Mis on OECD raames uut ja huvitavat seoses teaduse hindamisega?
Oleme käivitanud teadus- ja arendustegevuse hindamiseks ja ülevaate saamiseks ulatusliku andmekaevekava, mille raames analüüsime teadlasi, teadusrühmi, nende publikatsioone ja ka selle kõige võimalikke majanduslikke väljundeid, et luua selge pilt, mis juhtub iga teadusse paigutatud euroga. Meie kui majanduskoostöö organisatsiooni roll on neis piirides mõista teadus- ja arendustegevuse majanduslikku aspekti ja loodav süsteem võimaldab seda, isegi üksiku…
Kui tahame mõista Pitka ettevõtmisi 1944. aasta septembris ja Eesti omariikluse taastamise katset, peame tundma laiemat konteksti. Pitka ei saanud olla teadlik sellest, milliseid kokkuleppeid olid lääneliitlased läbirääkimiste käigus Nõukogude Liiduga sõlminud, kuid Mandli sõnul pidanud ta lääneliitlasi Baltikumi rahvaste reeturiteks (lk 16). Autor pidanuks mõne leheküljega nende kokkulepete sisu edasi andma, kuna tagantjärele tarkusega on meile nüüdseks selge, et ainuüksi diplomaatilistel põhjustel ei saanud Pitkal…
Selgesõnalisusest hoolimata on ehk just viimati mainitust ning ka hoogsast, tihedalt pakitud väljendusviisist tingitult tegu lugemiseks võrdlemisi keerulise autoriga. Kõik need tunnused teevad aga nimelt Davidsonist eriti sobiliku filosoofi seda laadi tõlkekogumiku jaoks, nagu pärast pikka käärimisprotsessi eelmise aasta lõpus viimaks trükivalgust nägi. Sealjuures on tegu 21 artiklist koosneva laiahaardelise läbilõikega, mistõttu loobun tutvustuses kõiki puudutatud probleeme loetlemast ning püüan pigem demonstreerida mõnede kesksete näidete varal…
Kas hiljuti lahkunud Jack Smart oli ka seal?
Jack Smart oli üks Austraalia filosoofia põhilisi liikumapanevaid jõudusid. Ta ei olnud tegelikult Sydneys, vaid Adelaide’i ülikoolis, kuid tema mõju oli kõikjal. Ta kirjutas oma teedrajava artikli 1959. aastal ning mõnda selle ideed arendas edasi David Armstrong. Üliõpilaspäevil sõitsin koos viie tudengiga 1964. aastal oma autoga Austraalia filosoofide aastakonverentsile Brisbane’i, kuhu on Sydneyst umbes 600 miili. Neil päevil…
Metatasandilt analüüsides paistavad religioon ja ateism kaksikvendadena. Religioonifenomenoloogiliselt ei ole vahet, kas uskumise objekt on materiaalne nagu Taara tammik, Kaaba kivi või virtuaalne nagu Geopaatia, Vabadus ja Teadus. Bruno Latour väidab, et „teadus” on vaid „nimi, mis on kleebitud võrgustiku teatud osadele; seostele, mis on sedavõrd hajusad ja õrnad, et nad vastasel korral põgeneksid tähelepanu alt”. Nii nagu religioon ei tähista ainult usku jumalasse või teispoolsusesse,…
Seda, mis võib juhtuda, kui inimlikud kaalutlused pääsevad valla, kirjeldab Pius II (valitses 1458–1464), ainus paavst, kes on kirjutanud autobiograafia. Konklaavis nägi ta, kuidas osa kardinale veenis ja ähvardas teineteist nii päeval kui ka öösel. Teatud grupp suundus mingi hetk isegi latriinidesse, et seal privaatsemalt häältega kaubelda. Sel korral osutus siiski valituks korralik Pius II. Renessansiajast teame aga rohkem kui üht kaheldava moraaliga itaalia aristokraati, kes…
Rahvakogu kui selline paistab olevat just nimelt kodanike stiihiline väljaastumine seadusandliku initsiatiivi õiguse saavutamiseks. Selge see, et oma praeguse kuju ja kuluga pole ta pikemaks ajaks elujõuline, kuidas ka juhuvalimiga saadud koosseisu ei vahetaks ja kui häid eksperte palkaks. Rahvakogu sümboliseerib…
Inimesed, keda majandusteoreetilistes mudelites käsitleti, olid igati ratsionaalsed, täielikult informeeritud ning nende eesmärk oli alati saada võimalikult suurt (isiklikku) kasu. Kõik need protsessid ja suhted toimisid selleks kõige paremas kohas – turul.
Mis tahes süsteeme püüti toona, XX sajandi keskpaigas, analüüsida ja…
Allvaldkondade esitatud ettepanekud mahtusid 67 leheküljele, kuid praegune tööversioon on üheksal leheküljel ehk suur osa juhtrühma tööst tähendas saabunud ettepanekute grupeerimist ja üldistamist. Seega on igal sõnal selles dokumendis väga suur kaal ning sõnastuses väljendub otseselt kultuuriministri poliitiline seisukoht. Näiteks tööversiooni 11. punkt sätestab, et riik kujundab maksusüsteemi viisil, mis „ei kitsenda erasektori võimalusi kultuuri toetamisel”; juhtrühma versioonis räägiti aga maksusüsteemi kujundamisest viisil, mis „elavdab erasektori…
II. Kultuuripoliitika eesmärk
Kultuuripoliitika eesmärgiks on loovust väärtustava ühiskonna kujundamine eesti rahvusliku identiteedi hoidmise ja elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks soodsate tingimuste loomise kaudu.
III. Kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted
1. Riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks nii kultuuri loojatele kui sellest osasaajatele. Kõigile Eesti elanikele peab olema tagatud võimalus kultuuri luua ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest…
10 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
