-
Tal on tuhat korda õigus, kuid midagi enesestmõistetavat kultuuri keelsuses ei ole. Selleks, et üks keelekeskkond suudaks mõelda ajakohaselt ning püsida maailma tunnetusviiside-mõttearengutega enam-vähem sünkroonis, peab see keel olema üldhariduse keel, avaliku elu ja avaliku meedia keel ning vahendama kõiki kultuuriliselt olulisi valdkondi. Moodne ehk kaasaegne on see kultuur, milles uued arusaamad jõuavad piisava kiirusega kooli – või ajakirjanduse ja igapäevaelu kaudu tegelikkusse (nagu see majanduse,…
-
Enesestmõistetav võiks olla kõik see, mis on loomuldasa hea ega vaja õpetamiseks kepidistsipliini. Loomu poolest hea on näiteks olla senisest targem, kuid ka ettenägelikum. Muidugi on piir selles suhtes küllalt tinglik. Kirjeldanud üht vindunud konflikti Johannes Voldemar Veski ja Eesti Kirjanduse Seltsi vahel, leidis seltsi omaaegne teaduslik sekretär Daniel Palgi tagantjärele (1969), et “parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid”. Ei oska võrrelda, sest mulle maitsevad mõlemad…
-
Olin üks 86st, kes pärast teatud kahtlusi oma allkirja andis. Preambula on põhiseaduse pidulik sissejuhatus ning sõna “keel” lisamine tundus lahtisest uksest sissemurdmisena. On ju keel kultuuri lahutamatu osa! Aga kuidas sa keeldud, kui küsimus on emakeele kaitsest?
Kätt alla pannes lootsin, et ühe erakonna valimisratsu saab menetluse käigus rakendada veidi tõsisema vankri ette. Ehk teisisõnu – kui juba minnakse põhiseadust avama, siis ehk õnnestub lisada paar…
-
Sõna “okupatsioonikuriteod” pole juriidiline termin, tegelikult tuleks öelda “sõjakuriteod okupatsiooni tingimustes”. Sõnastuse lühiduse huvides on edaspidi kasutatud siiski esimest nimetust. Järgnev on lühikokkuvõtte autori artikleist sel teemal1, lisatud on seletusi probleemistiku üldise tausta ja karistamisega seotud küsitavuste kohta.
Seltsimees Andrei Ždanovi saabumine
Tallinna 2. juulil 1940. aastal. Verepulm võib alata. ERMi fotokogu.
Kommunismi hukkamõist Eestis ja Euroopas
Riigikogu avaldas 2002. aastal deklaratsiooni nõukoguliku okupatsioonirežiimi kuritegelikkuse kohta.2 Olles…
-
Eesti Rahva Muuseumi näitus “Eesti maarahvas baltisaksa kunstis” esitab XIX sajandi baltisakslaste nägemuse eesti maarahvast. Kuigi näitusel on rõhk ilmselgelt rahvariiete demonstreerimisel ja ülestähendamisel, annavad paljud kujutised aimu ka millestki muust: millisena nähti inimest rahvariiete taga, kelleks teda peeti ja kes ta oli? Tüpiseerimise teeb keeruliseks tõsiasi, et eri tehnikad ja stiilituuled annavad ette mingid piirid, kuidas inimest üldse kujutati. Kuigi füsiognoomia ehk õpetus, kuidas inimesi…
-
On parem, kui teate seda kohe alguses: ma ei täida oma lubadust.
Palun vabadust, kuid mul on võimatu kõnelda teile täna õhtul teemal, mida soostusin käsitlema, olgu siis kui tahes kaudses stiilis. Uskuge mind, ma soovinuks suuta seda teha.
Ent kuna ma ei tahaks lihtsalt vaikida sellest, millest pidin teile kõnelema, siis ütlen selle kohta paar sõna vabanduse vormis. Räägin teile niisiis veidi sellest, millest ma ei hakka…
-
TÄNA ON EEVA SÜNNIPÄEV
seda ei juhtu iga päev
synnipäeva laps
ole hästi kraps
paukugu šampusekorgid
myrtsugu muusika
kõlagu kirikukellad
kõmatagu kahuripaugud
nii nagu kunagi siis
kui eeva oli veel noor
täna kuid vaevaga krohvitud nägu
naeratus pyydev olla peen
kehvale lauale salateid sätib
koduveini konjakipudeleis
eeva oh eeva
oled ju vanaemaeas kuradi moor
mees on läinud lapsed hukas
vanad sõbrad sind ei mäleta
kas suredki kord nõndamoodi
et ainult ajaleht edasi
trykib ära su surmakuulutuse
priinimi eesnimi
syndinud segaduses
vägistatud sigaduses
koolnud unustuses
24. II 1967
Johnny B Isotamm
-
Välispoliitilise debati nõrkuse põhjuseid on muidugi terve rida, esmalt on valimiste rõhk traditsiooniliselt rahalubamisel, milles osalemine toob enam hääli kui välispoliitika üle arutlemine. Teiseks pole välispoliitikas midagi positiivset toimumas, mille enda nimele kirjutamine hääli juurde tooks. Pigem domineerivad vastikud teemad nagu Iraagi missioon, probleemsed suhted Venemaaga, energiajulgeolek jne. Kolmandaks valitseb enamikus erakondades krooniline välispoliitiliste teadmise defitsiit ja puudub parteisisene debatt.
Kuidas ja kui palju sellistes oludes debatti…
-
Ega ma enda pärast. Et riigi sünnipäeva puhul on põhiseadus tavalisest sagedamini kõnemeeste huulil, siis oletasin, et hetkelisest patriotismipuhangust tabatuna võib nii mõnigi kuulaja märksõnale reageerida ja poodi põhiseadust nõutama minna. Ja narr oleks, kui inimene nii tähtsas asjas oma riigis pettuma peaks, hoopis parem aga, kui temast baastekstiga lähisuhtesse astunult hoopis püsipatrioot saanud.
Muidugi on põhiseadus kogu aeg saadaval ja mitte ainult raamatupoodides. Ikka globaalses võrgus,…
-
Eesti vabariigi poliitiline areng on viinud meid kahe partei proportsionaalselt suure üleolekuni. TNS Emori andmetel on valitsevate parteide (Keskerakonnal 20% ja Reformierakonnal 18%) toetus tunduvalt suurem kui ülejäänud parteidel. Õnneks “tõusevad” rohelised, kelle toetus on juba 11%. Teised kõik aga jäävad hetkel kahjuks alla 10% künnise.
Lähiajalugu meelde tuletades on oluline märkida, et kolmikliit (Isamaaliit, Reformierakond, Mõõdukad) loodi eesmärgiga mitte lasta Keskerakonda valitsema. See plaan õnnestus vaid…
