-
Pea kõigil Ida lõhekaladel on selline looduslik joom, et pärast enda kudema heitmist ligunevad nad koolema seal samas sünnijões, kus kunagi alguse said. Kalal saab sigimise ja surma tsükkel täis, kui ta selles ahelas pole varem jäänud hülgekihvade või karuküüniste haardesse või inimese seatud püünistesse eksinud. Tuntumad on keta ja gorbuuša, kelle karjad alates juulist igasugustesse Kaug-Ida, Siberi ja ka Koola poolsaare jõgedesse kudema tungivad ning…
-
Neljakümnendate aastate lõpus ja viiekümnendate alguses tegutsesid kutselised teatrid nii Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis, aga ka väiksemates Eesti linnades. Üks tänaseks Eesti teatrikaardilt kadunud teater oli Lõuna-Eesti teater, mis tegutses aastatel 1948–1951, sellest esimesel aastal Valgas ja ülejäänud aja Võrus. Lõuna-Eesti teatri lühikesele eluloole mõeldes võib küsida: kas teatri sünd oligi ettemääratult perspektiivitu? Kas selles ajas, kohas ja tingimustes tegutsemine osutus üldsegi võimalikuks?
Teatripoliitikat 40ndate…
-
Mitmesuguste suvetuuride kõrval on hästi tervendav tõdeda, et ka meie rock-muusika “tõsisemad”, s.t ambitsioonikamad tegijad pole muusikainstrumente suveks varna visanud. Kel isu mitte vaid popkultuurse meelelahutuse, vaid vahelduseks süvitsi minevama kuulamiskogemuse järele, need peaksid homme seadma sammud (või auto- ja mootorrattad) Hiiumaale ühepäevasele proge-rock’i kokkutulekule “Kuri proge”. Sõna “kuri” ei tähenda samas sugugi mitte kurjakuulutavust, vaid viitab hoopis asjaolule, et kõnealune muusikasündmus toimub Kuri küla külje…
-
Iraak ja Afganistan on Eestile ju õigupoolest juba lihtsad teemad. Ka rahvusvaheliste suhete ja julgeolekupoliitika sisust ja kaalust praegusega võrreldes vähem taibanud koalitsioonid Eesti lähiajaloos on iga kord missioonide lähetamise või ajapikenduse otsusega hakkama saanud. Darfur ehk humanitaarkatastroof Sudaanis on vähemasti Eesti riigikogule uus teema. Ja võimalik Aafrikasse minek 2008. aasta esimesel poolel on täiesti uus asi ka Eesti kaitseväelastele. Laiaulatuslikud rahuoperatsioonid Sudaanis ja seda ümbritsevates…
-
Energeetika arengukava, see tähendab arengu suuna määramine, on Eestis kohustuslik. Selle sätestab säästva arengu seadus. Arengukavade vastuvõtmine parlamendis tähendab sisuliselt kaitset valitsuse võimalike lühiajaliste konjunktuursete sammude vastu, mis võivad kokkulepitud põhisuunast kõrvale kalduda. See ei tähenda loomulikult arengukavade kuulutamist pühakirjaks. Elu toob kaasa vajaduse kava muuta varem või hiljem ja siis on jälle parlament see, kes muutused pärast avalikku arutelu fikseerib.
Energeetika arengukava on seni iga ELi…
-
XX sajandil tassisid eestlased suure osa varasemate sajandite jooksul ehitatud aitadest lihtsalt laiali. Väiksemad puust aidad läksid kütteks, suuremad, mis kivist, kulutati teetäidiseks või uute hoonete rajamiseks. Vabadussõja järel tekkinud asunikekiht vedas asundustalude kasutusse kümneid kui mitte sadu vanu ja väärikaid mõisaaitu. Kolhoosnikud, suurte masinate ja nafta kõikvõimsusest lummatud, tegid platsi puhtaks sellest, mis veel järel. Ja mida ära vedada ei jõudnud, sellele pookisid külge koormakaupa…
-
Eile nägin ma Eestimaad.
Juhan Liiv
Käisin palju mööda väiksemaid teid ja radasid. Üldjuhul lõpevad need suubumisega mõnele teisele teele või siis majaga. Majad, olgu era- või avalikud, jagunevad Eesti pinda mööda ebaühtlaselt, on paiku, kus neid kunagi meile teadaoleva aja jooksul pole olnud, neid, kuhu nad alles viimastel aastatel esmakordselt ajaloos ja risti vastu loodusseadusi on kerkinud, ja neid, kust nad pärast aastasadade või isegi…
-
See sai alguse tõenäoselt 1990. algul, kui ta suhtles välisministeeriumi ja muidugi Lennart Meriga. Siis oli ta erakordselt teadmishimuline, osavõtlik ja südi, esindades niiviisi ajakirjaniku parimaid omadusi. Mäletan teda neilt päevilt sõna otseses mõttes lossi ees uudiseid ootamas. Mainin seda kõike põhjusel, et meenutada, kui tähtis on väikeriigil omada sõbralikult või vähemasti neutraalselt meelestatud ajakirjanikke mõnes globaalselt tunnustatud väljaandes. Sest on ju ka teisi väljaandeid ja…
-
Inimese üksindus on oma olemuselt samavõrd sotsiaalne nähtus kui tema himu teistega seostuda. Üksindus peegeldab kultuuri ja annab märku kaasaegsetest või ajatutest hirmudest. Üksindus võib muuta maailma – on ju individualismgi teatud üksiolu aktsepteeritavus. Eraldatus võimaldab suhtuda ükskõikselt teistesse, kes jäävad väljapoole meie autokesta või korterikarpi. Säärases eraldiolus pesitseb siiski küllaldaselt siduvat ainet, et riiki ülal pidada ja rahvuslikku meelsust kogeda. Ja vastupidi, nagu osutab sotsialistlikke…
-
Tony Judti arusaamad elust ja poliitikast ei vasta mitmeski mõttes varakapitalistlikus Eestis levinud stereotüüpidele. Judt on vaoshoitud konservatiiv, kellest kiirgab humanismi, empaatiavõimet ja sotsiaalset hoolivust. Suurimaid puuslikke, millega Judt läbivalt polemiseerib, on arusaam, et see, kes ei ole nooruses olnud sotsialist, ei oma südant. Seda arvukate XIX ja XX sajandi riigitegelaste ja mõtlejate poolt varieeritud loosungit, mille teine pool ütleb, et neil, kes jäävad sotsialistiks ka…
