René Descartes kirjutab arutluses „Meditatsioonid esimesest filosoofiast”: „. . . . on täiesti kindel, et minu keha, või pigem mina tervikuna, niivõrd kuivõrd ma koosnen kehast ja vaimust, on ümbritsevate kehade poolt mitmeti mõjutatav, nii kasulikult kui kahjulikult.”
Ka rahvust võib vaadelda keha (end mõne…
„Meditatsioonid” teevad ilma ka väljaspool tänapäevaselt mõistetud filosoofia piire. Kartesiaanlikes mõtisklustes on nähtud nii skolastilise ajastu lõppu akadeemilises maailmas kui ka modernse ajastu algust Euroopas. Cartesiusega seostatakse ka uue mõtlemisviisi juurdumist teadustes ja Euroopa teadusasutustes, teaduse tõe režiimi paradigmaatilist muutust. Kartesiaanliku mõtlemisega peetakse seotuks ka uusaegset inimesekontseptsiooni, millega võitlevad siiamaani kõik need, kes ei taha nõustuda inimese olemuse taandamisega vaimseks substantsiks ehk „mõtlevaks asjaks”, ning kartesiaanlik…
Sellele küsimusele on nimelt raskem vastata, kui pealtnäha paistab. Üks variant, mis „Vabariigi kodanikes” justkui välja joonistus, on konflikt kristluse konservatiivsematele vormidele omaste „traditsiooniliste pereväärtuste” ja liberaalsele riigikorrale omase eraelu puutumatuse printsiibi vahel. Tähelepanelik meediavaatleja võib aga märgata, et konflikti sel kujul esitamine on küll mugav, ent ei seleta kuigi palju. Nii Tarmo Jüristo kui ka Mihkel Kunnus rõhutasid, et moraaliküsimustes pole riigil asja kaasa rääkida.…
Tõenäoliselt tuntuima põlvkonnateoreetiku, sotsioloogiaklassik Karl Mannheimi järgi ei tähenda üksteise kaasaegseks olemine pelgalt teatud ajal kooseksisteerimist, vaid ka samade ajalooliste mõjude subjektiivset kogemist. Sotsiaalse põlvkonna liikmed mitte üksnes ei oma midagi ühist, vaid nad jagavad ka tunnet või teatud laadi teadmist faktist, et neil on midagi ühist.2 See intuitiivne refleksioon on osa kollektiivse aja jagamise tundest – taju, mis muudab „minu aja” „meie ajaks” või „minu…
Et riigi toimimist saab auditeerida ka peldikuseintel, seda me juba teame. Et igavlev vang saab saata JustMin-i sedapalju kirju, et vastamiseks ei jagu ametnikke – ka seda oleme kuulnud. Kuid stsenaariumi, kus grupp turiste võtab kaasa psühhorelva nimega audit, et sellega väikeriigi valimissüsteemi legitiimsust vaidlustada1, ei osanud välja pakkuda isegi mitte Gene Sharp. Avatekst justkui nämmutab IT-asjadest, kuid sisuliselt on toime pandud rünnak e-hääletust korraldavatele juriidilistele…
Sellest, kuidas toimib Venemaa propaganda, köögijuttude väärtusest, paljude venemaalaste unistusest pöörduda tagasi Nõukogud Liitu ning Putinist, kes näeb endas suurt valitsejat, rääkis Ulitskaja intervjuus Ukraina informatsiooniagentuurile Glavkom.
„Kuidas ka niisugune olukord Ukrainas on tekitatud – kas kunstlikult või loomulikul teel –, on see ikkagi raskesti mõistetav. Tõenäoliselt ainult kahe rahva vastastikuse kontakti, dialoogi kaudu on võimalik üritada välja selgitada, kes midagi väärt on, mis üldse toimub ja…
Küllap pole neile, kes on kaasa teinud nõukogude ühiskonnast euronormatiivsesse liikumise, sõnade tähendusnihked märkamata jäänud. On hulk sõnu, mis veel mõne aja eest kedagi ärevaks ei teinud, aga mida nüüd on targem mitte suhu võtta. Keda õieti võib karta näiteks Urmas Vadi, kui Hando Runnelile nördimusega ette heidab, et too nii inetult neegri 3 sõna pruukimast ei keeldu, ja ise veendunult mustanahalise juurde jääb? Minu kõrvus…
Jaan Järvik ja Kuno Janson kirjutavad: „Viimastel aastakümnetel on läänes laialt levinud liialdus suvalise kõrghariduse ja teadusuuringute ületähtsustamine. Esmatähtsaks saab nii teaduspublikatsioonide arv, hangitud teadmiste ärakasutamine on aga teisejärguline. See ülimalt vaba arengu nõue tuleneb liberaalsetest põhimõtetest: arvatakse, et mida vähem…
Lõpetasin keskkooli 1998. aastal, seega olen üks neist õnnelikest, kes said teha nii keskkooli lõpetavad riigi- kui ka ülikooli sisseastumiseksamid. Tuletagem meelde, et riigieksameid katsetati esimest korda aasta varem ning ülikoolid loobusid seejärel samm-sammult eraldi sisseastumiseksamitest, minnes 2004. aastal üle lävendipõhisele vastuvõtule. Nüüd on sisseastumiseksamid ringiga tagasi, samuti maksimaalselt vastuvõetavate tudengite arv. Läbisin selle – oma esimese – kõrgharidusreformi edukalt ning alustasin 1998. aasta sügisel õpinguid…
Tulevik massikursuste päralt
Kõrghariduse valdkonnas on sellised visioonid aga täiesti peavoolus. Rahvusringhäälingu uudisteportaali ja Tartu ülikooli koostöös ilmunud artiklisarjas „Visioon 2032” figureerisid kesksel kohal MOOCid – massiivsed, kümneid tuhandeid kuulajaid kaasavad veebipõhised kursused, mis annavad kõigile soovijatele võimaluse kuulata Harvardi, Stanfordi jt tippülikoolide õppejõudude loenguid. Nende massikursuste päralt olevat tulevik. Endine haridusminister Jaak Aaviksoo soovitas projekti lõppkonverentsil, et aastaks 2026 peaks pool õppest toimuma virtuaalruumis; Tartu ülikooli…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
