-
1990. aastatel alanud kultuurilise identiteedi uuesti sõnastamise teljeks sai (vähemasti esimese hooga ja sõnades) vastandumine kõigele, mis sündis nõukogude perioodil. Praktikas osutus see vastandumine siiski valikuliseks. Ideoloogia tasandil sattusid eeskätt löögi alla kunstikultuuri akadeemilisus ja institutsionaalsus ja ka rahvuslikkus kui politiseeritud ja konservatiivne, kroonukultuuri ülal hoidnud mõttemudel. Täna ei ole see võitlus enam aktuaalne: vajadus ametliku, õukonnakultuuri järele on püsiv ja institutsioonid on erinevalt stiihilisest isetegevusest…
-
Vastutuse võtmise kohti aga oleks kultuuriministril küllaga. Näiteks juhtus kolm aastat tagasi Vene teatris nii, et aasta lõpuks oli majandatud ennast nii umbes 5 miljoniga miinusesse. Kuidas, ei saanudki selgeks, kuigi teemaga tegeles isegi riigikogu. Valitsus maksis selgelt süülise iseloomuga puudujäägi lihtsalt lisaeelarvetest ja reservidest kinni. Inimesi teatri juhtimissüsteemis toona ka vahetati või lahkus mõni ka ise. Poliitilist vastutust ei võtnud keegi.
Hoopis kangem pauk aga tuli…
-
Ühest küljest võib öelda, et enamus asutusi teebki oma tööd ilma otsekontaktita ministriga, kuid just selle mittesuhtlemise perioodi jooksul on Teie käskkirjadega kardinaalselt ja mitmel korral muudetud ERSO töö ja tegevuse aluseid.
Veidi enam kui aastapäevad tagasi algatasite reformi, mille keskmes oli riiklik sümfooniaorkester. Just samal ajal oli ERSO ja Neeme Järvi vahel sõlmimisel leping, mille kohaselt maestro pidi asuma meie esindusorkestri peadirigendi kohale alates 2010. aasta…
-
Kuigi Lévi-Straussi peamiste töödega võrreldes kõrvalised, pole „Rass ja ajalugu” ja „Rass ja kultuur” ometi vähetähtsad tekstid. Mõlemas käsitletakse, vaatamata nende lühidusele, mitmeid „suuri teemasid”: inimkonna bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust ning evolutsiooni, rassismi, etnotsentrismi ja dilemmasid, mis maailma kultuurilise jagunemisega kaasas käivad. Mõlemat teksti tasub lugeda esmaavaldamise konteksti ja aega silmas pidades, sest neis peegeldub kõnekalt rahvusvahelise üldsuse, eelkõige ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuri Organisatsiooni (UNE…
-
Ent kohati visandab Rossi oma tööst siiski teistsuguse pildi, kui idaeurooplaslikus prostitutsioonikuvandis näha armastame. Ametlik, psühhoanalüütiliselt kanoniseeritud CV nõuab prostituudilt olematut (või vähemasti rasket), ohtralt seksuaalset ja muud sorti väärkasutamist tulvil lapsepõlve. Ent kui vanemate lämmatav armastus ja hoolitsus välja arvata, pole Sonial erilisi eeldusi, sest on ta ju tüüpilisest kodanlikust Itaalia perekonnast pärit tüdruk, kes astus oma läbinisti turvalisse lapsepõlve väikese hotelli peremehe ja raamatukoguhoidjast ema…
-
Siis aga teatas haridusminister, kommenteerides Hollandi sooneutraalset abielu kujutavaid kooliõpikuid, et „vana maailma väljasuremisstrateegiaid Eesti ühiskond päris üle võtma ei peaks” ja lootus suri taas. Teiste koalitsioonipoliitikute sõnum oli küll korrektsemalt sõnastatud, ent sisult põhimõtteliselt identne; Peep Aru parafraseerides: „Praegu on tähtsamaid teemasid, millega tegeleda”. See, paraku järjepidevalt korduv diskursiivne muster näitab, kui olulisel kohal on meie mõttemaailmas stereotüüpsed arusaamad LGBT-inimestest ja demokraatliku võimu ülesannetest. On raske…
-
2. Juhul kui ühiskonnas soovitakse vähendada tulude ebavõrdsust, on astmeline tulumaks mitmes plaanis teistest võimalikest vahenditest parem. Esiteks, erinevalt näiteks riiklikust palkade ja hindade kontrolli all hoidmisest ei sekkuta astmelise tulumaksu korral turumehhanismi, s.t turg jääb ressursse paigutama hinnamehhanismi kaudu ning ümberjaotamine toimub n-ö turutehingute järel. Põhjusel, et astmeliselt progressiivse tulumaksu korral sekkutakse turujõududesse kõige vähem, on see traditsiooniliselt olnud suhteliselt sümpaatne osale parempoolsetelegi (nt Henry…
-
Nende arvude taustal võib järeldada, et arutelu edasise stimuleerimise või eelarvepoliitika karmistamise üle ei tähenda valikut selle vahel, kas jätkata defitsiidiga või viia eelarve tasakaalu, suurendades tulusid üle kulude. Rikaste riikide rahandus on üsna täbaras seisus ning pigem on küsimus selles, kas valitsused julgevad veel rohkem võlgu võtta lootusega majandus käima tõmmata või on jätkuva ja süveneva rahanduskriisi oht nii suur, et ohjad tuleks koomale tõmmata…
-
Kui 1990. aastate alul kerkis esile hulk aatelisi loomeinimesi, õigus- ja majandusteadlasi, kel nupp nokkis ja süda oli rinnus ning kel oli oma vastikule kogemusele tuginedes tugev tahtmine stagna-aja tööstiil lõpetada, siis nüüd on ringiga vaata et tagasi jõutud. Tõepoolest: „noorte seas on küllaltki palju neid, kes [—] käituvad sisuliselt nii, nagu tahaksid nad olla Nõukogude ülemused”.1 Või nii, nagu tuli nõuka-ajal oma ülemustega käituda: silmakirjalikult,…
-
Kampaaniaga püütakse luua muljet, justkui võiksid ebaausad või -õiglased hinnad tekkida just aastavahetusel rahavahetusega seoses ja neid kunagi varem Eesti pinnal poleks liikvel olnud – ega ju Eesti inimene ja eriti ettevõtja siis kunagi ahnusest aetud pole olnud, nagu ilmekalt kinnitas ka värske TV-eksperiment „100 sekundit”. Järelikult, hinna mittetõstmisel on tagasiulatuv mõju. Kui aastavahetusel ja avalikust leppest tulenevalt fikseeruv hind on õige, siis oli ta õige…
