Toeta

Sotsiaalia

  • Pöördepunkt Eesti teaduses: uurimisprogrammide klastrist projektiteaduseks

    Uurimisprogramm nuditakse projektiks
    Muudatused teaduse rahastamises tõid endaga kaasa põhimõttelist laadi ümberkorraldusi. Kui sihtfinantseerimise saamiseks oli ideaaljuhul aluseks korralik uurimisprogramm, siis nüüd on võetud kurss projektiteadusele. Uurimisprogrammi tunnuseks on eelkõige pikem tulevikuvaade, eesmärk arendada teatavat kontseptsiooni või midagi olulist teada saada ilma otsese ajalise piiranguta, aga ka oodatavate tulemuste skitseerimine vaid kvalitatiivsel kujul. Projektile on omane kindel ajaline ulatus, tehtava töö suhteliselt täpne kvantifitseerimine ning oodatavate tulemuste…
    Tarmo Soomere
    9 minutit

  • Jörn Donner oleks isa raamatu ära keelanud

    Tohoh. Mis siis viga?
    Lihtsalt minu raamat on nii palju parem.
    Arvan, et Eesti lugeja saab praegusest raamatust ajaloolise tausta ja pärast revolutsiooni Venemaalt Soome naasnud Mannerheimi rolli kohta parema ettekujutuse.
    Nüüd on see siis välja öeldud.
    Missugune on Soomes olnud suhtumine marssal Mannerheimi pärast sõda ja uuemal ajal?
    Mannerheim huvitab paljusid tänapäevani, kuna ta oli nii mitmetahuline ja natuke müstiline isiksus. Osa tema elust jääbki ilmselt igaveseks saladuseks. Kahtlemata…
    Tõnis Arnover
    5 minutit

  • Ajastupildid marssal Mannerheimist

    Kai Donneri ülevaade marssal Mannerheimist, Soome ehk populaarseimast inimesest, erineb mõistagi tema poja Jörn Donneri omast, mõlemad demonstreerivad eredalt eri ajajärkude vaateviise eluloo kirjutamisele. Kai Donneri ülevaate võib paigutada vaikiva ajastu lähenemise ja praeguse eesti rahvusromantilise ajalookirjutuse vahepeale. Raamatus on veidi isiklikku puudet ja riigijuhtidest räägitakse pigem aupaklikult, vaikides võimalikest kitsaskohtadest. 1935. aastal surnud Kai Donner ei saanud teada, mis on tulemas, ning keskendus sestap peamiselt…
    Erkki Bahovski
    4 minutit

  • Hästi hoitud saladus teisel pool merd

    Kõik tasuta. Ja publik oskab seda hinnata. Iga nišiüritust ehk mitte, aga näiteks M. C. Escheri töid vaatas 2011. aastal rekordiline 1,2 miljonit ja Pariisi d’Orsay muuseumist laenatud impressionistliku kunsti näitust 886 000 inimest. Kas Brasiilia pangad on aru kaotanud ja arvavad, et kasum tuleks väljavõtmise asemel kultuuri ja rahva harimisse investeerida? Hoolimata sellest, et viimased 11 aastat on Brasiiliat valitsenud vasakpoolse Tööpartei presidendid Lula ja…
    Mele Pesti
    3 minutit

  • Hirmu rollist poliitikas

    Eestkoste, kampaaniate objektiks on poliitika kujundamise protsessi eri staadiumides tehtavate otsuste mõjutamine. Erinevalt lihtsakoelisest käsitlusest, kus huvigrupid mõjutavad seadusandjaid seaduseelnõu toetama või vastu olema selle kolmanda ehk viimase lugemise eel, on poliitika kujundamise protsessis kümneid selliseid otsustuskohti (probleemi tajumine / defineerimine, probleemi tõusmine valitsuse päevakorda, formuleerimine, legitimeerimine, rahastamine, elluviimine, hindamine, tagasiside ja korrigeerimine / peatamine). Probleemi kerkimine avalikku päevakorda, millest poliitikakujundamine tihti algab, on massimeedia ajastul…
    Andreas Kaju
    4 minutit
  • Pidu

    Pidu

    Sirp on peomeeleolus ja fookuses on sel korral festivalid. Neid on lugematul hulgal. Ainuüksi kultuurkapital toetas eelmisel aastal umbes 120 festivali korraldamist Eestis, teist sama palju rahastati Eesti kultuuritegelaste muu maailma festivalide külastusi. Festival on atraktiivne kultuurisündmuse formaat rahastajatele, aga ka…
    1 minut

  • Jah, aeg on teha vahet

    „Erinevus ja kordus” on lugemismaterjalina oma pealkirja vääriline – see on eristav sündmus, Mihkel Kunnust parafraseerides kultuurieugeeniline sündmus. Tundub ebatõenäoline, et teos leiab endale laiema publiku kultuurihuviliste lugejate seas, kardetavasti jääb see akadeemiliste filosoofide mängumaaks. Tähtteos ei saa särada oma valdkonna särast heledamalt ning filosoofia täht . . . .
    pole tänapäeva Eestis küll suisa loojunud, kuid siiski heledas argipäeva­valguses tuhmunud. Just sääraste nõudlike süvateoste tõlkimisel avaneb kõige selgemalt…
    Leo Luks
    6 minutit

  • Osale! Mida teie arvate?

    Sel aastal 15. ja 16. VIII peetaval arvamusfestivalil on ligi 30 lava seas ka Sirbi ja Müürilehe ühislava, kus arutleme küsimuse üle, mis mõlemas kultuurilehes viimastel kuudel üleval olnud: mis on y-generatsioon? Peame kõnesid, korraldame vestlusringe, intervjueerime, väitleme. Arvamusfestivalil kõneldu põhjal ilmub pärast festivali Sirbi ja Müürilehe ühisnumber.
    Põhjusi arvamusfestivalil osalemiseks on mitmeid. Esiteks atmosfäär. Paide vallimägi on piisavalt väike ja sopistunud koht, et seal saaks korraga…
    Ott Karulin
    1 minut

  • Väike poiss suures linnas

    Värskelt Loomingu Raamatukogus ilmunud Walter Benjamini „Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku” on raamat, mille algus kutsub tõtt-öelda lugemist pooleli jätma. Üksteise järel esitatud katkendlikud lapsepõlvemälestused pealkirjadega nagu „Võidusammas” ja „Blumeshof 12” kujutavad seda laadi põikeid Berliini tänavatele ja platsidele, mis võivad heasoovlikule lugejale meenutada proustlikke katseid aega peatada, pahasoovlikul lugejal on siin aga esiotsa raske näha midagi enamat kui pelgalt ajakirjanduslikku materjali organiseerimise võtet.
    Poolelijätmine oleks siiski…
    Külli-Riin Tigasson
    8 minutit

  • Osale! teadus.ee suvekool

    Mis on sel aastal kümnendat korda Käsmus toimuva teadus.ee suvekooli teemaks?
    Tiit Kändler, suvekoolide korraldaja: Kodanikualgatuse korras ja teadus.ee eestvõtmisel toimuva suvekooli idee erineb tavalistest teadust populariseerivatest üritustest. Käsitleme üht kindlat teemat erinevate teaduste ja kunstide vaatenurgast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Füüsika ja matemaatika ja muusika ja kirjanduse ja kunstide vahel ei ole nõnda suuri ja lahutamatuid lõhesid, kui tavapäraselt arvatakse.
    Meie teemadeks on olnud vesi,…
    2 minutit
Sirp