-
Seega võikski kulka asju omavahel, „siseringis” rahulikult edasi arutada. Mina ise arvan, et kulka töötab üsna hästi – väita, et kirjanikele arvutite ostmine on kahtlane, on sama hea kui väita, et kergejõustikuliidu kavatsus soetada kettaheitjatele kettaid tundub ülimalt kummaline. Sellegipoolest annaks kulka tööd kindlasti veelgi parandada.
Kulka kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Ilona Martson kirjutas rünnakute tipphetkel rahuliku ja tasakaaluka artikli („Palju kära eimillestki”, Eesti Päevaleht 1.…
-
Viimatist vaegust on meil aidanud leevendada kultuur, mida siinmail ikka on hinnata osatud. Kultuur pole pelk iluasi ega isegi mitte ainult rahvuse ja keele omapära hoidja ja edendaja, mitmekesise humanistliku inimolu kujundaja, kriitilise mõtlemise säilitaja ja võimaldaja ja mis kõik veel. Võimalik, et just kultuur on teadusrahastuse vaegseisus aidanud meil püsida veidigi teadmistepõhise majandustegevuse teel. Pole tõepoolest palju neid asju, mida tänapäeval müüa õnnestuks ja mille…
-
Tunnistan, et ammu pole ükski raamat mind sel moel jahmatanud. Iseenesest on ettevõtmine mõistagi tore. Pidevas identiteedikriisis eestlastele on mälestuste kogumine ikka olnud päästerõngaks ja kui Enno Tammer juba hiljaaegu samalaadse netiküsitluse põhjal kaks nõukogude aja meenutusvalimikku on koostanud, võis arvata, et keegi ka sihipärasemalt üleminekuaastad uuesti ette võtab. Selle eest tänu ja lootkem, et selletaolisi kogusid lisandub veel.
Ja ikkagi, see raamat jahmatas mind – kuigi…
-
Tänapäeva filosoofia ulatub jalgpallist inimõigusteni
Filosoofide suurüritusel peeti plenaaristungitele ja ümarlauaaruteludele lisaks ettekandeid kokku viiekümne neljas sektsioonis. Loomulikult olid esindatud kõik filosoofia peasuunad metafüüsikast, epistemoloogiast (teadmisteooriast) ja filosoofilisest eetikast teadus-, õigus-, religiooni-, tänasel päeval järjest tähtsama tehnoloogia- ja isegi spordifilosoofiani. Näiteks rääkis ettekandja jalgpallifilosoofiast, väites, et just jalgpallimäng võimaldab anda Friedrich Schilleri homo ludens’i mõistele kinnituse tegelikkuses. Hea mäng jalgpalliväljakul laseb mängival inimesel end tervikliku indiviidina tunnetada,…
-
Etnopoliitika ja õiguse sektsiooni töös osales 22 rahva esindajaid, kuulati 73 esinemist ja sõnavõttu. Ettekande pidasid Viktor Rõtškov (permikomi), Lidia Vello (neenets), Zinaida Strogalštšikova (vepslane) ja Valeri Markov (sürjakomi). Sektsioon tegi muu hulgas ettepaneku luua Venemaal rahvuspoliitika ministeerium ning anda mõistele „vähemusrahvus” kindel sisu.
Kultuuri sektsioonis oli osalejaid üle 150, esinejaid 15. Ettekandjad olid Ildiko Lehtinen Soomest ja Pjotr Tultajev Mordvast. Sektsioon esitas lõppresolutsiooni 15 ettepanekut, millest…
-
Rohkem oli siiski tulevikku suunduvat arutelu. Rõhutati, et seadused on küll olemas, kuid need ei toimi (marilased); Jugra ülikooli prorektor Gerassimova rääkis koguni 20 keelt ja kultuuri kaitsvast seadusest, mis ainult paberil. Nõuti reaalse kakskeelsuse kehtestamist (neenetsite esindaja väitel „oskavad inimesed lõunast vaid ühte keelt”) ning selleks vajalikku konstitutsioonimuutust (ersad), meenutati põhiseaduslikku õigust emakeeles õppida (ingerlased). Neenetsite esindaja väitis ka, et 68% Venemaa territooriumist on riigiduumas…
-
Kindlasti mõjutab see konflikt suhtumist Venemaasse. Usun, et nii mõnegi kolleegi usk Venemaa muutumisse sai tõsise hoobi ja suhtumine on nüüd realistlikum. Vaevalt võtab keegi tõsiselt Venemaa retoorikat oma kodanike kaitsmise kohta, seda enam, et järjest tuleb informatsiooni, kuidas kaukaaslasi Venemaal taga kiusatakse. Sallimatus ja vägivald nende vastu sai selle sõjaga vaid hoogu juurde.
Mis puudutab aga Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid, siis usun, et sel suvel said…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/29.08.08/1.jpg” align=baseline border=0>
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/22.08.08/1.jpg” align=baseline border=0>PRESSIFOTO
21. – 31. augustini peetakse Kanuti gildi saalis järjekorranumbrilt üheksas Augusti tantsufestival. Juba aastaid on see toonud Euroopast kaasaegset tantsukunsti. Toob selgi aastal ja häid asju toob. Vaadake ise: www.saal.ee. Laud aadressil Pikk tänav 20 on juba kaetud. „Sööma!” jääb vaid üle hüüda. Õigupoolest võikski ju siinkohal lõpetada. Aga ei, üks asi veel. „Toob Euroopast” – nimme sai festivalile kutsudes…
-
Vägistatu ainus lootus on, et riigi õiguskord kehtib, kurjategija tabatakse ning ta saab vastavalt tõendite raskusele karistuse. See ei tee sündinud kahju olematuks, kuid vähemasti välistab selle, et kurjategija saaks oma tegu korrata. Gruusia ainus lootus on, et demokraatliku maailma õiguskord ehk rahvusvahelised lepingud kehtivad ning nende rikkujaid karistatakse. Miks peaks praegu arvama, et lääneriigid kokkulepetest kinni ei pea? Või et nad loobuvad oma väärtuste eest…
