-
Netifoto
Soovitus kriitik Boris Tuchile õppida ära kultuuritähestik.
Kui rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid avaldas iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse reitingu nimistu, selgus, et Venemaa oli reitingu nimistus langenud rekordiliselt madalale 147. kohale (kokku oli nimekirjas üldse 168 riiki). Eks mänginud siin muidugi rolli kolme ajakirjaniku tapmine 2006. aastal: telekanali NTV erikorrespondent Ilja Zimin (26. veebruaril), ajalehe Saratovski Rasklad korrespondent Jevgenia Gerassimenko (26. juulil) ja ajalehe Novaja Gazeta vaatleja Anna Politkovskaja…
-
Pealtnäha oleks kõik justkui õige. Kodanikul, keda peole pole kutsutud, on võõrandamatu õigus saada sellest osa televisiooni vahendusel. Avalik-õigusliku ETV programmi on ju kodanik ise kinni maksnud. Nagu ka need, kes iseseisvuspäeva õhtul “klaaside kokkulööjatele” etteaste teevad. Vigane arusaam. Kuigi parlamendi tegevust finantseerime avalikust eelarvest ehk maksurahaga, ei tähenda see, et ükski kodanik saaks riigikogu käsitleda kohana, kuhu ta on endale esindaja ostnud ja selle abil…
-
Kuuskümmend aastat on ajaloolise Tallinna suuruselt teisel künkal Tõnismäel seisnud õnnetu pronkskuju. Alguses kui voin-osvoboditel. Eelmise kümnendi keskel pandi ta oma nõtkutatud peaga leinama Teises maailmasõjas hukkunuid. Eestlaste enamus ei võtnud teda ei esimeses ega teises variandis omaks.
Aga ei tähendanud too mälestusmärk aastakümneid suurt midagi ka venekeelsetele. 9. mail ja 22. septembril sooritati seal ofitsiaalseid rituaale ja üksvahe kasutati sambaesist platsi “nõukogude noorsoo patriootiliseks kasvatustööks”.…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/020207/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ole poliitik või kunstnik, kujundlikkus käib tegevuse juurde. Isegi teadlaselt ei pea alati ootama kuiva täpsust. Mõnel puhul aga kohe kindlasti. Võtame näiteks politoloogid, kellest saavad alati enne valimisi meediatähed. Üks neist on juba aastaid poliitikaringkondades ainult naljanumbriks, sest võidab alati ülekaalukalt valimistulemuste ebatäpse ennustamise võistluse. Seda teavad ka ajakirjanikud, kes annavad paraku (võib-olla lihtsalt parema puudusel) kobakäppadele ikka eetriaega. Ja nii nad, tiitli poolest teadlased,…
-
Võtsin aega, et heita pilk loomemajanduse kajastustele kultuurilehes, ja leidsin tulemuse olevat isegi üsnagi kopsaka, kvantitatiivselt. Sellele kirjatööde hulgale on lisada muud avalikku tähelepanu pälvinud ettevõtmised nagu Päevalehe eriväljaanne, kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna tellitud uurimused, kaks loomemajandusele pühendatud konverentsi, üks üldisem, teine lokaalsem, ning otsapidi ka Tartu kultuurikonverents, kus räägiti küll kultuuri majandamisest, kuigi mitte päris loomemajanduslikus kontekstis. Kui kõige tipuks meenutada ärateenitult positiivse vastukaja saanud…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/260107/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ajad muutuvad ja ülikoolid muutuvad koos ajaga, võiks õigustatult üht vana tarkusetera ümber sõnastades öelda. Kokkuleppeliselt Euroopa vanimaks peetav, 1088. aastal asutatud Bologna ülikool oli algselt üliõpilasorganisatsioon, kes palkas endale õpetajaid (doktoreid). Ülikooli juhtimine oli üliõpilaste kätes ja doktorid pidid üliõpilastelt luba küsima isegi linnast väljas käimiseks. Ülikoolide edenedes, õieti nende sotsiaal-poliitilise tähenduse kasvades lahknes algne üliõpilasvõim kaheks: ülikooli kui asutuse ülalpidamine ja seega ka tema…
-
Turuapostlid valdavad muidki miraaže. “Meditsiinitöötajate palgad on kümnekordistunud. Miks me ei taha, et nad veel samapalju tõusevad,” ahastab Rein Kilk. Parem tõmmatagu siis juba Savisaare kombel torukübarast naturaalselt jänes kõrvupidi rahva ette kui et aetakse niisugust kägu. Investoreid niigi kummardavat Eestit tahetakse vist uskuma panna, et kui majandus veel kasvab, siis saab tervishoidu või ühiskonna arengusse panustada mitte enam poole, vaid juba 10 korda väiksema osa…
-
Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd, Kümme keskaegset tallinlast, Varrak, Tallinn 2006 (Tallinna Linnaarhiivi Toimetised nr. 10). 326 lk, ill, bibl, register.
Tiina Kala ja Juhan Kreem Tallinna Linnaarhiivist ja Anu Mänd Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist on kirjutanud ladusa ja õnnestunud raamatu kümnest keskaegsest tallinlasest. Kes õigupoolest oli tollal tallinlane, polegi nii lihtne ühemõtteliselt määratleda. Kõik kümnest polnud ei Tallinna kodanikud ega isegi mitte rangelt võttes Tallinna…
