-
Pealkirjast saab teha õige järelduse, et raamat jaguneb kaheks osas; osade erinev ülesehitus peegeldab ka uurimisvaldkondade vanust. Esimene, tähelepanu-teemaline pool on selge ja loogilise struktuuriga, mis näib peegeldavat nähtuse enda alajaotusi. Teadvuse osa meenutab ülesehituselt entsüklopeediat, sissejuhatusele järgneb kaks pikka peatükki: teadvuse uurimise meetoditest ja tähtsamatest teooriatest. Sama kontrast tuleb välja sissejuhatustes: tähelepanu tutvustus algab lihtsa ja selge definitsiooniga, kuid teadvuse osa ülestunnistusega (lk 164), et…
-
Minu arvates on küll Dawkinsi olulisim raamat, kus ta näitab ennast eelkõige evolutsioonibioloogina ja võrreldamatult rikkama ideedegeneraatorina, „Eellase lugu: palverännak elu koidikusse” („The Ancestor’s Tale: A Pilgrimage to the Dawn of Life”, 2004). Võtnud eeskujuks Geoffrey Chauceri „Canterbury lood”, jutustabki ta erinevatest liikidest, nende omavahelisest sugulusest ja tekkest, liikudes ajas tagurpidi. Ta alustab tänasest inimesest ja tema lähisugulasest, liigub läbi liikide, kes on ühiseks eellaseks meile ja…
-
Üsna pikka aega, kümnendi jagu, ei olnud seltsi staatus siiski üheselt määratletav. Tegemist ei olnud pelgalt kultuuriseltsiga, vaid omalaadse Eesti saatkonna-konsulaadiga, kanaliga, mille kaudu toimus lisaks kultuurisuhtlusele ka kogu muu suhtlus. Sellest lisafunktsioonist annab raamat samuti põhjaliku ülevaate. Eesti lugejale muutub raamat eriti huvitavaks siis, kui autor hakkab kirjeldama seda, mis siinpool Soome lahte vähem tuntud ehk seltsi rajamise ajal ja ka hiljem (1990. aastate alguseni) Soomes…
-
Nii ongi Vaska raamatus mitu kangelast. Üks on Eesti lähim ajalugu. Nii antakse raamatus ülevaade 1940. aasta mustast suvest Eestis, maa okupeerimisest ning iseseisvuse lõpust, kuulsast Eesti-Läti jalgpallimängust 18. juulil ning sellega kaasnenud rahvuslikust meeleavaldusest, Vabadussõjas langenud kooliõpilaste ja kooliõpetajate mälestusmärgi ehk reaalkooli „poisi” mahavõtmisest 1940. aasta 23. septembril, suvest sõjaväes Anijal 1944. aasta, autori päevikule tuginev ülevaade 1944. aasta septembri viimasest kahest nädalast Eestis, elust…
-
Seega on selge, et mõlemad siinkohal retsenseeritavad raamatud leiavad tõenäoliselt rohkem lugejaid kui teaduslik erialakirjandus (kaasa arvatud retsensendi publikatsioonid). Ajaloolased suhtuvad aga memuaaridesse väga kriitiliselt. Inimesed unustavad ajapikku palju, nende mälestusi mõjutavad avalik arvamus ja nende maailmapilt. Nad ajavad segamini fakte ja kuupäevi. Mõnikord valetavad nad ka teadlikult (laialt levinud näiteks poliitikute memuaaride puhul). Laotatakse laiali palju ebaolulist nagu lapsepõlve või kooliaja üksikasjad ning nii mõnigi…
-
Merede saaga on Vahteri esituses siiski raamatuks paisunud ajaleheartikkel, kus kombineeritud suuresti tuntud fakte vähem tuntud detailidega. Kust kokku seatud fragmentaariumi see või teine osa otseselt pärineb ja kui usaldusväärsed on väited, on raske otsustada, sest tekstis puuduvad viited. Ja kui Vahter osundabki algallikale, on tsiteerimise asemel eelistatud omasõnalist ümberjutustust. Nähtavasti on nii toimitud lobedama lugemise huvides.
Kuid mis ulatuses peab lugeja kirjapandut tõena võtma? Muidugi ei…
-
Eesti poliitika kõige vastikum saavutus selles osas on tohutu kiire parteibroilerite tootmise väljaaretamine. Kui broiler erineb kanast liha poolest, siis parteibroiler erineb inimesest silmavaate ja jutu poolest. Jälgige hoolega eesti esibroilereid Kadri Simsonit ja Kristen Michalit. Need on inimesed, kes on õppinud enne valetama ja siis rääkima. Meenutage Kadri Simsoni (siis veel Must) karjääri algust. Nende jaoks on partei rohkem kui au, mõistus ja südametunnistus. Nende…
-
Niisiis, mitte „mis on tõde?” oma igaveses, kordumatus ja kõikehõlmavas määratluses, vaid millised eeldused, eelarvamused, implikatsioonid, ohverdused kaasnevad sõna „tõde” tarvitamisega – kõigis selle variatsioonides, üleminekutes, modaalsustes ning kõige erinevamatel tasanditel, alates filosoofilisest süsteemist enesest kuni mitmesuguste hierarhiliselt korrastatud ühiskondlike diskursuste ja kõige argisemate igapäevaelu pruukideni välja.
Võtame kokku põhiteesi: mõisted pole üksnes abstraktsed, üleüldised, igavesed ja muutumatud; mõisteid tuleb vaadelda ka (eeskätt) nende arengus, nende saamises,…
-
Seitsmeosalist esseekogumikku, kus autori ideed variatsioonides korduvad, oli huvitav lugeda, sest see pakkus unikaalse sisevaate Euroopa Liitu ja tema toimimisse, raamatust on kasu Euroopa arengu- ja poliitikasuundade mõistmisel. Autori värvikad kirjeldused pikaajalistest vahetutest kokkupuudetest Euroopa Liidu fassaadi- ja ka köögipoolega annavad piisavalt ainet realistlike seisukohtade kujundamiseks Euroopa integratsiooni kohta. Soovitan seda raamatut lugeda, ja mitte ainult eurofiilidel, poliitikutel ja euroametnikel, vaid ka euroskeptikutel, sest nii ehedaid…
-
Tähistades eelkõige majandusedu, oli sellel sümbolil küljes tugev pragmatismi maik. Üleskutse jäi lendsõnaks, sest suure kihistumisega majandusmudeli „ümber” ei ole parima tahtmise korralgi võimalik kujundada üldisele edule orienteeritud üldrahvalikku vaimset aktiivsust. Tegijad leidsidki ruttu oma isiklikud Nokiad erastamisprotsessi juriidilistes hookuspookustes, sooja mere maksuparadiisides või seadusandja juures tagatrepilobi tehes, aga üldrahvaliku Nokia teemast sai pigem pilamise kui tõsimeelse arutelu objekt. Et tegelikult peitub efektiivseim Nokia inimeste kujutlustes…
