Kui kuskil, siis Eestis peaks olema lihtne mõista, millised järelmõjud ühele linnale või ka riigile on sellel, kui linna osaks langeb kas või ainult ühe või mõne ala läbiviimine. Lenini-nimeline palee lamab muinsuskaitse-alusena ja peaaegu varemetena mere ääres, takistades linna arengut…
Paradigmade lummav maailm
Kuhni mõte on ju õige mõte marksistlikust käsitelust lähtudes, kas pole? Kvantiteet muudkui koguneb, kuni uus kvaliteet ongi hopsti! platsis. Nii otsene see paralleel siiski pole. Kuhn on omamoodi positivist, see tähendab, et ta ei kipu mitte niivõrd mõtisklema selle üle, mis maailmas „tegelikult” olemas on, kuivõrd selle üle, mil moel me maailmast midagi tõest teada saame.
Kas me pole kuulnud uhkeid kuulutusi pärast üht,…
Tahe Stuart Kauffmani vastandada teadusega tundub pigem kaval populariseeriv stiil kui range seisukoht: ka tema ise on ju selgelt teadust tegev teadlane. Kuid miks selline turundusnipp reaalteadlaste seas vahel nii vastukarva on?
Näib, et antiteaduse all peeti silmas humanitaarteadust, vastandades selle reaalteaduslikule lähenemisele. See humanitaarne/postmodernistlik/holistlik lähenemine ütleb, et kui oleme mõistnud, et osa süsteeme on kaootilised ja terviklikud (näiteks DNAst tekkiv inimene), siis üksikute detailide uurimine võib…
Nõnda siis: kui tahate jõuda Olümposele, siis käige ära Kamtšatkal – see on paik, millest Veski raamatus eelkõige juttu, mille käigus selgub, et Kamtšatka ei ole Eesti elust ja olust sugugi nõnda kaugel kui kilomeetrites lugeda ja tundides mõõta. Kuid ettevaatust! Kamtšatkal paikneb viiendik Maa poolest tuhandest aeg-ajalt purskavast vulkaanist.
Tuleb kurbusega tunnistada, et Eestis pole praegu need head ajad, mil meie teadlastelt ilmus teadust populariseerivaid raamatuid…
Marek Strandberg: Mis on saanud neist tuhandetest õpilastest, kes kunagi osalesid olümpiaadidel? Milline on olnud nende edasine edenemine?
Hans Jordens, IPhO president: See on huvitav küsimus, kuid ma ise pole sellega tegelenud. Küll on üks ungarlane, kes kunagi osales viiendal füüsikaolümpiaadil õpilasena, selle teabe kokku pannud (vt http://physics.rutgers.edu/~kats/links2ipho/participants.html). Seal on loetlenud kõik auhinnasaajad läbi aegade. Ta ei ole küll vaadelnud nende hilisemat elu ja tegevust, aga vaevalt…
Tollased haritlased on püüdnud kirjeldada, milline see õige ehk mõistuspärane kristlus või religioon (kuni XVII sajandini olid need mõisted sünonüümid; alles seejärel hakati mõistet „religioon” (religio) kasutama ka mittekristlike usundite kohta, kuid üldiseks muutus selline keelekasutus XVIII sajandil) välja näeb. Inglise filosoofi lord Herbert of Cherbury (1581–1684) arvates võib võtta selle sisu kokku viie punktina: 1) on olemas „kõrgeim olend”; 2) inimene on kohustatud teda austama;…
Relativistliku pluralismiga on lood veel eriti õnnetud, sest see vajab toimimiseks väga leebet, end turvaliselt tundvat võimekat erudeeritud intellekti. Muidu muutub ta hõlpsalt suisa enda vastandiks. Arusaamast, et ühest vaatenurgast ei piisa, et alati peab arvestama paljude ühismõõdutute vaatenurkadega, saab kergelt kõigi vaatenurkade samaväärsus, millest omakorda saab väga hõlpsalt enda vaatenurga samaväärsus kõigi teistega, enda vaatenurga piisavus ja eneseküllasus, millest sõjakuse korral tuleneb fundamentalism. Saame šigalevliku…
Inimkapitali varud tuleb tootma panna
Michel Foucault kirjutas juba 1979. aastal, et „subjekti võetakse arvesse ainult kui homo oeconomicus’t [. . . .] majanduslik käitumine on see mõistmise raamistik, millesse uue indiviidi käitumine asetatakse. See tähendab ka, et indiviid muutub valitsetavaks, et võim haarab ta enda mõjualasse niivõrd, kui ta on homo oeconomicus.”2 Inimene on ettevõtja, kes investeerib iseenesesse ning kellesse investeerib riik – tulemuseks peab olema võimalikult kõrge tootlikkus.…
Nõnda tasub praegugi hoolega peale passida, mis juhtub, kui rahvas on rääkinud, ja kas langevad otsused kajastavad arutelude konsensusepüüdu või mitte. Kultuuriminister Rein Lang ütles Sirbi-intervjuus kultuuripoliitika põhisuundade dokumendi ettevalmistust kommenteerides: „Arutelu käib ja see ongi tõsine demokraatia.” See on siiski…
Kas ja miks on Vemu võimalik? Toronto Tartu kolledži looja ja ka Vemu initsiaator, arhitekt Elmar Tampõld on öelnud: „Meie ühiskonna aktiivne osa kipub kahanema, aga vähemalt kahes asjas oleme paguluse algaastatega võrreldes palju rikkamad: me oleme elukogenumad ja rahakamad. Lisaks on meil ikkagi midagi juba olemas, millele VEMU loomisidee on rajatud.” (EE 21. X 2005). Olemas on Tartu kolledž, edukas majandusettevõte, mis oma nn ülejääkidega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
