-
Uurimus on ilmunud rootsi keeles ja tõlgitud 2009. aastal eesti keelde. Arvestades Oti tausta ja pikka staaži pedagoogina, on selle uurimusega seotud suured ootused. Lugejad, kes otsivad ajaloovõltsingute kirjeldusi, neid ei leia. Samuti ei paku Oti käsitlus üldistusi Eesti lähiajaloo, küüditamiste, repressioonide ega ka lääne või ida õpikute kohta. Autor on kasutanud sekundaarset kirjandust, mille valik ei ole iseenesest halb, kuid teiste kirjutatut ei ole kriitiliselt…
-
Selleks et riigistruktuuride tões poliitilist värvingut näha, ei pea just raketiteadlane olema. Ometi teame, filosoof Michel Foucault’d meenutades, et võim rakendab ennast peamiselt tavakäsitluses objektiivsete institutsioonide kaudu. Milliseid väärtusi kannavad endas Baltimaade okupatsioonimuuseumides kujutatud, pealtnäha akadeemilised ja neutraalsed rahvusnarratiivid? Ootamatult – või hoopiski ehk oodatult – katavad need üsna laia spektri konservatiivsest etnorahvuslusest sügava irooniani. Mõneti on see üllatav, on ju nii muuseumide kui ka nende…
-
Vaadates viimasel aastakümnel valminud ehitisi, jääb paratamatult mulje, et need ei ole mõeldud kestma. Tegemist on tarbeasjadega. Väsib, läheb katki või moest ja ongi kõik. Hangime uue. Pole isiklikku seost ega salvrätikust enamat taga nutta. Pühendunud inimtööd on majades, isegi ühiskondlikes hoonetes vähe. Pigem ikka ühtmoodi: pakettaknad hapra fassaadiga tasa, tööstus- või kasvuhoone maik man. Talvel kütad ja suvel jahutad, tolmuses linnas peaks lõpmata pesema. Igav,…
-
Aga ei, sünnipäevakontserdil otsustati millegipärast üsna haraline muusikavalik siduda ühtseks tervikuks „suure looga” (või peaks ütlema, et lausa narratiiviga?). Ja valitudki välja lavastaja-loomeister. Tähelepanelik Sirbi lugeja oleks enne otsuse langetamist Uku Uusbergi kasuks vaadanud üle ja jätnud meelde arvustaja kibeda hinnangu ühele tähtsamale verstapostile noore lavastaja senisel loometeel: „ . . . . sünnituse tulemuseks oli värske õrna olemisega beebi, kelle puhul polnud kahtlustki, et laps on armas ja…
-
Bergsoni aga ei iseloomusta kindlasti mitte luhtumine koomikuna, vaid õnnestumine teoreetikuna. Arsti jaheda ja vaheda meelega, lausa külmusega, vaatab ta koomika pääle, tema näidetele koomiliste situatsioonide kohta ei saa me just liiast huumorit või meelelahutuslikkust ette heita. Koomika ise on muutunud, õuenarrist ja laadatolast kasvas tasapisi välja esimeste filmide jalaga-tagumikku-huumor, millele vastandus moodsa kunsti sügav sisim irvitus iseenda üle (dadaismi piirilammutus), sealt edasi oleme jõudnud reality-televisioonini,…
-
Piret Lotman: Olete tõdenud, et 1990. aastatel teadvustasid inimesed arhiivide olemasolu, kuid tõelist läbimurret arhiivi olemuse mõistmisel ei tulnud. Kas nüüd on see juhtunud?
Viimasel kümnendil on väljutud nõukogudeaegsest meeleseisundist, kui peeti, osalt õigustatult, arhiivi julgeolekuorganite käepikenduseks, kurjaks poolsuletud ametiasutuseks. Nädalavahetusiti viibib meie virtuaalses uurimissaalis pidevalt paarisaja uurija ringis. Tuhanded inimesed on meie püsikliendid ja sellest tulenevalt on arhiiviteema ühiskonnas paremini teada kui kunagi varem.
Linda Kaljundi: Levinud…
-
1950ndatel viis grupp primatolooge läbi eksperimendi jaapani makaakidega, visates bataate, makaakide lemmiktoitu, rannaliivale1. Pikaajalise jälgimisega saadi teada, kuidas ahvid õppisid meeliseinet võttes vabanema ebameeldivast kriginast hammaste all. Aasta pärast eksperimendi algust leidis üks ahvilaps, et maguskartuli saab vees puhtaks pesta. Temalt õppis sama tegema lapse ema, kes oli ainus, kes jälgis oma lapse käitumist, innovatsiooni tähele pani ning tõsiselt võttis. Emalt õppisid sama käitumismustri selgeks nutika…
-
Muude asjade seas selgus küsitlusest (EB Special 321), et tuleviku suhtes on optimistlikult meelestatud tervelt 84% Eesti elanikest, mis on ELi 27 liikmesmaa seas paremuselt neljas tulemus. ELi keskmine on samas küsimuses kõigest 61%.
Võiks ju oletada, et tegu on tüüpilise olukorraga, kus lootust on neil, kel pole midagi kaotada, ja mida vaesem rahvas, seda optimistlikum on ta tulevikuvaade. Neil aga, kel juba on, mida kaotada, on…
-
„Kristluse olemus” on Harnacki tuntuim kirjutis, mille aluseks on talvesemestril 1899/1900 Berliini ülikoolis peetud loengusari. Kaasaegsete mälestuste kohaselt algasid loengud kell 6 hommikul, kuulajaid oli sellegipoolest umbes 600 ja kõigist teaduskondadest. Veel Harnacki eluajal ilmus selle mitmeid kordustrükke (70 000–100 000 eksemplari) ning see tõlgiti vähemalt 15 keelde (e.k esmakordselt aastatel 1926-27 kui „Milles seisneb ristiusk?”). „Kristluse olemust” loeti aastakümneid liberaalse teoloogia võtmetekstiks.
1.
Tänapäevases perspektiivis võib Harnacki…
-
Koolid ju ei salgagi, et katsetega soovitakse kontrollida vanemate valmisolekut lapsi tagant tõugata. Kas on siis kuidagi võimalik kindlaks teha ka puhast andekust, kui selline asi üldse peaks olemas olema?
V-R. R.: Kui panna taimed maatükile kasvama ja keskkonnatingimused on võrdsed, siis tõepoolest avalduvad andekamad. Kui aga ühele taimele väetist ja vett vähem anda ja teha siis järeldus, et ta ongi nõrgem, või lihtsalt arvata, et eliitperekondade…
