Individuaalseks mäletamiseks vajalikud ühised kontseptuaalsed struktuurid saavad alguse teatud jagatud andmetest või mõistetest, arusaamast, mis juhtus ja kuidas. Teise maailmasõja veteranide sõjalood paigutuvad erineva sotsiaalse ja kultuurikonteksti pingevälja, olgu selleks siis sõda ja selle tulemust legitimeerivad narratiivid või rahvuslikud ja grupispetsiifilised ettekujutused sõjatrajektooridest jne. Veteranide sõjakogemus ja seda kirjeldavad tekstid on pärit eri aegadest, mille vahele jääb nimetatud sotsiaalsete kontekstide ja nendevaheliste suhete omajagu keeruline dünaamika.…
On asju, mida ei tahetagi mäletada, kirjutas kunagi Jaan Kaplinski, pidades silmas holokaustiga seotud kuritegusid Eestis. Nende eest ei ole kedagi karistatud, inimeste alandusi ja piinamist ning osalust selles genotsiidis ei tunnistata.1 Erinevalt paljudest teistest vangilaagritest avati Eredal pool sajandit hiljem monument ja teada on, et sealt käis aastatel 1940—1944 läbi üle 500 inimese. Paljud neist toodi sinna sunnitööle lühikeseks ajaks ning saadeti seejärel edasi teistesse…
Nüüd on otsustamisel, kas 55 kaitseväelast saadetakse Kesk-Aafrika Vabariiki korda looma. Paraku ei ole see ülesanne täidetav.
Äärmisel juhul on pealinnas Banguis võimalik natuke aidata Prantsusmaad, et ta saaks võimul hoida oma järjekordset soosikut. Ilma rahvusvahelise toetuseta ei ole see Prantsusmaale enam jõukohane. Aluseta on lootus, et meie 55 kaitseväelase, pooleteisetuhande Prantsuse võõrleegionäri ja 4000 Aafrika Liidu rahuvalvajaga on võimalik tagada rahu, kui tulirelvadega varustatud võitlejad…
4. jaanuaril ilmunud Andres Koppeli artiklile „Veel statistikast, teadlaste töökohtadest ja rahast” lisatud alapealkiri oli autoriga kooskõlastamata. Sobiv alapealkiri on „Institutsionaalse ja personaalse uurimistoetusega rahastatavate töökohtade arvu otsustab teadusasutus”
Palju õnne! Oled selle auhinna saajate hulgas vististi esimene välismaalt Soome tulnu.
Kui auhind 2013. aasta lõpupoole pidulikult üle anti, siis Alfred Kordelini fondi esimees rõhutas, et olen esimene välismaalane, kellele see antakse. Meeliv oli kuulda ka seda, et esimene Alfred Kordelini fondi auhind anti helilooja Jean Sibeliusele.
Soome uudistes nimetati sind Soome õpetlaseks. Oled sa oma sisetunnetuses nüüd siis rohkem Soome kui Eesti õpetlane?
Olen 1990. aastast olnud…
Baltimaadel on euro käibele tulnud ikka koos Euroopa kultuuripealinna tiitliga: kolm aastat tagasi Tallinn, nüüd Riia. Tõsi, Vilnius kandis seda tiitlit juba 2009. aastal, kuid eurole üleminekut plaanitakse heal juhul järgmisesse aastasse. Riia kultuuripealinna programmist teeb oma valiku ka Sirp, käsitledes…
Laulupeo rolli eestlaste kujunemisel modernseks rahvuseks võib pidada samaväärseks teise ärkamisajast pärineva institutsiooni – eestikeelse ajakirjandusega. Kui ajakirjandus hakkas eesti keeles ajalehte lugevat publikut Eestimaa paikades kõnetama ühise „eesti rahvana”, kujundades nõnda Benedict Andersoni nimetatud „kujutluskogukonda”, siis laulu- ja tantsupidu võib Norbert Eliaselt laenates nimetada ka eesti rahva modernset tsiviliseeritust kujundanud protsessiks. Andis see ju eesti rahvale hääle, harjutas karuste protestitunnete valamist distsiplineeritud harmooniatesse ning õpetas…
Suveräänsuse mõiste võttis esimesena kasutusele prantsuse jurist Jean Bodin 1576. aastal ilmunud teoses „Les six livres de la République”, kus ta esitas oma monarhiateooria, kus defineeris suveräänsuse kui riigi piiramatu ja igavese võimu. Laialdasemalt võeti termin kasutusele koos püsivate ja stabiilsete riikide kujunemisega Euroopas XVII sajandi keskpaigas. Suveräänsuse kui tänapäeva rahvusvaheliste suhete peamise printsiibi kohaselt on igal riigil õigus täielikule sise- ja välispoliitilisele sõltumatusele teistest riikidest.…
Ado Grenzsteini kohale on Eesti kultuuriloos kogunenud nii tume legend, et tema kirjutiste taasilmumine peaks põhjustama üldist kulmukergitust. Selleks on ta aga liiga hästi ära unustatud. Venestamisele õhutaja, äraostetav tagaseljadiplomaat, pealekaebaja, eesti rahva äraandja – Grenzsteini kujul on müütilised mõõtmed. Ehkki sellele seltsib veel antikangelaslik tume salapärasus, pole tema mõttepärandi vastu siiani suuremat huvi tuntud. Tema isiku vastu küll. Pärast seda, kui Grenzstein 1901. aastal Eesti…
Norbert Eliase raamat ei tulnud tühjale kohale, varem oleme saanud lugeda Eliase üheks peateoseks peetavat „Tsiviliseerumisprotsessi” kahte köidet. Huvitaval kombel on Eliasest nüüd kolme raamatuga saanud üks eesti keeles kättesaadavam sotsioloogia klassik Foucault’ Weberi ja Bourdieu’ kõrval. Tõsi küll, tõlgitud koguloomingu põhjal peaks esikohal olema jätkuvalt Karl Marx, kuid see kõik on ilmunud ühel eelmisel ajastul ning vaevalt et siin enam midagi niipea juurde trükitakse. Iga…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
