-
VALIMISEELNE
Tee erakondlik, auklik, viitlik,
kui Tardo liina libe uulits talvel:
kui kõnnid, oled nagu palvel,
kas tervekondiliselt koju jõuad,
või komistad ja kukud plaksti katki.
Reform on jõudnud sinnamaani,
eeskujumaad kus ammu juba:
Sahaaraski ei loobi liiva
su teele keegi nii kui nõuka-ajal.
Las läigib jää, kui tahab, meil
Euroopa värskel rajal!
25.02.07
-
Näiteks miks peaks hindama lapse kehalist võimekust palliviske, kaugushüppe ja lühi- ning pikamaajooksu järgi? Lapse kehalisest võimekusest võib see anda äärmiselt ühekülgse pildi ning kehatunnetust arendab see hoopis vähe.aron stern
Juba pikka aega on Eestis püsinud poleemika koolide usuõpetuse tunni üle. Mulle tundub aga, et see küsimus on siiamaani sisuliselt läbi mõtlemata. Lahendust võiks minu meelest otsida kahest suunast.
Esiteks näib üldsus olevat üksmeelel, et usuõpetuse tunnis…
-
Isikunäituse Kumu kunstimuuseumi suures saalis saab parimalgi juhul üks eesti kunstnik aastas. Jaan Toomik, “rahvusvaheliselt tuntuim ja samas kindlasti ka enim kohalikku poleemikat tekitanud kaasaegne kunstnik Eestis” (kuraator Hanno Soans), tegi 7. märtsil Eesti kunstnike suurte isikunäituste otsa Kumus lahti.
Eesti Kunstnike Liidul on Toomiku näituse avapäeva seisuga 911 liiget, kes on koondunud 19sse alaliitu. Kõik liikmed ei ole tegevkunstnikud ja tõenäoliselt ei unistagi isikunäitusest Kumus. Aga…
-
Miks peaksid keskkonnaasjad just Sirbi vahel levima? Kõigepealt muidugi seetõttu, et keskkond ise ongi ju loojate põhiline inspiratsiooni allikas. Seetõttu tundub mõistlik teateid tema kohta sihipäraselt just valitud lugejaskonnale kätte kanda, mitte üritada masstiraažis kogu rahvast korraga rabada.
Teiseks meenub näiteks nn fosforiidisõda, kus loovharitlaste panus sai olla nii suur, nagu ta oli, tänu sellele, et neid hästi ja olulise loodusteadusliku informatsiooniga varustati. Aga fosforiidi küsimus polnud…
-
Eesti Vabariigi 89. aastapäeval kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja esseevõistluse “Millises Eestis ma tahan elada?”. Esseevõistluse korraldamise idee pärineb Tartu ülikooli eetikakeskuselt, kes on ühtlasi võistluse peakorraldaja. Parimad tööd valib välja presidendi mõttekoda. Oma tuge on lubanud ka ajakiri Akadeemia.
“Eesti on taastanud oma riigi ja võtnud taas sisse koha demokraatlike lääneriikide peres. Ometi ei ole Eesti veel selline, nagu me sooviksime. Selle asemel, et kurta,…
-
Veebruaris küsisin kõigilt parlamendikõlbulikelt erakondadelt mõned küsimused. Erakonnad pakkusid ise vastajad välja ning mul oli ja on alust eeldada, et just need inimesed on igas erakonnas ka tõsiseimad pretendendid kultuuriministri ametikohale, kui nad valitsusse peaksid pääsema. Järelikult on loogiline oodata, et järgmine kultuuriminister on kas Urmas Paet, Andres Herkel või Mart Meri (sotsid ise on mänginud ka Indrek Saare nimega kultuuriministri kohal, kuid lõpuks eelistab tark…
-
Esiteks, demokraatia põhiprotseduur nimega üldvalimised on tohutu ühiskondliku stressi allikas. Kuna alternatiive pole, siis tuleks hoolega mõelda, kuidas seda paratamatut stressi ohjes hoida ja igaühe organismi mitte ülearu ära kurnata. Sest meil kõigil – nii valijail kui valituil – on ju ka pärast valimistulemuse selgumist vaja töökorras keha ja vaimu. Stressi tekitab nii loodetud positiivse tulemuse ootus kui ka kartus ebameeldiva stsenaariumi realiseerumise ees. Stressi tekitab…
-
Võiks arvata, et integratsiooniküsimus on sellises edukas riigis nagu Eesti ammu lahendatud. Olukord on kahjuks teine: nüüd on ka lätlased meile vastavas vallas habemesse pannud ning ainukesed, kes meie olukorda kiidavad, on vastavat valdkonda kureerivad ministrid ise. Aastal 2005 Ernst ja Youngi korraldatud riikliku integratsiooniprogrammi vahehindamisel tõdeti, et integratsiooniga ollakse jännis. Viimase kaheksa aasta jooksul ei ole muulaste eesti keele oskus märgatavalt tõusnud, jätkuvalt erineb ka…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/020307/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Karen Armstrongi “Lühike müüdi ajalugu” on tõesti lühike, nagu lubab pealkiri, ja pealegi hõlpsasti loetav kiire ajalooline visand müüdi arengukäigust hallidest aegadest tänapäevani. Saateköitena suurele müüte ümberkirjutavale romaanisarjale on see käepärane abiline lugejaile, kes varem müüdi üle mõtisklema ei ole sattunud. Seitsmes peatükis, järgides ajaloo suuri murrangupunkte, kirjeldatakse müütide kujunemist ja funktsioone (ning viimaks allakäiku) eri tüüpi ühiskondades, paleoliitilistest küttidest (esimeses peatükis pakutud ekskursi neandertallaste juurde…
