-
Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd, Kümme keskaegset tallinlast, Varrak, Tallinn 2006 (Tallinna Linnaarhiivi Toimetised nr. 10). 326 lk, ill, bibl, register.
Tiina Kala ja Juhan Kreem Tallinna Linnaarhiivist ja Anu Mänd Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist on kirjutanud ladusa ja õnnestunud raamatu kümnest keskaegsest tallinlasest. Kes õigupoolest oli tollal tallinlane, polegi nii lihtne ühemõtteliselt määratleda. Kõik kümnest polnud ei Tallinna kodanikud ega isegi mitte rangelt võttes Tallinna…
-
Feministlikud vaidlused. Filosoofiline mõttevahetus. Toimetanud Linda Nicholson. TLÜ Kirjastus, Tallinn 2006.
Feminism ja postmodernism pannakse sageli kergekäeliselt ühte patta. Seetõttu tuleb rõõmustada, et eesti keelde on tõlgitud raamat, kus neli akadeemilist feministi Judith Butler, Nancy Fraser, Drucilla Cornell ja Seyla Benhabib on võtnud asja lähemalt käsitleda. Üksteist mõistes, kritiseerides, tõlgendades on valminud filosoofiast rase teos feminismi ja postmodernismi keerukast, ent huvitavast vahekorrast.
Feminismi ees seisvat eksistentsiaalset muret…
-
Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1918. UTKK, 2006. 640 lk.
Eesti rahvusliku teadvuse ning ajaloolise mälu osaks on olnud baltisakslaste peaaegu täielik väljajätmine sellest. Nii nagu baltisaksa ajaloolased kuulutasid Eesti ja Läti ajaloo vaid kolonistide ehk baltisakslaste ajalooks, nii kinnitatakse tänases Eestis ja Lätis, et nende ajalugu koosneb vaid põlisrahvaste ajaloost. Vigane ning kitsarinnaline on nii üks kui teine arusaam.
Ühelt poolt võib sellest ju…
-
President Toomas Hendrik Ilves vestleb Kaarel Tarandiga maailma tulevikku kujundavate ennustusraamatute rollist ja mõjust Eestis.
K.T.: Hoiatus- ja ennustuskirjandus on huvitav, kuid Eestis vähe rakendust leidnud žanr. Enamjaolt viljeldakse seda õhtumaadel, toetudes teadusele, uuringutele ja faktidele, mis kirjutatakse kokku mitte-teadlastele arusaadavaks ladusaks jutuks. Eestlaste kokkupuuted sedasorti raamatutega piirduvad tõlgetega, millest mõne ilmumist oled ka ise mahitanud ja toetanud. Kodumaine looming aga peaaegu puudub.
T.H.I.: Teatud mõttes meil ju…
-
Teame ju, et igasugune käsitlus on ajaloo allikas, olgu ta võltsing, ideoloogiline spekulatsioon või mis tahes. Kuivõrd on meie ajalooteadus valmis praegu Bruno Sauli mälestuste tüüpi üllitistest midagi viljakat ja kõnekat välja lugema? Kas pole nii, et mitmete teemade käsitlemiseks, milleks Sauli raamat võiks tuge anda, nagu näiteks nõukogude korra toimimise peenmehaanika ja erisused kommunistliku ladviku ning selgelt konformistlike eestlaste erinevate tasemete seas ja vahel, pole…
-
Bruno Saul, Meie aeg. Maalehe kirjastus, 2006. 320 lk.
Sauli raamatu retsenseerimine on üldiselt mahtunud valetavatele endistele ärapanemise võtmesse. Vigadest saaks tõesti brošüüri jagu teksti. Kuid reeglina jäävad arvustajad Saulile alla. Sauli väite taga, et ta tahab olla vaid üks “hääl” ajaloost, on aga rohkem. Raamat on poleemika meie tänase peajoone ajalookirjutusega – seejuures on nõustajateks ajaloolased nagu raamatu toimetanud Urmas Sõgel. Selles mõttes on raamat sümptom.…
-
Peeter Kaasik toob argumendiks asjaolu, et Palusalu mobiliseeriti (rahvusvahelise õiguse vastaselt) punaarmeesse, kust ta 1941. aastal deserteeris. Tabamise järgi mõisteti ta selle eest surma. Hiljem muudeti otsus 10 aastaks vangilaagris ja seejärel saadeti ta Soome rindele trahviroodu, kust ta oktoobri lõpul üle jooksis ning soomlaste poolt vabastatuna 1942. aastal tagasi Eestisse tuli, pärast Nõukogude vägede sissetungi Eestisse, jaanuaris 1945. Palusalu arreteeriti taas. Selle järele toimus midagi…
-
Kahjuks ongi eesti lugejail kurdidest kuuldes tihti hirm nahas: terroristid, separatistid, piiririkkujad, kes vahel ka Eesti riiki koormavad. Õnneks hakkab suhtumine kurdidesse muutuma. Hästi sümpaatne oli Eerik-Niiles Krossi kirjutis “Maailma kurdid kõrvad” Sirbis (12. I 2007).
Aga eks kurdid ole hirmulegendideks ka ise põhjust andnud. Läbi ajaloo on nad olnud üsna sõjakad. Tihti on nad teeninud palgasõduritena võõraid vürste ja sultaneid. Nende hulgas on ka kuulsaid…
-
Kõik on kõigega endistviisi seotud. LR võib tähendada ka Laulvat revolutsiooni, kuid enne siiski Loomingu Raamatukogu. Loomingu Raamatukogul täitus sel nädalal 50 aastat järjepidevat ilmumist. Loomingu Raamatukogu sarjas on tänaseks kokku ilmunud 1344 raamatut, Laulvast revolutsioonist on esialgu veel vähem köiteid kokku pandud, kuid see-eest linastub täna kinodes ja rahvamajades üle Eesti ameeriklaste vändatud dokumentaalfilm “Laulev revolutsioon”.
Filmis ei saada läbi tagasivaateta 138 aasta taha, mil kõik…
-
Sada aastat tagasi, 1907. aasta 4. jaanuaril (vana kalendri järgi), kogunes õhtul kell seitse Tartus Vanemuise väikesesse saali kaksteist meest vaikseks arupidamiseks. Oli Jakob Hurda matusepäeva õhtu. Just Vanemuise seltsimajast Maarja kalmistule liikunud leinarongis oli Hurda saatjatel tekkinud mõte, et Hurda mälestust tuleks austada nii, et see kestaks põlvest põlve. Ja et algatust sellega tuleks teha kohe, sest rahvas olevat selleks valmis, nagu kogunemisel sõnaselgelt kinnitas…
