-
Raha on hämmeldanud ja segadusse viinud paljude sellega varem vähe kokku puutunud rahvaste esindajaid. Üks kuulsamaid ja kummastavamaid antropoloogilisi kirjeldusi kapitalistlikele tootmissuhetele reageerimisest pärineb Ladina-Ameerikast ja on maalitud Michael Taussigi sulega. Kui meiegi kultuuris leidub väljend „raha on kuradist”, siis Colombia talupojad käivadki rahaga ümber, nagu oleks see kurat. Nende uskumusi raha päritolu kohta kirjeldab Taussig raamatus „The Devil and Commodity Fetishism” (1983). Uuritavad ladinlased olid…
-
Roger M. Bruegel ja Ruth Noack, „documenta” eessõna, 2007
„Näitusel oli palju töid. Neist mõned jäid silma.”
Maigi Magnus, „Don’t Worry – Be Curious”, essee prof Marco Laimrele, 2007.
Kui must politoloogiaprofessor Okwui Enwezor 2002. aastal oma rajult postkolonialistliku „Documenta” tegi, siis ma Kasselisse kohale ei jõudnudki. Kena paarsada kilomeetrit jäi puudu. Kuid ega see siis olnud ainus oluline euronäitus selles areaalis. Oli ju „Manifesta” aasta ja…
-
Eestimaa ja eestlased elavad väga hästi, Venemaa soomeugrilaste mõtetes lausa ideaalselt. Vist sellepärast, et Eesti on vaba maa ja räägitakse, et seal saab kõnelda udmurdi keelt; et Tartu ülikoolis on õppinud paljud meie teadlased; et paljud meie noored sõitsid sinna 1990. aastatel õppima ja ükski ei tahtnud enam koju tagasi minna; et Wiedemann kirjutas esimese teadusliku udmurdi keele grammatika; et Peeter Päll oskab udmurdi keelt; et…
-
Faktiks jääb, et kõik iseseisvusvõimelised soome-ugri rahvad ei ole riiklikku iseseisvust ja rahvuslikku sõltumatust veel saavutanud. Ei saanud meie ärkamisajal ja 100 aastat tagasi hakkama suurte sõnade ja ideoloogiata, ei saa hõimuvelled nüüdki. Kui võtta lähtekohaks, et märgilisuse määr ja tähtsus on eestluse ärkamise ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud, peaksid vaimustusega laetud sõnad iroonia või üleolekuta korratuna (ka Fenno-Ugria asutuse juubelinädalal ja täna rahvusraamatukogus toimuval konverentsil) kui…
-
Hõimuliikumisele pani tugevama aluse Eesti, Soome ja Ungari riigi tekkimine. Eestis hakati asutama hõimurahvaid ühendavaid organisatsioone. Kooliõpetajate initsiatiivil hakati 1921. aastast pidama haridus- ja kultuurikongresse.
Fenno-Ugria asutamine tuli kõigepealt jutuks 1924. aastal Tallinnas toimunud II soome-ugri hariduskongressil. Kongress valis järgmist kongressi ette valmistava toimkonna, kuhu Eesti poolt kuulusid riigikogu liige Konstantin Päts, Tartu ülikooli professor Peeter Põld ja haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja Gustav Ollik. Valitud isikuile tehti ülesandeks…
-
Eesti ajalooteaduse grand old lady, ajaloodoktor Ea Janseni (1921–2005) postuumselt ilmunud monograafia „Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda” (Eesti Ajalooarhiiv, 2007) kujutab endast põhjalikku kokkuvõtet tema aastakümnete-pikkusest pühendumusest XIX sajandi Eesti kultuuri- ja sotsiaalajaloole. Ta ise on varemalt selle perioodi põhisisu lühidalt kokku võtnud lausesse: see „on võõraste valitsetud maa põlatud talurahvaseisuse omanäoliseks rahvuseks saamise ja teiste Euroopa haritud rahvaste sekka astumise lugu” (Sakala 22. III 2003).…
-
Tegelikult pole selles keelekasutuses midagi uut. Sõpradega õlut juues ja asju arutades on igaüks kasutanud hoopis vängemaid väljendeid. Ja keegi pole õiendanud. Asi pole ka Eesti eripäras. Helsingi ülikooli peahoone WCs leian ma kabiini seinalt alati mõne loosungi, mis kutsub üles võitlema soomerootslaste ja nende keele vastu. Keegi ei kraabi neid maha ega värvi iga nädal uksi üle.
Asi pole ka selles, kes võib. Eesti ja…
-
Hõimurahvaste programm on mõeldud omariikluseta uurali rahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks, seega abistatakse Venemaal elavaid soome-ugri ja samojeedi rahvaid ning Lätis elavaid liivlasi. Soomlaste ja ungarlaste toetamine programmi ülesannete hulka ei kuulu, küll aga üritatakse teha nende maadega, eriti Suomen Sukukansaohjelma’ga koostööd teiste soome-ugri rahvaste abistamiseks.
Programmi prioriteedid
Kui vaadata programmi prioriteete, milleks on kaasa aidata 1) uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele,…
-
Aprillisündmused on rahvusliku eliidi kõik osakonnad kahetsusväärselt tugevasti aheldanud hetkeolukorra kirjeldamise ja analüüsi külge. Ja ükskõik, mis on ürituse pealkiri, ahendub see meie aruteludes ajas aprillikuusse ning ruumis Tallinna – Narva – Moskva teljele. Sellele hetkearusaamale rajatakse – mis on juba palju hullem lugu kui ühe kärajapäeva toimumine – ka riiklikud programmid. Ükspäev sattus mulle näppu dokument, mis käsitles Eesti riiklikku strateegiat Euroopa kultuuridialoogi aasta tarvis.…
-
Räägin kultuurist. Sõnast „kultuur” ja selle sisu igapäevasest tõlgendusest, tähendusest igale inimesele. Uuringust selgus, et tavaelus ei tunnetanud küsitletud inimesed üldjuhul kultuuri kui niisuguse tähtsust või mõju oma argielule. Niipea aga, kui kultuuri mõiste kirjutati lahti, täpsustati seda sisuliselt, nimetades sõnu „teater”, „kunst”, „arhitektuur”, „sport”, „muuseumid” jne, tundsid paljud vastajad, et kogu nende elu seisnebki kultuuris.
Üks, mis seda situatsiooni kindlasti selgitab, on kultuuri mõiste kõikehaaravus.…
