-
Aidamees ja rott
ei tunne nälga.
Halb naine kannab rohkem põllega aidast välja kui mees kurguga kõrtsist.
See ei ole oma, mis aidas;
see on oma, mis kõhus.
Vokikruv ja naisenaba, vöörüsvits ja aidataba – nee peat kõvah olõma.
Koit ei ole aitas
ega eha lautas.
Üsägä kannat aita, peoga vällä – iks puudus.
Õpetussõnu
eesti vanasõnade andmebaasist
www.folklore.ee.
-
Jüri Luik pakkus Diplomaatia veebruarinumbris välja kommunismi kuritegude uurimiseks rahvusvahelise komisjoni moodustamise, mida asus toetama ka Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu. 18. märtsil allkirjastasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Poola president Lech Kaczyński ühisdeklaratsiooni, üleskutse „uurida kommunismi inimsusvastaseid kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning anda neile hinnang”. Üleskutses on ka väga ühemõtteline selgitus komisjoni ülesannete kohta: „Selle komisjoni eesmärk ei oleks hukkamõist või kohtumõistmine üksikisikute…
-
„Ärapanemise” ohud
Ehk ongi „ärapanemine” äärmusliku kriitikana Rahvusringhäälingu žanripoliitika? Isegi sellisel juhul jäävad üles küsimused, ning mitte ainult hea ja halva maitse, vaid hea ja kurja piiride ning seaduste täitmise kohta. „Ärapanemise” formaat legitimeerib ülitugeva kriitika, millel on suur oht muutuda konkreetsete inimeste mõnitamiseks, ilma et neil oleks isegi võimalust kohe vastata. ERRi kaebuste menetlemise kord ütleb, et eetikanõunik tegeleb kaebustega, mis osutavad juhtumitele, kus saate allikas…
-
Selline ontologiseerimine on jätkunud ka paljudel muudel normeerimisrinnetel. Eestis on mitmesugused semiautoriteetsed kogud kuulutanud aastate jooksul juurdepääsu Internetile inimese põhiõiguseks. Mis justkui annaks aimu, et Internet on avalik hüve, midagi sellist nagu õhk või avalik ruum, mis on kõigile võrdselt ja tasuta kättesaadav. Olgu, ent mis juhtub, kui seda laadi põhimõtetest ka tegelikult lähtuda püütakse? Näiteks Dublinis, kus linna oma jõududega on juba paar aastakest püütud…
-
Eesti kõnelevas meedias osutub meie suhtlusviis teatud määral sarnane olema. Vahel tahaks ajakirjanikku lausa sundida kahtlaselt käitunud avaliku elu tegelasele esitama otsekoheseid, nõudlikke küsimusi. Selle asemel on aga isegi siis, kui kaks ajakirjanikku ühe küsitletavaga vastamisi panna, tunda, kuidas keegi ei taha kedagi solvata ega ärritada, parimal juhul esitatakse teravaid küsimusi ümber nurga ja kobamisi, ja nii saab intervjueeritav ausast vastusest kõrvale keerutada. Ja tõenäoliselt ei…
-
Matthias Johann Eiseni „Eestlaste sugu” on teine raamat Eesti Keele Instituudi ja Tartu ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika ühissarjas. Teose esitrükk ilmus ligi sada aastat tagasi (I osa 1909 ja II osa 1911) ja andis oma aja kohta esimese põhjaliku eestikeelse ülevaate soome-ugri keeltest. Raamatu teine, täiendatud trükk ilmus 1922. aastal juba iseseisvas Eestis. Käesolev trükk on kolmas.
Eelmisest trükist möödunud kaheksakümne aasta jooksul on teadus jõudsalt…
-
I
Eesti keeles on ilmunud Ernst Cassireri „Keel ja müüt”. Tore küll, juba teine Cassireri raamat eesti keeles lugeda. Oleks aga nagu üks küsimus juba ajast aega seda puhku oodanud, saagu ta nüüd jälle küsitud. Niisiis: tore, et Cassirerilt juba teine raamat eesti keeles, aga Kantilt seni ainult üks, Hume’ilt või Spinozalt või Hegelilt ja teistelt geeniustelt seni veel mitte ühtegi. Miks küll nii, miks nii…
-
Selle veendumuse üheks levinumaks tuletiseks on tees, et tõeline vaim on vaid see, mis mässab. Mässul on kaks liiki: mäss võimu vastu ja mäss enamuse vastu. Tsiteerides Jüri Talvetit: „Just mäss karjavaimu vastu tähendabki tõelist vaimu. Ühe rahva vaimu parimad vormijad on ajaloos just olnud vaba- ja teisitimõtlejad”. Tõsi, nimetatud kaks mässuliiki on lähisugulased, mõlemal juhul astub üllas võim välja alatu jõu (ülekaalu, võimu) vastu.
Väljaütlemisi, mis…
-
See väide annab Maret Maripuu puu taha läinud afäärile hoopis teistsuguse värvingu. Niisiis, tuleb välja, et see seaduseelnõu ei tulene mitte majanduslikust paratamatusest ega ka ebamäärasest vajadusest kellegagi konkureerida, nagu väideti, vaid väljendab hoopis teatud poliitilist meelsust. „No nüüd me siis räägime!”, võiks parafraseerida ühte tuntud näitlejat. Järelikult võib öelda, et teistsuguse poliitilise tahte korral saaks ka teisiti.
Tööseadus ja klassiviha
Aga sellega meie tubli peaminister ei piirdu.…
-
Moodsa ajakirjanduse kasuks on öelda nii mõndagi.
Esitades meile harimatute arvamusi, hoiab see
meid ühenduses ühiskonna võhiklikkusega.
Oscar Wilde
Viimasel ajal on Eestis avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla tõusnud (trüki)ajakirjanduse sotsiaalne roll ja vastutus, tema võimupiirid, liigne meelelahutuslikkus ning väidetav manipuleerimine lugeja madalate tungidega. Peaaegu kõigis sõnavõttudes on tõstatatud kaks üksteisega otseselt põimunud probleemi: Eesti trükimeedia kestev kollastumine päevalehtede näitel ning nendesamade päevalehtede netifoorumites laiutav inimväärikust alandav sõim, mis…
