Toeta

Sotsiaalia

  • Kaitsmisele tulev väitekiri

    Dmitri Mihhailov, sünd 1982
    Tallinna Tehnikaülikool
    Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arvutiteadus
    Doktoritöö „Hardware Implementation of Recursive Sorting Algorithms Using Tree-like Structures and HFSM Models” („Rekursiivsete sortimisalgoritmide riistvaraline realiseerimine kasutades puulaadseid struktuure ja HFSM mudeleid”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?643
    Kaitsmine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 kl 11 Tallinnas Raja tn 15 ruumis IT-209
    Juhendajad: dr Aleksander Sudnitsõn, prof Valeri Sklyarov (Aveiro Ülikool, Portugal)
    Nõustaja: PhD Iouliia Skliarova (Aveiro Ülikool, Portugal)
    Oponendid: prof Apostolos Dollas (Kreeta Tehnikaülikool, Kreeka)…
    Katrin Idla
    1 minut

  • Avalik loeng

    Esmaspäeval, 16. jaanuaril 2012 algusega kl 16 toimub talveülikooli „Vaim ja vägi” 2012. a avaloeng Tartus Jakobi 2–226 Philosophicumi suures auditooriumis. Esineb TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja.
    Terves kehas peitub piiramatu vägi, mille vabastamine toob ellu suurema rahulolu. Rahulolu algab inimesest endast. Inimese olemus peegeldub talle vastu tema suhetest ja õhkkonnast, mida ta enda ümber loob. Rõõm peegeldab rõõmu, arukus arukust, kurbus kurbust, enesekindlus enesekindlust jne.…
    Sirp
    1 minut

  • Kellele on vaja teadusajakirjanikke?

    See aga ei tähenda, et teadusest kirjutamine viimasel kümmekonnal aastal põhjalikult muutunud ei oleks – oma murede, aga ka helgete nootidega. Lühidalt on see kokku võetav sisutootmise raskuspunkti liikumisena meediaorganisatsioonidest teadusinstitutsioonidesse. Kuigi teaduskommunikatsiooni probleemide lahendamisel näib see igati sobiliku lahendusena, tekitab suundumus vastandlikke tundeid.
    Ühelt poolt on selle taga olnud muidugi üldisemad muutused meediaturul, eelkõige trükiajakirjanduse heitlused. Majanduskriis, suurem rõhk online-meediale ja inimeste infovalikute killustumine on sundinud…
    Arko Olesk
    5 minutit

  • Mõttesügav ajalooteos

    Faktiteave uueneb vähehaaval pidevalt, isegi nii vähese aktuaalsusega ainevaldkonnas. Kroonik Dionysius Fabriciust ei peeta tänapäeval jesuiidipreestriks Kuramaalt (lk 372), 1925. aastal Riiga Leonid Arbusowile laenatud Codex Gymnasialis Revaliensis ei ole läinud kaduma (lk 388), vaid on teadmata ajal, ilmselt enne sõda, tagasi tulnud ning asub praegu rahvusraamatukogus.
    Henriku Liivimaa kroonika ei kujuta endast midagi ainulist Euroopa keskaegses ladinakeelses kirjanduses ega ajalookirjutuses. Sel on tähtsust Läänemere piirkonna kroonikakirjanduse…
    Enn Tarvel
    4 minutit

  • Lugejaeelistusi peaks uurima

    On ilmselge, et 500-pealise teeninduspiirkonnaga raamatukogul on keeruline kujundada mitmekülgse suunitlusega fondi. Riik annab iga pea kohta 1,5 eurot aastas, kokku seega ligilähedaselt 750 eurot. Kui osta kultuurkapitali kirjanduspreemiate 2010. aasta nominentide teosed (välja arvatud tõlked teistesse keeltesse ja paar draamateost, mille hinda ma ei leidnud), kokku 36 raamatut, kulus aasta tähtteostele ligilähedaselt 320 eurot. Kogu ülejäänud eesti jm kirjanduse jaoks jääb siis veel 430 eurot…
    Toivo Ärtis, raamatukoguinimene Tartumaalt
    2 minutit

