-
Tartu ülikoolile osutati au korraldada selle aasta auhindade üleandmise tseremoonia. Sellega seoses tundub olevat kohane arutleda pisut teaduse ja kultuuri seoste üle. Lisapõhjusteks need ärritused, mis on seotud teaduse bibliomeetrilise hindamise vastuolulisusega ja humanitaaride hirmudega jääda Euroopas lähitulevikus üldse eraldi rahastamiseta. Seda olukorras, kus Euroopas on praegu teadust rahastava raamprogrammi raames räägitud esiteks vajadusest edendada dialoogi teaduse ja ühiskonna vahel ning teiseks „kõvade” ja „pehmete” teaduste…
-
Kuna poliitilisi otsuseid mõjutab jõuliselt globaalne kontekst, siis võib eriti väikeriigi tasandil otsustajatele tunduda, et mäng käib niikuinii üle meie pea ning mõistlik on üldiste suundumustega kiiresti kohaneda. Kaasaegne hariduspoliitika on teinud vabaturumajanduse ideoloogia ja uusliberaalse poliitika surve all järeleandmisi: on lähtutud võistluse ja kliendi valikuvabaduse ideedest ning vähendatud riiklikku sekkumist. Nii on viimastel kümnenditel toimunud muutus kodanikuühiskonnast individualismi suunas. Globaalne kapital, tööjõud ning korporatsioonid on…
-
Minevikusündmuste kohta jõuab teave inimesteni üha enam seostamatult ja juhuslikult. Võiks arvata, et aktiivne töö muuseumides, filmi- ja teatritegijate hulgas toetab kooli, kinnistades mitmekülgsel viisil õpitut. Paraku toodavad film, teater, internetitekstid maailmapildi fragmenteerumist! Jupike siit, jupike sealt – mõni süžeeliin domineerib teiste üle, kuigi päris elus pole nii olnud. Maksimaalset kasutegurit teadmiste kinnistajana ei anna ka muuseumiekspositsioonid. Ka koolidele soovitavana välja reklaamitud näitused on tegelikult üles…
-
Aga soouuringud ei ole päris tavaline teadus. Kõik teadusharud on poliitilised, mõned on aga poliitilisemad kui teised. Soouuringute seotus poliitilise aktivismiga on hästi tuntud, tasemeni, kus igapäevaelus peetakse seda terminit sageli vaid feminismi sünonüümiks. Tõepoolest, soouuringute juured ulatuvad otseselt feminismi ja Simone de Beauvoir’ kuulsa märkuseni, et „naiseks ei sünnita, vaid saadakse”. Arvestades, et soouuringud kujunesid USAs ja Suurbritannias iseseisvaks akadeemiliseks distsipliiniks 1960. aastate kultuurirevolutsioonide ajal,…
-
Luukeresid meil pole, aga (kultuuri)maja on tolmune küll. Eelmised kaks ministrit seal ju sees ei käinud, rääkimata siis koristamisest, vaid eelistasid piirduda ainult hoone fassaadi poleerimisega ja muidu ilulemisega. Kui nüüd uus mees sisse läks, siis hakkas loomulikult tolm lendama. Aga oli tal siis valikut? Kui kaua oleks saanud kesta olukord, et riigis on avalikult rahastatav valitsemisala, mida aga poliitilisel tasandil keegi ei valitse? Eelöeldu ei…
-
„Nii nagu spordiski,” kirjutab autor „läheb teaduslik tulemus arvesse vaid siis, kui see on sisestatud ametlikku teadusringlusse.” Ametlik teadusringlus – see on huvitav termin. See lülitab teadusest välja kogu salajase riigikaitselise teadustegevuse, samuti selle, mis ei mahu kehtivasse paradigmasse või mis on orienteeritud rahvuskultuurile, aga ei mahu indekseeritud ajakirjadesse. Huvitav seegi, kas teaduskirjandus, mis on leidnud koha Eesti raamatukogudes, ei olegi ametlikus teadusringluses, kuna pole kättesaadav…
-
Viga seisneb selles, et publikatsioonide ja viidete loendamisel ei arvestata õigesti mitme autoriga artikleid. Seetõttu need, kes teevad oma uurimistööd (või vähemalt publitseerivad oma töid) koos suurema arvu kaasautoritega, saavutavad võrdsete teadustulemuste korral mitmeid kordi kõrgemaid formaalseid näitajaid. Selle vea parandamiseks ja korrektsete näitajate saamiseks tuleks nii publikatsioonide kui ka viidete loendamisel kaaluda neid autorite arvu pöördväärtusega (jagada autorite arvuga).
See mõõtmisviga seletab olulisel määral (kuigi mitte…
-
Nüüdsest hakkab Sirp kajastama kultuurisündmusena Eestis või eestlaste poolt kaitstud ja kaitsmisele tulevaid väitekirju, milleta poleks olemas Eesti teadust.
Kõik väitekirjad ja nende kaitsmine ülikoolides on mõistagi avalikud, kuid koondinfo annab täielikuma ja selgema ülevaate teaduse uurimissuundadest. Viimase 15 aasta jooksul on doktoriõppes osalenutest kraadi saamiseks oma väitekirja kaitsnud 6%. 15 aasta jooksul on doktorikraad antud enam kui 1600 inimesele. Eesti teaduse kestlikuks muutmiseks on seda paraku…
-
Nii nagu kirjandusteaduses on üritatud hõlmata kogu inimlikku olemist kirjandusest lähtuvate teooriatega ja tõlketeaduses tahetakse näha kõike totaalse tõlkena, püütakse ka „uues kultuuriajaloos” vaadata kõiki inimlikke ilminguid oma spetsiifilise prisma läbi. Missugune see prisma on, seda selgitab Burke’i raamatu eestikeelse väljaande eessõnas Marek Tamm, kelle sõnutsi uus kultuuriajalugu „pretendeerib n-ö totaalsele minevikukäsitlusele, kus kultuuriajaloo perspektiivist analüüsitakse kõiki valdkondi”, kusjuures „kultuuri” mõistetakse „kõige avaramas antropoloogilises tähenduses, mis…
-
Kuigi teose fookuses on keeleteadus ja kitsamalt semantilised küsimused, on sellel avaram filosoofiline tähendus (ehkki minu meelest mitte ainult või isegi eeskätt selles tähenduses, mida autorid ise on arendanud näiteks ka oma teises ühisloomingus, mahukas teoses „Lihalik filosoofia”/„Philosophy in the Flesh”, 1999). Nimelt puudutab metafooriraamat maailma ja keele vahekorra küsimust selle kõige fundamentaalsemal tasandil, milleks on autorite sõnutsi ülekanne ehk metafoor.
Kehastumus
Ülekande lähtekohaks on kehalis-vaimne toimimine maailmas,…
