-
Pärtel Haliste elu näikse olevat õnnetute sattumuste koondnäide: Peterburis lõpetamata jäänud magistriõpe, sest 1918. aasta poliitilised sündmused ei võimaldanud uurimistööd jätkata; kodumaal üha kasvav seotus omakeelse ülikooli ülesehitustööga, nii et administratiivne koormus ei jätnud aega ega võimalust süvenenud teadustööks; töökoorma all nõrgenenud tervis, mis uurimistööd pidurdas; ja lõpuks Teise maailmasõja puhkemine ning vahelduvad okupatsioonid, mis taas tegid võimatuks juba avaldamisküpsete uurimuste avaldamise. Seejuures oli Haliste pidevalt…
-
Juba koguteose pealkiri viitab, et autori eesmärgiks on luua nn Geistesgeschichte, tabada ajastu vaimu, mis määrab kultuuri olemuse. Lähtudes Jakob Burckhardti rajatud kultuuriuuringute traditsioonist, konstrueerib Friedell ajastu tervikpildi, mis ei piirdu üksnes kunsti ja kirjandusega, kuid ta läheb Burckhardtist veelgi kaugemale: talle pole oluline mitte ainult sotsiaalmajanduslik kontekst, vaid ka geograafiline asetus, naaberrahvad, kliima, olme – märkimisväärne osa raamatust on pühendatud just sellele. Friedell kirjutabki: „See, mis…
-
Esitatud küsimusele vastamiseks on seega mitu võimalust. Vastust esimesele kahele küsimusele teame juba valimispäeva hilisõhtul, 6. märtsil. Uue valitsuse koosseisu teame tõenäoliselt hiljemalt märtsi lõpuks. Uue valitsuse poliitika sõltub valitsuse koosseisust ja sündmustest laias maailmas, seega saame sellise küsimuse püstitamisel vastuse lõplikult ehk alles märtsis 2015. Vastates küsimusele, mitu parteid on esindatud riigikogus pärast 6. märtsi valimisi, on hetke parim pakkumine, et Reformierakond ja Keskerakond domineerivad…
-
Reformierakonna kõrge reitingu taga tundub seisvat poliitkonkurentsis olulise printsiibi kasutamine: edu saavutab see, kes suudab defineerida endale sobiva mängu ja mänguplatsi. Kui mängu nimi on euro saamiseks vajalike nõuete täitmine, alternatiiviks loetakse majanduslik hukatus ja mängu reegel on see, et euronõuete täitmiseks tuleb kulud kokku tõmmata, eelarve tasakaalu viia ja laenude võtmisest hoiduda, siis mille üle siin enam vaielda on. Eestlane on pealegi selliste väliste ankrute…
-
Isiksuse normaalsus, teadagi, seisab võbisevatel jalgadel. Ühest küljest defineerivad seda ühiskonnas juurdunud arusaamad meelehaigusest või sotsiaalsest ebaadekvaatsusest, teisest küljest on ühiskonnal tohutu mõju inimese vaimsele seisundile. Hulluse ja vaimuselguse piiri ebamäärasusest tulenevate sotsiaalsete ja psüühiliste tagajärgede teema klassikuks võib pidada märgistamisteoreetikut Erving Goffmanni. Tema mõiste „stigma” märgib igasugust füüsilist või sotsiaalset omadust või tähist (nt füüsiline viga, kuritegude register, aga ka midagi nii hägusat nagu psühhiaatriline haigus),…
-
Vähe sellest, et ebapädev olevat Neivelt, seda on ka terve Sirbi toimetus, kust lasti välja avaldusi, „mis võivad väljapoole saata valesid signaale ning seega otseselt kahjustada Eesti konkurentsivõimet”. Signaal on saadetud ja tagasi seda ei kutsu. Niisiis, kui Eesti konkurentsivõime saab lähiaastail kahjustatud, siis on uurimisorganitel teada, kust süüdlast otsida.
Peasekretäri avaldus peegeldab ilmekalt meie poliitilisele areenile jõulist pealemarssi tegeva uue, enda kujutluspildis karastatud terasest (kuigi tegelikult…
-
Valitsus ise ilmselt turustab oma püsimise seletusena heameelega seda, et nii kehvades valitsemise (loe – jaotamise) oludes polegi rohkem kangelaslikke huvilisi. Olulisem on siiski, et erinevalt eelmisest kriisiperioodist 1990. aastate lõpul on meil küllalt tõhus sotsiaalsete garantiide süsteem – automaatsed stabilisaatorid ei stabiliseeri mitte ainult majandust, vaid ka inimeste enesetunnet päris pika perioodi jooksul. Eiki Nestor ja teised vanad sotsid on tugevasti süüdi, et meil on…
-
Siia kuulub ka normikeele (kirjakeele) äärmiselt laiaks aetud võim ja katsed teisi allkeeli välja suruda või suretada. Siia kuulub keskklassi meeste keeleline võim, mida on analüüsinud feministid. Siia kuulub kõrgemal olija võim alama üle, mis määrab näiteks selle, kellel on õigus esitada küsimusi ja kellel mitte. Ja selle äärmiseks servaks on olukord, kus võim sunnib keelekollektiivi oma keelt ise tapma.
Aga igal pool, kus on võim, on…
-
Nüüdsed kombed pole ammugi nii barbaarsed, vallutuspoliitika käib kultuuriliste abinõudega. Kultuuri-imperialism, „kultuuri toomine”, lihtne ja loomariigis üldtuntud märgistamine – kõigil neil oleks justkui halvustav maik õilsa idee kõrval, kuid see ei muuda asja sisu. Iga rahvas on uhke oma suurkujude ja saavutuste üle ja tahab neid teistele tutvustada. Oma kultuuri levitamiseks teiste rahvaste seas on paljudel Euroopa riikidel oma nõukogud ja instituudid. Selline instituut on ka Eestil,…
-
Kunsti- ja kirjanduselus on tehtud ju igasugu nalju, ka Meister ise tegi neid palju. Need olid alati peened ja teravmeelsed ja alati ka mingi pikema konksuga, nii nagu on mõnel kohvril topeltpõhi. Me kõik, kes me siin nüüd koos oleme, ja need, kes on kusagil mujal mõtlemas Meistrile, hoidmas kätega pead ja küsimas seda sama küsimust – Kuidas? – olime kindlad, et see on Meistri uue…
