-
Kaarel Tarand: Platvormides torkab silma see, et ebaproportsionaalselt palju pööratakse tähelepanu rahale ja vähem sellele, mida saab võimul olles rohkem teha – luua uusi seadusi, paremat õigusruumi kultuuri vabaks arenguks. Kumab läbi soov rahajaotamise abil kogu eluvaldkonda kontrolli all hoida.
Jan Kaus: Mulle meeldib sotsiaaldemokraatide, kes lubavad ka uusi seadusi, kõigist kõige toekama programmi puhul konkreetne soov depolitiseerida kultuurkapital. See on laiema suundumuse märk. Ministeeriumi peaks igal…
-
Kõrgelt arenenud kultuuril ja teadmistel põhineva ühiskonna poole liikumine nõuaks ammu juba selget eelarveosakaalu tõusus väljenduvat hüpet, mitte hämaralt liikuvaid kviitungeid väljavalitud tantsuringidele. Aga ei ole jõudu, kes need ühiskonna arengu jaoks olulised sammud läbi viiks ega hooliks sellest, et neid pole pensionäride ja integratsiooniprobleemide käes vaevlevas ühiskonnas võimalik kiirelt häälte vastu vahetada.
Kultuurisfääri iseseisvust on nähtud uusaegse ühiskonna ühe alustoena. Parempopulistlikus Eestis oleks selle nõrgenemine…
-
1. Kas riiklik/avalik kultuurielu korraldamine ja juhtimine
(sh rahastamine) iseseisva kultuuriministeeriumi kaudu praegusel kujul ja reeglite alusel on parim ja ainuvõimalik variant Eestis? Miks?
Kui ei, siis mida esmajärjekorras tuleks muuta?
2. Kas erakond on kaalunud ja analüüsinud kehtiva korralduse
alternatiive? Milliseid? Kui on, siis miks need on kõrvale heidetud?
3. Kas üldse ja kuidas on võimalik kindlustada kultuurielu stabiilset
(ja mitte kahanevat) rahastamist juhul, kui Eesti majandusareng…
-
Naiste osavõtt poliitikategemisest on kahtlemata ka poliitiline küsimus. Aga vähemalt samavõrd, ja ma pean tunnistama, et minule kui ajaloohuvilisele isegi veelgi enam, on see kommete, mentaliteedi arengu, moodide ja uskumuste küsimus. Neid kombeid, moode, uskumusi, eelarvamusi jne saab muidugi omakorda mõjutada poliitiliste otsustega. Aga siin on vähemalt kaks võimalikku, ma ütleksin, komistuskivi. Esiteks on kombed, moed, uskumused ja mentaliteedid midagi sellist, milles on väga raske selgesti…
-
Prantsusmaa dünastiline printsiip on alati jäigalt välistanud naissoost troonipärijad. Ja alates Suure Prantsuse revolutsiooni aegsetest pamflettidest, mis kujutasid Marie-Antoinette’i tulehargina, on vastumeelsus “tuhvli all” meeste vastu ka hästi dokumenteeritud. Nii on Prantsuse poliitikutel olnud väga raske naist juhirollis aktsepteerida. Prantsuse poliitiline retoorika, kohati ka tegutsemine, on olnud väga maskuliinne: jäigad seisukohad ning patriarhaalsus koos show-elementide ja võõrleegioni kui vaieldamatu viriilsuse väljendusega, macho-teod nagu pommikatsetus 1990ndatel või…
-
Kuivõrd naiste osakaal poliitikas üldse politolooge huvitab? On see tänases politoloogias keskne või marginaalne teema?
Traditsioonilises politoloogias ei ole naiste osakaal poliitikas tõepoolest olnud teemaks. Politoloogia on olnud üsna maskuliinne ala. Hannah Arendt tuleb ehk meelde vastupidise näitena. Politoloogia objektiks on võim, hierarhiline, nappide ressursside ja karmi võitlusega valdkond. Traditsiooniliselt on arvatud, et naistel ei ole selles kohta. Ning ega tänapäevalgi ei ole märgata erilist akadeemilist segmenti,…
-
Masin teadagi on hirmus asi juba ludiitide aegadest peale ja masinapurustamise ideedel on alati minekut. Omajagu mõttelist masinapurustamist sisaldab ka roheliste kuvand vähemasti protestivalija kujutluses. Seevastu aed, kus roos, porgand ja ohakas sõbralikult koos päikese poole sirutuvad, on väga ilus. Tahaksin isegi sinna.
Aeda demokraatia ideaalseks võrdkujuks pakkudes on paraku mängust välja jäänud aedniku roll. Pole ju kahtlust, et nagu masin vajab õlitamist ja sättimist, nii…
-
Meie põlvkond on näinud maailma palge muutumist kaks korda. Esiteks 1980ndate lõpul Nõukogude süsteemi kokku varisedes ja teiseks pärast 2001. aasta 11. septembrit. Praeguseks paistab nende sündmuste vaheline ligikaudu tosina-aastane periood, mida võiks lühiduse mõttes nimetada ka Clintoni ajastuks, juba kauge ja kummalise interluudiumina. Korraks lahvatasid kõrgele liberaalsed lootused ning paljastus ka nende odavavõitu loomus. Mõnda aega mängeldi isegi mõttega, et ajalugu sügavamas mõttes on lõppenud,…
-
Välispoliitika ei ole kusagil valimisvõitluse kandev teema. Välispoliitiliste teemade tõusmine siseriiklikest sotsiaalmajanduslikest muredest ettepoole on kriisi tunnus. Riik on kas agressiooni ohver, sõjas või sõja lävel või on tema eksistentsiaalsed huvid muul moel piiritaguste mõjurite tõttu ohus. Normaalsetel aegadel välispoliitilised teemad elektoraadi põhihulkade meeli ei eruta ning parlamenti kandideerivad erakonnad ei riski tegelikult paljuga, kui nad oma kampaanias välispoliitilisi teemasid üldse ei rõhuta. Seega pole ime,…
-
Wolfgang Künne peab 13. – 15.
veebruarini Tartu ülikoolis Gottlob
Frege teoreetilist filosoofiat käsitlevaid loenguid.
erakogu
Professor Künne, sel aastal on Tartus teie pidada Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengud. Millest räägite?
Üldteemaks on Pilatuse küsimus “Mis on tõde?”. Nagu enamik filosoofe, nii mõistan ka mina seda küsimust siiski teisiti kui Rooma asevalitseja, kes andis kannatamatu õlakehitusega mõista, et inimene ei leia niikuinii õiget vastust sellele keerukale küsimusele. Minu…
