-
Kuuskümmend aastat on ajaloolise Tallinna suuruselt teisel künkal Tõnismäel seisnud õnnetu pronkskuju. Alguses kui voin-osvoboditel. Eelmise kümnendi keskel pandi ta oma nõtkutatud peaga leinama Teises maailmasõjas hukkunuid. Eestlaste enamus ei võtnud teda ei esimeses ega teises variandis omaks.
Aga ei tähendanud too mälestusmärk aastakümneid suurt midagi ka venekeelsetele. 9. mail ja 22. septembril sooritati seal ofitsiaalseid rituaale ja üksvahe kasutati sambaesist platsi “nõukogude noorsoo patriootiliseks kasvatustööks”.…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/020207/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Mida lähemale valimistele, seda enam kasvab nõutus. Kus on nende valimiste sisulised konfliktikohad? Kus uued ideed ja tulevikuvisioonid, mille üle diskuteerida? Kui kahe juhterakonna, üks vasakpoolne ja teine parempoolne, valimisloosungid on nagu kaks tilka vett, siis kus on siin intriig või ideoloogiline vastandumine? Tulevikuvisioonidest ei räägi samuti keegi. Selle asemel on erakondade programmid üle ujutatud populistlike lubadustega, mille põhisisuks on mõõdutundetu ümberjagamine.
Sisulist diskussiooni Eesti tulevikusuundumuste…
-
Olin alles laps ja arvasin, et tegu on mingi ootamatu häirega: ehk oskavad ema ja isa midagi ette võtta. See pidi olema ajutine, sest nii õudset häält võisid loomad teha ainult erakorralises olukorras. Aga miks polnud farmis liikumas ühtegi inimest peale meie? Uitasime mõnda aega puuride vahel. Kole kisa ei lakanud hetkekski, ja see kajas ikka veel kõrvus, kui olime jõudnud farmist juba päris kaugele. Kogu…
-
Mind on süüdistatud, et see või teine artist teeb muusikat vaid naiste ja raha pärast ja et ma imen sinna juurde tähendused välja. Mul pole aega olnud muusikutele helistada, aga arvan, et seda kõike ei peagi mulle osutama muusikud, vaid muusika ise. Muusika ütleb mulle minu ja maailma kohta asju, millega tegelemiseks on vaja käia ka helide eneste mõjusfäärist väljas. Popmuusikas kohatavad teemad on kultuuris juba…
-
Ole poliitik või kunstnik, kujundlikkus käib tegevuse juurde. Isegi teadlaselt ei pea alati ootama kuiva täpsust. Mõnel puhul aga kohe kindlasti. Võtame näiteks politoloogid, kellest saavad alati enne valimisi meediatähed. Üks neist on juba aastaid poliitikaringkondades ainult naljanumbriks, sest võidab alati ülekaalukalt valimistulemuste ebatäpse ennustamise võistluse. Seda teavad ka ajakirjanikud, kes annavad paraku (võib-olla lihtsalt parema puudusel) kobakäppadele ikka eetriaega. Ja nii nad, tiitli poolest teadlased,…
-
Võtsin aega, et heita pilk loomemajanduse kajastustele kultuurilehes, ja leidsin tulemuse olevat isegi üsnagi kopsaka, kvantitatiivselt. Sellele kirjatööde hulgale on lisada muud avalikku tähelepanu pälvinud ettevõtmised nagu Päevalehe eriväljaanne, kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna tellitud uurimused, kaks loomemajandusele pühendatud konverentsi, üks üldisem, teine lokaalsem, ning otsapidi ka Tartu kultuurikonverents, kus räägiti küll kultuuri majandamisest, kuigi mitte päris loomemajanduslikus kontekstis. Kui kõige tipuks meenutada ärateenitult positiivse vastukaja saanud…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/260107/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajad muutuvad ja ülikoolid muutuvad koos ajaga, võiks õigustatult üht vana tarkusetera ümber sõnastades öelda. Kokkuleppeliselt Euroopa vanimaks peetav, 1088. aastal asutatud Bologna ülikool oli algselt üliõpilasorganisatsioon, kes palkas endale õpetajaid (doktoreid). Ülikooli juhtimine oli üliõpilaste kätes ja doktorid pidid üliõpilastelt luba küsima isegi linnast väljas käimiseks. Ülikoolide edenedes, õieti nende sotsiaal-poliitilise tähenduse kasvades lahknes algne üliõpilasvõim kaheks: ülikooli kui asutuse ülalpidamine ja seega ka tema…
-
Turuapostlid valdavad muidki miraaže. “Meditsiinitöötajate palgad on kümnekordistunud. Miks me ei taha, et nad veel samapalju tõusevad,” ahastab Rein Kilk. Parem tõmmatagu siis juba Savisaare kombel torukübarast naturaalselt jänes kõrvupidi rahva ette kui et aetakse niisugust kägu. Investoreid niigi kummardavat Eestit tahetakse vist uskuma panna, et kui majandus veel kasvab, siis saab tervishoidu või ühiskonna arengusse panustada mitte enam poole, vaid juba 10 korda väiksema osa…