-
Mõtlen Eesti teed pluralistliku, demokraatliku kodanikuühiskonna suunas. Pärast seda, kui saabusin 1989. aastal Eestisse, sattusin kiiresti keset inimesi, kelle ideed ja huvid esitasid väljakutse toonasele ühiskonnale. Nii nagu osutus lääne sotsioloogia siinses kontekstis alternatiivseks mõtlemiseks, olid seda ka huvi idamaade keelte vastu, rohelisus, kristlik teoloogia, Oswald Spengler, vähemusrahvuste kultuuripärand, Kaitseliidu taasasutamine, kapitalistlik majandusteooria, astroloogia ning kas või keskaja ja katoliikluse nostalgia. Kõik need huvid ei olnud…
-
Iseenesest on kõik lihtne. Vastus küsimusele, kuidas Eestil on läinud, sõltub eelkõige taustsüsteemist. Taustsüsteemi valik on aga alati subjektiivne. Mingi riigi edusammudel ei ole objektiivset mõõdet, vaid see suhestub alati esimesena püstitatud eesmärkidega. Või vähemalt kirjutamata lootustega. Seega oleks esimene hindamisvektor just nimelt meie hingeseisundi ajaloo kirjeldamine. Teine telg selles kordinaatteljestikus võiks olla aga samasuguste objektiivsete näitajatega riikide areng. Sõltumata uljastest poliitilistest loosungitest on igal riigil…
-
Jah, majanduslikult on meil läinud pareminigi kui kakskümmend aastat tagasi võis oodata. Eesti on oma sitkuse ja sihikindlusega ära teeninud rahvusvahelise tunnustuse ja võitnud parima kriisiületaja tiitli. Eesti Vabariigi kui äriettevõtte areng on olnud vaieldamatult edukas. Ja ehkki suurt osa selles on mänginud juhtrolli ülevõtmine Soome ja Rootsi kapitali poolt, võime uhkusega öelda, et ega eestlased ise pole ka papist poisid: seal, kus on vaja ellujäämise nimel,…
-
Kui aga vaadata, mis on veel tegemata – mis meid ilma vägivaldse sekkumiseta oma praegusse faasi kujunenud riiklik-rahvuslikest kooslustest eristab –, siis seda on siiski paraku rohkem kui tahaks. Kõige aeglasem on olnud edasiminek mentaliteedis. Mis on ju ka mõistetav: inimeste mõtteviis lihtsalt ei muutugi nii kiiresti, et võiks mõnekümne aastaga läbi teha mujal mitmeid põlvkonnavahetusi nõudnud arengu. Ent see pole päriselt see, mida me…
-
Enese olgu üksikisiku või ühiskonnana emotsionaalne sidumine mingi kuupäeva, sünnipäeva või ümmarguse arvuga annab ehk jõudu elada, kuid on ka pidev kehtiva seisundi taastootmine. Iseseisvuse taastamise ametliku otsuse 20. aastapäeva puhul on paljud ühiskonna arvajad otse või kaudsemalt õhanud selle emotsionaalse kõrgepinge ja vähemasti näilise üksmeele järele, mis tagantjärele vaadates eestlasi toona ühendas. Seda noorustuld ja kirge tahaks tagasi, sest mälestuste helgeks poleerunud päevade tundetulva kõrval…
-
Taotluses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada teose mahtu, tundmatute tõlkijate taotlustele tuleb lisada tõlkenäidis (ca 20 000 tähemärki) ja huvikiri kirjastuselt, mis teose välja annab. Viimane on eriti tähtis autoriõigusega kaitstud raamatute puhul, mille autori surmast pole veel 70 aastat möödunud. Samuti tahaks, et võimalikult suur hulk AER i teoseid oleks kättesaadav e-raamatuna. Tõlkestipendium makstakse välja siis, kui tõlge on valmis. Niisiis ootame nüüd, et head tõlkijad…
-
Kahjuks võib tuua näiteid nii kohaliku elu, turvalisuse, meditsiini kui mitmest teisest valdkonnast, kus ametniku kitsast vaatenurgast tingituna on sündinud palju pahandust. Siinjuures käsitlen ametnikuna isikuid, kellel on tööalane kokkupuude inimestega mingisuguses teenuse või teeninduse situatsioonis, näiteks nagu vallavanem, õpetaja, politseinik või ka meditsiiniõde. Sageli nörritab inimesi ametnike liigsest spetsialiseeritusest tulenev ükskõiksus, kitsas silmaring ja põhjendamatu bürokraatia. Asjaajamine tundub arusaamatult keeruline ja läbipaistmatu ning jääb mulje,…
-
Väärtused ja raha
Ma arvasin, et Eesti ühiskonnas ja riigis hakatakse lähtuma väärtustest, mida esindavad parteid ja huvigrupid, ja et Eestis saavad oluliseks kaks klassikalist mõtteviisi Euroopa poliitikas: konservatiivid ja sotsialistid ning see toob loogiliselt kaasa kindlad muutused. Humanitaarina oli mu suurim lootus, et Eesti riik hakkab hoolitsema kultuuri, hariduse ja teaduse eest. Sel lootusel oli mu arust kindel põhi. Sotsialistid on alati pehmeid väärtusi toetanud ja…
-
Peamisi ebaõnnestumisi tuleb otsida aga parteipoliitikast. Demokraatia põhitunnus on võimu regulaarne vahetumine – nagu kirvega ei saa teha võrdselt hästi kõiki töid, ei sobi kõikideks elujuhtumiteks ka ükski ideoloogia. Paraku on Eesti kõigis senistes võimukoalitsioonides valitsust juhtinud ainult parempoolsed parteid (v.a lühiajaline nn jõulurahu valitsus). Seega iseloomustab senist Eesti poliitikat ühe ideoloogilise võimu valitsemismonopol. Kui 1990ndate alguses oli parempoolsuse domineerimine Eesti poliitikas paratamatu ja ka hädavajalik,…
-
Kahekümne aasta taguseid aegu meenutades tuleb tunnistada, et me ei kujutanud siis ette, kui palju olime oma mõtteviisi ja ühiskonna korraldusega maha jäänud nn vanast Euroopast. See oli kindlasti positiivne, et me ei teadnud, mida kõike tuleb teha. Meil oli peamine: suur pealehakkamine ja vajadus tegutseda. Oli väga suur entusiasm, milles oli palju ka naivismi. Ja oli suur idealism. See on suurim erinevus võrreldes tänase ühiskonnaga.…
