-
Johannes Saar tõdeb „Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2014–2017” lahates, et ERRi arengukava keskseid peatükke täidab kõmisev kantseliit, kus kajavad kunagiste parteikongresside grandioossed lubadused: parandada, süvendada, tõsta, edendada, kiirendada . . . . Eeskujulik tarbetekst, mis peaks sõna jõul tooma ERRile järgmisel aastal 8% eelarvetõusu ning sealt edasi eelarve nominaalse kasvu inflatsiooniga samas tempos.
On üllatav, nendib Saar, et ERRi arengukava seab eesmärgid sõltuvusse kinnisvara- ja tehnoloogiaprobleemide lahendamisest. Eestis näikse endiselt…
-
Eesti Rahvusringhäälingu arengukava keskseid peatükke täidab kõmisev kantseliit, kus kajavad kunagiste parteikongresside grandioossed lubadused: parandamine, süvendamine, tõstmine, edendamine, kiirendamine. ERRi visiooni, missiooni ja esindatavate väärtuste sõnastuses vohavad sotsiaalsed konstruktsioonid ilma ajaloolise, geograafilise ja sotsiaalse ulatuvuseta: usaldusväärsus, sõltumatus, professionaalsus, avatus, otsingulisus, tõhusus. Eneseküllased abstraktsioonid, mida on raske vaidlustada. Ilma maastiku ja kontekstita hõljuvad need kindlas ajalooüleses rollis: „Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit”. Napi aasta eest kirjutasin ise…
-
Johannes Saar esitab ülal mõtte, et ERRi arengudokument kõneleb selle institutsiooni ideoloogilistest valikutest. Seda, et iga tekst või institutsionaalne seadestu on vältimatult ideoloogilised, teame vähemalt Michel Foucault’ ja Steven Lukesi töödest peale. Ometi, nii ootamatu kui see ka ei ole, Saar on ERRile omistanud ideoloogilise positsiooni pakkuda „PR-teenust Toompea praegusele majanduspragmaatilisele kärpekünismile”. Edasine on dialoog Saare analüütilise tööga.
Alustagem näiliselt ebaolulisest. Saar pragab ERRi arengukava stiili…
-
Läti tänast kultuuriajakirjandust ei iseloomusta ainuüksi turuloogika ja majandusliku kitsikusega kaasnevad mured, vaid mitmed muudki valdkonnas üleilmsed või Läti meediasüsteemi ja -turu spetsiifikaga seotud probleemid. Globaalsed probleemid tulenevad migratsioonist, majanduskriisidest, kultuuride segunemisest ning iseäranis tarbijalikkuse ilmingutest meediaturul, mis on kaasa toonud kvaliteedi ohverdamise sisu kommertsialiseerumise nimel. Üleilmselt mõjutab ja muudab traditsioonilist meediat suhtlusmeedia ekspansioon. See puudutab eri viisil nii info- kui arvamusajakirjandust. Facebooki ja Twitteri taolistes…
-
Möödunud aasta oli keelesündmuste poolest üle keskmise, positiivset oli ilmsesti rohkem ja tublid olid nagu alati kirjakeele ja keelekorpusega seonduvad valdkonnad. Lähtun ülevaates maailmas harjumuspärastest keelekorraldusmõõtmetest, mida millegipärast võõristatakse isegi „Eesti keele arengukavas 2011–2017”. No küll see lääne teadus kunagi ka meieni jõuab.
Keelekorpuskorralduses aina töövõidud
Aasta algas ja lõppes paksude sõnastikega. Jaanuaris esitletud Silvi Vare kaheköiteline „Eesti keele sõnapered” sai õigusega aasta parima keeleteo tiitli. Aasta lõpus…
-
Marek Strandberg: Rahvusvahelises õiguses pole olulised mitte niivõrd koodeksid, kuivõrd tavad-tõekspidamised ja suur hulk leppeid. Kuidas rahvusvahelist õigust kõige paremini defineerida?
Lauri Mälksoo: Rahvusvaheliseks õiguseks peetakse traditsiooniliselt seda õigust, mis kehtib riikide vahel. Tegelikult ongi seda õigem nimetada riikidevaheliseks õiguseks, termin „rahvusvaheline õigus” võeti eesti keele mõisteid kõige enam mõjutanud kultuurkeeltesse, saksa ja vene keelde, üle inglise ja prantsuse keelest, kus teatavasti nation tähendab nii riiki kui…
-
Audiovisuaalse kunsti sihtkapital
Millised on audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Raimo Jõerand, audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu esimees: Põhimõtted on meil kirjas kodulehel ja selles osas esialgu muudatusi teha pole plaanis. Mõned täpsustused võib kaasa tuua kohe jõustuv uus riigiabi andmise luba, kuid see puudutab toetuste piirmäärasid. Endiselt tunneme, et oleme audiovisuaalkunsti teenistuses. Püüame institutsioonina seda mõistet…
-
Eesti ajalugu on rahvuslike traumade lugu. Sõda, okupatsioon ja küüditamised elavad inimeste alateadvuses edasi, ning see avaldub jätkuvalt meie igapäevaelus. On asju, mida kas kultuuriliste mälupiltide puudumise tõttu või muudel põhjustel ei mäletata. Üks selliseid tabuteemasid on holokaust, mida uurimisteemana siiani Eesti humanitaarteadustes peaaegu ei leia. Ei saa ka rääkida Teise maailmasõja sõjamälu ühtsusest üldisemalt, sest veteranide sõjaloodki paigutuvad sotsiaalsesse pingevälja.
Kõikjal maailmas kestavad erineva ulatusega sõjad…
-
Seega: jätkutegevuse puhul (nt pika traditsiooniga festivalid) või organisatsioonidel, mis on „end tõestanud” ja „rahvuskultuuriliselt olulised”, on igati õigus eeldada riiklikku tegevustoetust. Iseküsimus on, kuidas hinnata, kas mõni kultuurialgatus on rahvuskultuuriliselt oluline, või kuidas teada, millal on mõni sündmus või organisatsioon end piisavalt tõestanud (kelle silmis?). Mõiste „rahvuskultuuriliselt oluline” oli korduvalt kasutusel ka eelmistes, 1998. aastal vastu võetud kultuuripoliitika põhialustes, kuid nii toona kui nüüd jäi…
-
Eesti ajaloo III köide on ootuspäraselt väga kõrgel teaduslikul tasemel kokkuvõtlik ülevaade eestlaste asualal toimunust Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõja alguseni (1558–1700). Ootuspäraselt seepärast, et kirjutamisel on saadud tugineda pikale ja tulemuslikule oma- ja võõrkeelsele uurimistraditsioonile ning kõnealust ajaperioodi uuritakse jätkuvalt väga aktiivselt. XVII sajandi temaatika viljelemine ulatub eesti rahvusliku ajalookirjutuse aoaegadesse välja (Villem Reimanini). Teiseks on teosel ülimalt sobiv peatoimetaja, hoolikas ja põhjalik teadlane, kes on võtnud…
