-
Rein Vahisalu on oma raamatus „Viies kabinet” valuliselt kirjeldanud sümptomeid, mis teda päevast päeva tervishoiusüsteemi juures häirivad. Põhjuste analüüsimine ja õpetuse iva jäävad retoorilisele tasemele.
„Inimestega tuleb rääkida, haigete inimestega eriti,” on peategelase doktor Hannes Aasa viimased õpetussõnad. Nii mõtleb üks hea südamega ja kogenud arst. Nii nagu doktor Vahisalugi. Hea arsti tähtsaim omadus on tähelepanelikkus, millele järgneb analüüs teadmiste ning kogemuse põhjal. Ja siis tuleb…
-
Keelekaitse
Alustagem Sirbis 11. aprillil ilmunud kirjanik Jaan Kaplinski artiklist „Emakeel ja võõrkeel”. See on vürtsikalt koostatud vaidlema ergutav vastuoluline lugu, kus keelekaitse eest seisvatele instantsidele (Põhjala, Tomusk ja teised keelevalvurid – R. M.) ei ole ette nähtud olulist rolli. Selle tõdemuse kohta on kindlasti vaja arvamust avaldada ja seisukoht võtta. Tundub, et Jaan Kaplinski kui suur kirjanik ja autoriteetne keelekasutaja on ilma ühegi põhjenduse või reservatsioonita…
-
Vahtre võtab niisiis oma parteilist ülesannet tõsiselt ja tema seisukohavõtte iseloomustab vana hea ja äraproovitud demagoogiline trikk: minu vastased väidavad küll nii, aga mina vaatan neid asju palju „laiemalt” ehk „komplekssemalt”. Nõnda on Vahtre argumentidele omane äärmiselt avar vaatenurk, nõnda et lõpuks on juttu kõigest ja mitte millestki, jutul puudub igasugune tuum. Mainitakse Hegelit, „kelle meelest vaim hoopis avaldus võimus ja võimu kaudu”, Goethet, kes pidas…
-
Teine, suurem viga Alatalu argumentatsioonis seisneb selles, et XX sajandi totalitaarsetest režiimidest (eelkõige NSV Liidust ja tema vasallriikidest) rääkides ei näi Alatalu märkavat, et antud riigid ei kujuta endast normaalseid riike, mis üldjuhul pürivad stabiilsuse ja koostöö poole. Seetõttu ei ole reeglite tuletamine totalitaarsete riikide käitumisest otstarbekas. Tegu on ikkagi XVIII ja XIX sajandi emantsipatsiooniliste filosoofiliste voolude mõjul kujunenud inimvaenulike ideoloogiate ning naiivsete (kuid mitte vähem…
-
Sisenen lähimasse kaubanduskeskusesse. Hiljuti tehti siin ümberkorraldusi. Pärast ekslemist püüan aimu saada, kus asuvad kodukaubad. Nii esimene kui ka teine (ilmselgelt lõviosa elust Eesti Vabariigis elanud) noortest vene teenindajannadest ei tea, mida tähendavad sõnad „kodu” ja „kaup”. Eesti kooliprogramm ei ole seda piisava osavuse ja kannatlikkusega õpetanud. Tore, et viimasel ajal pole eriti asja olnud meditsiiniasutustesse. Viimane kohtumine umbkeelse südamearstiga ei olnud julgustav. Ja nii edasi.
Rutiinsete…
-
1 Negri, A., Il potere costituente. Saggio sulle alternative del moderno. Manifestolibri, 2002, lk 391.
2 Osundatud teos, lk 399.
3 Osundatud teos, lk 411.
-
Kahekümnendat sajandit on tihtipeale nimetatud katastroofiliseks, mitmel puhul tundus maailm täiesti koost lagunevat. Venemaa president Vladimir Putin on nimetanud Nõukogude Liidu kokkuvarisemist koguni eelmise sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Eestis aga tajuti seda sündmust pigem vabanemisena. Arvata võib, et lõpparve tegemine minevikuga ei lõpe niipea. François Furet’ sõnul: kommunismi matusetseremoonia saab olema pikaldane, häälekas ja rahvarohke. Mida teie sellest arvate?
Tahaksin vastata nagu Eric Hobsbawm, et XX…
-
Terrorism
Ent selle palju ulatuslikuma „madala intensiivsusega kodusõja” taustal, mis õigupoolest markeeris Itaalia ühiskonda terve 1970ndate dekaadi vältel, mängisid Punased Brigaadid vaid marginaalset, isehakanud ja paljudele vastuvõetamatut rolli. Negri ja tema kaasvõitlejad kritiseerisid selle taktikat ja strateegiat (meenutagem brigaadide kurikuulsat loosungit: „Löök riigi südamesse” – „Colpire al cuore”), selle abstraktset leninismi, avangardismi ja elitaarsust, eraldatust massitasandi võitlustest, paramilitaarset struktuuri ja drastilisi meetodeid. Vägivalla küsimus on äärmiselt keeruline…
-
Tallinna linnavalitsejatel on kahtlemata õigus oma linna, ameteid ja kogu Eestit naeruvääristada, kuni valija otsustab teisiti. Aga ideoloogilistel alustel haldus- või finantsotsuseid teha tal õigust ei ole, veel vähem kasutada šantaaži, ähvardusi, varjatud survet. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad, kinnitab põhiseaduse § 38. Tsensuuri ei ole, lisab § 45. Sel taustal on Tallinna linnavõimu filmikunstivastased sammud kõige otsesem eksimine põhiseaduse vastu.
On teine võimalus…
-
Mõtlema hakkamiseks on vaja leida mõned toetuspinda pakkuvad faktid. Globaalne võrk teeb infootsingud väga lihtsaks. Mis selgub? Küsimus ei ole Hietases, apartheidis ega Moskva kurjuses. Helsingis ilmunud pamflett „Eesti külm sõda” on puhas äri. Meid ei tohiks enam üllatada tõsiasi, et Soomeski valitseb vabaturumajandus, mis tähendab ka ettevõtete konkurentsi. Konkurents on küllalt tihe ka infoäris. Võib-olla tihedamgi kui meil. Kõik üritavad müüa, leida tooteid ja vaatenurki,…
