-
Kui nüüd küsime, kas Eesti teadus on sotsiaal-majanduslikult riigile kasulik, siis see küsimus ei olegi enam oluline, sest riigil ja ka ülikoolidel puuduvad hoovad, kuidas sellist poliitilist küsimust mõistlikult lahendada. Ja oluline ei olegi nii väga see, kas ja kellele selline olukord on hea või halb, vaid pigem see, et poliitika kujundamine ja rakendamine on evolutsiooniline protsess, kus ajas ühed käitumismustrid domineerivad ja teised kaovad, ning…
-
Eesti koolikäekirja lugu on läbi uurimata. Katse sellele valgust heita tegi kunstiakadeemia graafilise disaini III kursuse tudeng Johan Kallas oma lõputöös 2010. aastal. Lühikese ajaga palju ei jõudnud: vaid asjakohast materjali koguda ning seda esitada, kuid ka kogutud näited osutusid küllalt kõnekaks, et neid lühidalt refereerida. Oma algkooliaegselt emakeeleõpetajalt uuris Johan Kallas välja, et nõukogudeaegsed näidiskäekirjalehed, mida kasutati kõigis üldhariduskoolides, oli 1930. aastatel valmistanud Riho Lahi,…
-
Kahtlemata annavad arheoloogilised allikad vaid väga katkendliku ja moonutatud pildi minevikust. Hoopiski keerukas on põletatud inimluude, savipotikildude või pinnasekihtide abil anda vastuseid laia publikut erutavatele küsimustele, nagu: „kust eestlased tulid?” või „kas rauaajal olid eestlased olemas?”. Teadlased ei saa sellistele küsimustele vastata, sest rangelt võttes ei olegi need teaduslikud küsimused.
Usaldusväärse pildi kaugemast minevikust võib anda kõikide olemasolevate allikate ja meetodite kasutamine mingi kindla perioodi või uurimisküsimuse…
-
Kuid enesele osutavad üksteist irooniliselt peegeldavad kujundid on üldisemaski kultuurikontekstis oluline postmodernistliku esteetika toormaterjal. Näiteid võib leida nii kunstist (Roy Lichtensteini „Meistriteos”) kui ka filmist (Fellini „8 ja pool”). Lähimineviku filmiajaloos on refleksiivsuse üks mitmeplaanilisemaid kasutajaid olnud ameerika režissöör Woody Allen. Tema mahukas filmograafias väljendub peaaegu et obsessiivne huvi oma meediumi olemuslike joonte esiletoomisel. Ühest küljest tunneb ta huvi filmitegemise telgitaguste vastu ja analüüsib vaatamisprotsessi käigus…
-
Esialgu oleme sellest väga kaugel. Väidet tõendab veenvalt juba kohtukroonika, mida kahetsuse mõistet kasutamata nagu ei osatagi koostada. Nürnbergi protsessil süüdi mõistetud sõjaroimarid jaotuvad kolmeselt. Esimestest kõneldakse kõige leebemal toonil, kuna nemad vaevusid oma eksimust ja mõningast süüd moka otsast tunnistama. Vahepealse hulga moodustavad nood, kes vaatasid kõnealusest küsimusest teadlikult mööda. Ja lõpuks halvimad, kes ei leidnud oma tegevust vaagides enesel mingit süüd; Rudolf Hess, kelle…
-
Hea inglise keele oskuse tõttu, mis sel ajal ei olnud Soomes veel tavaline, leidis ta pärast sõda tööd algul Suomen Tietotoimisto ja hiljem United Pressi Helsingi uudistetoimetuses ja läks juba 1945. aastal Inglismaale BBC soomekeelsete uudiste toimetajaks. Ta osales ajakirjanikuna 1947. aasta Pariisi rahukonverentsil ja oli hiljem Soome Washingtoni saatkonna pressiametnik. Aastatel 1953–1974 teenis ta Soome välisministeeriumis, olles 1962–1965 ministeeriumi poliitilise osakonna juhataja, 1965–1971 suursaadik ÜRO…
-
Eesti on tsentraalselt juhitud riik, mitmete tunnuste poolest keskvõimuga võrreldes nõrgema omavalitsuse ja kodanikuga, „parteieliidile” mugavalt kontrolli all demokraatiaga. „Eliidi” kontrolli all demokraatia näiteks on passiivse valimisõiguse puudulikkus, sest riigikogu valimistel on kodaniku võimalused erakonnaväliseid kandidaate üles seada või kandideerida pärsitumad kui riigiparteidel. Riigi tsentraliseeritust iseloomustab näiteks kohalike omavalitsuste koondeelarve suhe riigieelarvega, mille madal tase asetab meid pigem Lõuna-Euroopasse, mitte aga loomulikku kultuurikeskkonda Põhjalas.
Riigihalduses on tuntud…
-
Võimumeeste arusaam õigest elutempost avaldub ilmekalt näiteks järgmises parteielu puudutavas kirjavahetuses. 20. XI saatis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste justiitsministeeriumisse kirja, kus annab mõned suunised erakonnaseaduse muutmise eelnõu koostamise tarvis. Üks umbmäärasem suunis kõlab järgmiselt: „Komisjon on seisukohal, et tuleks avada arutelu juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise teemal.” Ei möödu nelja kuudki, kui juba läheb Toompea naabruses asuvast Tõnismäe ministeeriumimajast vastus teele. Minister Hanno Pevkuri allkirjaga kirjas…
-
Eestis tegutseb umbes paarkümmend masinaehitustehase tunnustega ettevõtet, millest enamik on suured töökojad mõnede tööagregaatide lisamiseks juba valmis masinatele. See ei tähenda sugugi, et neisse tuleks suhtuda põlgusega; vastupidi, osa neist valmistab peamiselt just eksporttoodangut. Kui suur on aga selliste ettevõtete teadusmahukus, kuidas seda rakendatakse ja kust ning mille arvelt see tuleb – need ongi nood küsimused, millest ühiskonnal puudub selge ettekujutus.
Neljas impulss tuli Räpinast. Sealne aianduskool…
-
Briti teadusajakirjanik, keemikuharidusega Philip Ball avaldas mõne nädala eest ajakirjas Prospect artikli kohustusliku kirjatehnika needusest („Curse of cursive handwriting”). Kas tõesti on nii, et käsitöö või joonistamise õppimine või muu käeline tegevus, mida lapsed teeksid rõõmuga, ei anna mõtte ja motoorika koordineeritud toimimist, mida kirjatehnika sundõppes just oluliseks peetakse?
Mul ei jää siinkohal muud üle, kui jagada teiega tähelepanekuid, mida Ball teinud on, ja loota, et leidub…