  • Kultuuriajakirjandus piirab ise oma levikut

    Suvalisest distsiplineerimatust raadiolobast – sel alal on Lang mäletatavasti meie üks suurimaid vanameistreid – tõusid mustad pilved ka Tartu kunstimuuseumi kohale. Kultuurisfääri reorganiseerimise ideedega võiks ju üritada isegi kaasa minna, kui minister ilmutaks kõnealusel teemal mingisuguseidki analüüsi ja nägemuse nime väärivaid mõtteid. Kaarel Tarand on kunstimuuseumi osas neid Sirbis (16. IX 2011) koguni pisikese elegantse kogumi jagu välja pakkunud. Kuid ministril ega ministeeriumil ei paista mõtteid…
    Valle-Sten Maiste
    6 minutit

  • Orientatsioonidest. Tuumikutest. Võib-olla ka tarkusest

    Kuid kas orientatsiooniküsimuse püstitus erineb praegu kuidagi põhimõtteliselt senisest praktikast? Eesti välispoliitilise orientatsiooni post-1991 à la carte ei jää kuidagi alla maailmasõdadevahelisele. USA, Euroopa, „uue Euroopa”, transatlantiline, NATO, EL, Briti, Saksamaa, Põhjamaade, Soome jm orientatsioon on vist saanud juba klassikaks. Uudsetena on viimase aasta jooksul lisandunud eurotsoon, „kiiremini integreeruv ELi tuumik” ja „Weimari kolmnurk” (Saksamaa, Prantsusmaa, Poola). Ikka on ka neid, kes orienteeruvad Venemaale.
    Kas riik, väikene…
    Vahur Made
    3 minutit

  • Immigrandid vastu tahtmist

    Projekti raames uuritakse integratsiooni; ka see mõiste pole lihtne. Eesti arvukad integratsioonikavad kalduvad sellega (ja samas tähenduses kasutatava terminiga „lõimumine”) tähistama ainult kultuurilist integratsiooni, mille võtmeteguriks on eesti keele oskus. Kavade koostamisel on osalenud ka üks kogumiku toimetajatest Raivo Vetik, aga seekord on integratsiooni siiski mõistetud laiemalt ja rohkem klassikalise sotsioloogia vaimus. Ka sotsiaalteadlaste osalusel koostatud riiklikud kavad peavad läbima poliitilise filtri, mis annab isegi kõige…
    Mikko Lagerspetz
    4 minutit
  • Meelelahutustõrje

    Meelelahutustõrje

    ERR võib loomulikult uhkeldada küsitlustulemustega, millest näha, et asutust „usaldab 77% elanikest”. Ei vaidle vastu, uudistevoog on pidev ja sisult enamasti täpne ning vähem kollane kui mujal pakutav. On publitsistikat, kultuuri ja sporti. Kõik oleks nagu õige, aga ega ei ole…
    Kaarel Tarand
    3 minutit

  • Avalikud loengud

    Konverentsi korraldab TÜ teaduskool, osalema oodatakse pedagooge, koolijuhte, haridusametnikke, koolipsühholooge, lapsevanemaid ja teisi huvilisi.
    *
    Kolmapäeval, 11. jaanuaril 2012 kl 17 Tartus Baeri majas (Veski 4) räägib professor Tiiu Kull teemal „Taimede maa-alune elu”. Maaülikooli kolmapäevaste teeõhtute eesmärk on lähendada ülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet, ettekannetele järgneb arutelu. Üritused toimuvad iga kuu teisel kolmapäeval kell 17, oodatud on kõik huvilised.
    Kolmapäevaseid teeõhtuid peeti ka XIX sajandil Karl Ernst…
    Sirp
    1 minut
Sirp