-
TÄNA ON EEVA SÜNNIPÄEV
seda ei juhtu iga päev
synnipäeva laps
ole hästi kraps
paukugu šampusekorgid
myrtsugu muusika
kõlagu kirikukellad
kõmatagu kahuripaugud
nii nagu kunagi siis
kui eeva oli veel noor
täna kuid vaevaga krohvitud nägu
naeratus pyydev olla peen
kehvale lauale salateid sätib
koduveini konjakipudeleis
eeva oh eeva
oled ju vanaemaeas kuradi moor
mees on läinud lapsed hukas
vanad sõbrad sind ei mäleta
kas suredki kord nõndamoodi
et ainult ajaleht edasi
trykib ära su surmakuulutuse
priinimi eesnimi
syndinud segaduses
vägistatud sigaduses
koolnud unustuses
24. II 1967
Johnny B Isotamm
-
Välispoliitilise debati nõrkuse põhjuseid on muidugi terve rida, esmalt on valimiste rõhk traditsiooniliselt rahalubamisel, milles osalemine toob enam hääli kui välispoliitika üle arutlemine. Teiseks pole välispoliitikas midagi positiivset toimumas, mille enda nimele kirjutamine hääli juurde tooks. Pigem domineerivad vastikud teemad nagu Iraagi missioon, probleemsed suhted Venemaaga, energiajulgeolek jne. Kolmandaks valitseb enamikus erakondades krooniline välispoliitiliste teadmise defitsiit ja puudub parteisisene debatt.
Kuidas ja kui palju sellistes oludes debatti…
-
Ega ma enda pärast. Et riigi sünnipäeva puhul on põhiseadus tavalisest sagedamini kõnemeeste huulil, siis oletasin, et hetkelisest patriotismipuhangust tabatuna võib nii mõnigi kuulaja märksõnale reageerida ja poodi põhiseadust nõutama minna. Ja narr oleks, kui inimene nii tähtsas asjas oma riigis pettuma peaks, hoopis parem aga, kui temast baastekstiga lähisuhtesse astunult hoopis püsipatrioot saanud.
Muidugi on põhiseadus kogu aeg saadaval ja mitte ainult raamatupoodides. Ikka globaalses võrgus,…
-
Eesti vabariigi poliitiline areng on viinud meid kahe partei proportsionaalselt suure üleolekuni. TNS Emori andmetel on valitsevate parteide (Keskerakonnal 20% ja Reformierakonnal 18%) toetus tunduvalt suurem kui ülejäänud parteidel. Õnneks “tõusevad” rohelised, kelle toetus on juba 11%. Teised kõik aga jäävad hetkel kahjuks alla 10% künnise.
Lähiajalugu meelde tuletades on oluline märkida, et kolmikliit (Isamaaliit, Reformierakond, Mõõdukad) loodi eesmärgiga mitte lasta Keskerakonda valitsema. See plaan õnnestus vaid…
-
Kaasaegse kirjanduse elevant Mats Traat
Mats Traadi loomingu sisuga oleks muidugi kerge vaielda või seda kahtluse alla seada. Miks peaks keegi kirjutama kaugele, otseselt mäletatava mineviku piirialale jäävast ajastust ja aegruumist; tunnetusest, mis ammu möödas ja mida meie kirjanduses on mastaapselt ja sügavuti kaardistanud juba Tammsaare? Muidugi võib sellisele argumendile kerge vaevaga – või õieti ilma vaevata – sättida vastu väite, mille kohaselt jääb oleviku kaardistamine õhukeseks,…
-
Sarnane on ka olukord Eesti-Vene suhetes. Eesti võib ükskõik mida teha või tegemata jätta, kuid mõistvat suhtumist, rääkimata tunnustavast sõnast, ametliku Moskva poolt ei tule. Olgu tegemist keeleseadusega, gümnaasiumiseadusega, kodakondsuseseadusega, mälestusmärkide kaitse seadusega, transiidiga seonduvate küsimustega, Moskva suunalt kostub ikka ainult sajatamist ja hämaraid ähvardusi. Näib, et tegemist on meie naabri “vimmaga”, mis igal võimalusel välja lahvatab. Venemaa suhtumine Eesti riigi tegemistesse ei ole esimesel pilgul…
-
Kuid ons individualism ja solidaarsus siiski nii vastandlikud nähtused? Möödunud aastal avaldatud Lars Trägårdhi ja Henrik Berggreni teos “Är svensken människa?” (“Kas rootslased on inimesed?”) veenab lugejat, et rootslased on hüperindividualistid. Sotsiaalteadlastest autorite arvates tuleneb aga just sellest nende vajadus tugeva riigi ning solidaarse ühiskonna järele. Trägårdh ja Berggren osutavad, et see nimelt maksimeerib, mitte ei kammitse indiviidi vabadust. Lepe rootslase ja tema riigi vahel vabastab…
-
Aili Aarelaiu (paremal) töö juhendaja ja custos prof J. P. Roos (keskel) ning oponent prof Markku Kivinen 9. XI 2006 Helsingis.
Huvi eluloolise meetodi vastu tärkas minus kümne aasta eest, kui läksin kaasa üldrahvaliku tuhinaga taastada eestlaste õige sotsiaalne mälu ja legaliseerida paljuski maha vaikitud sovetlik minevik. Eesti rahval ei ole ajalooliselt vedanud, sest 1918. aastal välja kuulutatud iseseisvus kestis vaid kaks aastakümmet ning muutus 1940. aastate…
-
Aili Aarelaiu värske raamat “Kultuuritrauma ja elulood” on 15 aastat kestnud eluloouurimise vahekokkuvõte. See sisaldab kaheksat varem ilmunud artiklit ning mahuka iseseisva osana nendes (ja teistes, eestikeelsena avaldatud töödes) esitatud uurimistulemuste tõlgenduse kultuuritrauma mõiste kaudu. Seejuures pakub ta lugejale ka kompleksse käsitluse ühiskonna ajadimensiooni(de)st, eristades nn inimese aja (human time) piires eriti kultuurilist, poliitilist ja põlvkondlikku aega. Viimased on võtmemõisted kultuuritrauma kontseptualiseerimisel.
Kultuuritrauma (vrd ka kollektiivne trauma,…
-
rühmapolitika ummik.
Meie rahwuslik politika kui ideeline reaalpolitika.
“Muutlikkudes oludes jäägu igaüks iseenesele ustavaks ja oma põhjusmõtetele kindlaks,” kinnitas J. Tõnisson 1908. aastal, kui ta kui viiburiaanlane (I Vene Riigiduuma saadikud, kes allkirjastasid protestikirja duuma laialisaatmise vastu) sammus oma koduõuest Tartu vangimajja kolmekuulist karistust kandma, ja järgis ise seda põhimõtet elu lõpuni.
Kewadest talweks on kawatsetud Eesti rahwaerakonna üleriikline kongress. Seal saab lõpulikult kindlaks määratawa erakonna ligem tegewuskawa 4.…
