-
TÄNA ON EEVA SÜNNIPÄEV
seda ei juhtu iga päev
synnipäeva laps
ole hästi kraps
paukugu šampusekorgid
myrtsugu muusika
kõlagu kirikukellad
kõmatagu kahuripaugud
nii nagu kunagi siis
kui eeva oli veel noor
täna kuid vaevaga krohvitud nägu
naeratus pyydev olla peen
kehvale lauale salateid sätib
koduveini konjakipudeleis
eeva oh eeva
oled ju vanaemaeas kuradi moor
mees on läinud lapsed hukas
vanad sõbrad sind ei mäleta
kas suredki kord nõndamoodi
et ainult ajaleht edasi
trykib ära su surmakuulutuse
priinimi eesnimi
syndinud segaduses
vägistatud sigaduses
koolnud unustuses
24. II 1967
Johnny B Isotamm
-
Välispoliitilise debati nõrkuse põhjuseid on muidugi terve rida, esmalt on valimiste rõhk traditsiooniliselt rahalubamisel, milles osalemine toob enam hääli kui välispoliitika üle arutlemine. Teiseks pole välispoliitikas midagi positiivset toimumas, mille enda nimele kirjutamine hääli juurde tooks. Pigem domineerivad vastikud teemad nagu Iraagi missioon, probleemsed suhted Venemaaga, energiajulgeolek jne. Kolmandaks valitseb enamikus erakondades krooniline välispoliitiliste teadmise defitsiit ja puudub parteisisene debatt.
Kuidas ja kui palju sellistes oludes debatti…
-
Ajaloo ja mäletamise kasu või kahju kohta on targad mehed aegade jooksul palju üldtuntud sententse pildunud. Kui aga asi läheb konkreetsemaks, tundub esmapilgul alati, et ajalool on pigem segav kui abistav tähendus meie argimurede võitmisel. Me näeme teda tegelikult must-valgelt, kuid kinnitame endale lakkamatult, et see, mida näeme, ei ole must-valge ja seetõttu pole lahendusi lihtne leida. Kui oleks, siis me ei maadleks tänaseni pronksmehega, mis…
-
Ela Tomson: “Kas te peate loomulikuks, et kui riigikogu liige küsib ministrilt reklaamiseaduse kohta, siis minister vastab talle oma mõtetest palkade tõstmise kohta? Kas te ei peaks siin sekkuma? See ei ole ju vastus sellele küsimusele.”
Toomas Varek: “Nii küsija kui ka vastaja valivad ise teema ja väljundi, kuidas nad küsivad ja vastavad.”
Helir-Valdor Seeder: “On väga oluline teada, kas ma sain teist õigesti aru, et infotunnis vastav…
-
Soojenemise tagajärgi käsitlev Al Gore’i tegevust vahendav film “Ebamugav tõde” on umbes neljandiku mahust tema enda vaimse kasvamise, arengu ja tegevuse reklaam ning poliitilistele vastastele suunatud kriitika, millel globaalse soojenemise kontekstis pole palju tähtsust. Siiski on ilmselge, et Gore kui karismaatiline isiksus ja üleilmselt tuntud poliitik on üks paremaid võimalikke “sõnumitoojaid” laiale publikule. See film ei jää maailmale märkamatuks, nagu juhtub paljude väga kõrgel teaduslikul tasemel…
-
Holokausti ajalooline probleem vaevab mind siiski juba aastaid. Teheranis eelmisel sügisel kokku tulnud holokaustieitajate konverentsile ma siiski ei sõitnud, kuigi sellist võimalust pakuti. Patoloogiat peab vältima. Või täpsemalt, tegelema peab omaenda, st euroopa patoloogiaga: araablaste või iraanlaste arusaamine holokaustist on umbes samasuguse väärtusega nagu nimetatud rahvaste arvamus valgete genotsiidist indiaanlaste kallal.Mu sõnum holokausti eitajatele algab ühest tähelepanekust: kogu see teie poleemika kipub kinni olema objektis ehk…
-
Üks kommentaaridest ründas seda teksti aga ootamatult eliidivastase eetika platvormilt. Mõistsin seda nii, et olen ennast põhjendamatu ülbusega asetanud eliidi hulka ja juba oma jutu eelduses määranud suurema osa rahvast lolli massi seisusesse. Laiemas plaanis oli küsimus siis selles, kas rahvast on võimalik lolliks pidada. Veidike aru pidanud, sain aru, et esimene suur eksitus tuleb eetiliste (hea-halb) kategooriate segamisel positivistlike fakti-kategooriatega (tõene-väär). Fakt on ju see,…
-
Kaarel Tarand: Platvormides torkab silma see, et ebaproportsionaalselt palju pööratakse tähelepanu rahale ja vähem sellele, mida saab võimul olles rohkem teha – luua uusi seadusi, paremat õigusruumi kultuuri vabaks arenguks. Kumab läbi soov rahajaotamise abil kogu eluvaldkonda kontrolli all hoida.
Jan Kaus: Mulle meeldib sotsiaaldemokraatide, kes lubavad ka uusi seadusi, kõigist kõige toekama programmi puhul konkreetne soov depolitiseerida kultuurkapital. See on laiema suundumuse märk. Ministeeriumi peaks igal…
-
Kõrgelt arenenud kultuuril ja teadmistel põhineva ühiskonna poole liikumine nõuaks ammu juba selget eelarveosakaalu tõusus väljenduvat hüpet, mitte hämaralt liikuvaid kviitungeid väljavalitud tantsuringidele. Aga ei ole jõudu, kes need ühiskonna arengu jaoks olulised sammud läbi viiks ega hooliks sellest, et neid pole pensionäride ja integratsiooniprobleemide käes vaevlevas ühiskonnas võimalik kiirelt häälte vastu vahetada.
Kultuurisfääri iseseisvust on nähtud uusaegse ühiskonna ühe alustoena. Parempopulistlikus Eestis oleks selle nõrgenemine…
-
1. Kas riiklik/avalik kultuurielu korraldamine ja juhtimine
(sh rahastamine) iseseisva kultuuriministeeriumi kaudu praegusel kujul ja reeglite alusel on parim ja ainuvõimalik variant Eestis? Miks?
Kui ei, siis mida esmajärjekorras tuleks muuta?
2. Kas erakond on kaalunud ja analüüsinud kehtiva korralduse
alternatiive? Milliseid? Kui on, siis miks need on kõrvale heidetud?
3. Kas üldse ja kuidas on võimalik kindlustada kultuurielu stabiilset
(ja mitte kahanevat) rahastamist juhul, kui Eesti majandusareng…
