-
Kultuuriminister Raivo Palmaru intervjuu tõttu 28. aprilli Sirbis avaldamata jäänud seisukohavõtt.
-
Kirjanik Thomas Mann on 1937. aastal kirja pannud järgmise mõtte: “Ma ei suudaks end kunagi sundida ütlema midagi halba uue Venemaa kohta, ehkki seal toimuv jääb arusaamatuks.” Viimased sõnad “wenig durchsichtig” tähendavad sõna-sõnalt “vähe läbipaistev”. Läbipaistmatud, s.t arusaamatud olid kirjanikule ilmselt stalinlikud näidisprotsessid trotskistide ja teiste rahvavaenlaste üle.
Thomas Manni pihtimus tekitab mitmeid küsimusi. Praeguses kontekstis põhiline kõlab nii: miks ta ei suudaks midagi halba öelda…
-
Maailmal olid aga lunastuse vastuvõtmisega teised plaanid. Isegi kui Jeesuse varaseid jüngreid võiks pidada maise vara hüljanuteks, sai edu saavutanud kristlikust kirikust peatselt rikkuse ja kõrkuse kants. Koguni jõulupildist on välja roogitud olukorra tegelik kehvus koos sõnnikuaurude ning reisist vanunud ja tolmunud rõivastega. Uue kuninga sünniloo kitsikuse asemel pakub kristlus juba sajandeid estetiseeritud versiooni, kus nappusel suurt ruumi pole. Vaevalt püha perekond end kaanepildisündmuse tarvis kuidagi…
-
Erkki Toivanen, Kahel pool kanalit. Inglise keelest Piret Saluri. Varrak, 2006. 128 lk.
Prantsuse ja inglise põhimõttelised maailmavaatelised lahkarvamused sunnivad ka meid tihti poolt valima.
Kas on juhus, et Eurostariga Pariisist Londonisse reisijad saabuvad raudteejaama, mis on saanud oma nime Waterloo lahingu järgi? Või jalutavad Trafalgari väljakule admiral Nelsoni ausammast vaatama? Prantslased peavad aga oma rahvustunde ja vabaduseiha kehastuseks Jeanne d’Arci. Miks ei nõustu britid, et Prantsuse revolutsiooni…
-
Erkki Toivanen on võtnud endale raamatus “Kahel pool kanalit” keerulise ülesande analüüsida inglaste ning prantslaste identiteeti ning nendevahelisi suhteid. Kui vaid prantslased isegi teaksid, kes nad on. Ometi on Toivaneni nägemus üllatavalt täpne isegi selliste uduste asjade puhul. Tänased prantslased on segunenud kõikidega. 1910.-20. aastatel seoses revolutsiooniga Venemaal tulid venelased ning poolakad ja said prantslasteks. Nad on seniajani kohalikku mällu sööbinud kui kaevandajad ning taksojuhid. Teise…
-
AADAMSOO, MARTIN. Filmi, telet ja animatsiooni õppima. Nr 32, lk 1.
ADORF, MARGIT. PÖFFi eelsoojendus on tehtud. Nr 45, lk 12.
ADORF, MARGIT. Hinge peegel – keha. (X PÖFFist.) Nr 46, lk 10.
AFANASJEV, VAHUR. Brüssel usub pisaraid. (Imbi Palju “Tõrjutud mälestused”.) Nr 10, lk 16.
ALAMAA, EERO. Film müüdud. (Jaak Kilmi ja Andres Maimiku “Müümise kunst”.) Nr 44, lk 16.
DAVIDJANTS, KRISTIINA. Lapsed mobiiltelefonide maailmas. (Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i “Laps”.)…
-
Probleem on muus ehk riigikorralduses. Rahvusriiklus on küll veel tõsiasi, aga otsustamise ülemvõim ei ole kaugeltki enam kodanike valitud võimuorganite käes. Kodanikud teevad keelekasutuse osas otsuseid, minnes mööda seadusandlikest aktidest või nende täitmise järelevalvest. Kuidas mõjutab põhiseadus näiteks globaalses infovõrgus toimuvat? Või lokaalsemalt, eesti keele kasutamist netis? Ei kuidagi. Täpsemalt, põhiseaduses sätestatud sõnavabadus mõjutab netikultuuri küll. Keegi ei pea tõsiselt arvestama tsensuuri, tagakiusamise või rahaliste karistustega,…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/151206/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ma olen sulle väga tänulik, et ma saan avalikult rääkida vähemasti ühestki oma ideest. Neid uusi ideid on muide võrdlemisi palju, aga ajakirjanduses kajastuvad ainult mingisugused väga kummalised teemad.
Täna ja homme räägitakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsil “Paabeli raamatukogu” kirjasõna vabadusest. Sõnavabadus on praegu Euroopas kuum teema, vähemasti kolmel-neljal suurel kirjandusmessil või -festivalil on see tänavu olnud tähelepanu keskmes. Eks põhjused peitu viimastel aastatel toimunus: USA võimude…
-
Äris ja poliitikas on moraalitus, vähemasti otsustades peegelduse järgi avalikkuses, pärast sajandialguse mõõna jälle hästi paljunema hakanud. Mis tähendab, et kõigile moraalitutele ei jätku laual toitu ja võitlus teravneb. Kõhutühjuses ei ole kunagi keegi ise süüdi, ikka leidub süüdlane kuskil väljaspool. Näiteks kehtivad seadused ja nende täitmise järelevalve (mida vähemasti poliitikud ei saa otse kritiseerida) ning sõltumatu meedia, mis tänitab, kui harjumuspärasest kohast, näiteks õlivabrikust endale…
