumuse toel arenevad…
-
Keeleinspektsiooni peadirektor
Riigikeele kohta liigub legend, mida ikka ja jälle tõestisündinud loo pähe jutustatakse. Kui Ameerika kongressis arutati riigikeele kehtestamist, olevat hääletamisel inglise keel saanud saksa keele üle võidu kõigest ühe häälega. Loos on tõtt niipalju, et 1794. aastal arutati kongressis Virginia osariigi sakslaste taotlust tõlkida õigusaktid saksa keelde, mis aga esindajatekojas häältega 42:41 tagasi lükati. Kaalukeeleks osutunud spiikrit Frederick Mühlenbergi, kehvapoolse saksa keele oskusega teise põlve…
-
On täiesti loogiline, et Venemaa jaoks on vene keel Euroopa Liidu keelena realistlikum eesmärk kui Euroopa Liidu liikmesus. Riigid, mille kaudu seda on võimalik üritada, on Läti ja Eesti, kaugemas vaates võib-olla ka Ukraina. Õnneks ei näe ma praegu küll ühtegi jõudu, mis sunniks meid oma senisest keelepoliitikast taganema. Tõsi, pärast lätlaste üsna jäärapäiselt, kuid siiski edukalt läbi viidud üleminekut lätikeelsele gümnaasiumiharidusele on meil probleemid isegi…
