-
Tony Judti arusaamad elust ja poliitikast ei vasta mitmeski mõttes varakapitalistlikus Eestis levinud stereotüüpidele. Judt on vaoshoitud konservatiiv, kellest kiirgab humanismi, empaatiavõimet ja sotsiaalset hoolivust. Suurimaid puuslikke, millega Judt läbivalt polemiseerib, on arusaam, et see, kes ei ole nooruses olnud sotsialist, ei oma südant. Seda arvukate XIX ja XX sajandi riigitegelaste ja mõtlejate poolt varieeritud loosungit, mille teine pool ütleb, et neil, kes jäävad sotsialistiks ka…
-
Härm, Anders Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Maasik, Arne Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Heidmets, Sixten Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Tüür, Mihkel Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Rulkov, Anri Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Õunpuu, Veiko Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Grigorjeva, Galina Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Turi, Mati Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Raudsepp, Peeter…
-
Olete Euroopa parlamendis Andres Tarandi assistent. Kuidas satub üks prantslanna sellisele kohale?
JULIE CLANCIER: Õppisin Pariisi politoloogia instituudis Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekuperioodi ja Euroopa integratsiooni erialal, aga olin kursis ka Eesti poliitikaga, sest õppisin Prantsusmaal ning Saksamaal ka eesti keelt ja kultuuri. Pärast tulin üheks aastaks Eestisse tööle. Et Euroopa institutsioonides töötada, on vaja omandada vähemalt kaks, soovitavalt kolm või neli keelt, ja kuna minu emakeel on…
-
Erinevalt Pätsi isikust pole Eesti eliiti kui kogumit, tema rolli, valikuid ja mõju rahva eneseteadvusele teadusliku objektiivsusega kuigi palju uuritud ega ajakirjanduslikult läbi vaieldud. Haritlaskonna kujunemise põhjaliku ülevaate XX sajandil on andnud Toomas Karjahärm, kuid tema kirjeldavas vaatlusviisis on haritlaskonna kui rahvusliku eliidi analüüs üpris tagaplaanile jäänud. Vaimse eliidi sündi ärkamisaja koolmeistrite kihina on ajaloolasena vaadelnud Mart Laar, kuid näiteks sõjaeelse Eesti Vabariigi peaaegu täielikult hävinud…
-
Mineviku alanduse pärast põdevatele eestlastele pakub see raamat siiski palju enamat. Olevikku silmas pidades ei saavutatud toona midagi. Püsima saab aga jääda ikkagi ainult see rahvas, kelle juhid suudavad näha ettepoole – tegutseda tuleviku nimel. Sest läks septembris 1944, kuidas läks, aga 1940. aasta juuni vagurat alistumist välditi. Nüüd tehti ära see, mis tookord jäi tegemata. Maailmale saadeti vastuhakukarje – protest iseseisvuse ning omariikluse järjekordse hävitamise…
-
Lainetel hulpiv osutub üha sagedamini kas õngepüügilaevade konksuks, mille allaneelamise järel lind piinarikkalt hukkub, või hoopis plastikuks, mille lind pahaaimamatult alla neelab. Seedumatu kraam täidab mao, mistõttu ei saa enam normaalselt toituda ei vanalind ega tema poeg. Paljudelt saartelt, kus puudub inimasustus, aga kus pesitsevad albatrossid, võib leida kõige kirevama paleti plastesemeid. Need on sinna jõudnud hoolitsevate vanemate abiga, kes on leitu toidu pähe poja noka…
-
Marek Tamm, kurtsid juba nelja aasta eest siinsamas lehes (9. V 2003), et sarja “Ajalugu. Sotsiaalteadused” tegemine pärsib muid tegemisi. Nüüd on sari lõpule jõudnud. Kas sarja käigushoidmine ammendas end? Paistis ju tegelikult alles viimastel aastatel, et sari on kasvatamas truud ja veendunud austajaskonda, kellele nende raamatute ilmumine kasvavat rõõmu valmistas.
Sarja lõpetamiseni viisid mitmed asjaolud, mille seas esikohal on kindlasti isikliku huvi raugemine ja tunne,…
-
Läinud detsembris toimus taas rõõmustav sündmus eesti sotsiaalteaduste vallas: doktoritöö kaitses Aet Annist, kes on Sirbi lugejaile tuttav kolumnidega, kus ta vaatleb antropoloogi pilguga Eesti ühiskonna eri tahke, asetades need muus maailmas toimuva konteksti. Aet Annist on kaitsnud magistrikraadi Tartu ülikoolis sotsioloogia ja Cambridge’i ülikoolis sotsiaalantropoloogia erialal ning õpetanud ülikoolides nii Tartus, Tallinnas kui ka Londonis. 2001. aastal alustas ta doktoriõpinguid University College London’i antropoloogia osakonnas.…
-
15. mail esitleti Tallinnas Soome suursaatkonnas läänemeresoome keeleatlast “Atlas Linguarum Fennicarum” (ALFE), mille I köitele (2004) lisandus nüüd II köide. Atlas, mis hõlmab kogu läänemeresoome keeleala, on tõeline suurteos nii oma formaadilt kui sisurikkuselt ja selle tähendus ulatub kaugele üle meie keeleala või riikide piiride. Nii nagu kaart aitab orienteeruda maastikul, tuleb keelekaart appi keelemaastikul. Keeleatlase kaartidelt ei otsi me muidugi jõgesid ega mägesid, vaid jälgime…
-
Vaadates asju sisulisest küljest, siis soome filoloogia pole Tallinna ülikoolist kuhugi kadunud. On olemas bakalaureusetaseme õppekava, magistriõpinguid saab jätkata lingvistika, kirjandusteaduse, kultuuriteooria ning kirjaliku ja suulise tõlke õppekavadel. Doktoriõpinguid kultuuride uuringu ja lingvistika õppekaval.
Fennougristikale oleme püüdnud luua lisavõimalusi ka valikainete arvel (erikursus soome keele ja lähisugulaskeele võrdlevast grammatikast, valikkursus läänemeresoome või soome-ugri keel(t)est, soome-ugri rahvaste kirjandus jne). Erikursusena õpetati sel aastal vadja ja udmurdi keelt. Maksimaalselt…
