Toeta

Sotsiaalia

  • Vaimude regionaal­poliitika
    Kui Peeter Olesk peaks olema osakenegi Tartu vaimust, siis peaks sel vaimul olema Tartu ülikooli peahoone ja Pallase hotelli ehk Big Beni vahel ühtpidi ning lahtise turu ja ajaloolise Sitamäe vahel olema ka oma kodu.
    Piia Ruber

    Vaimude regionaal­poliitika

    Kõrgemate loomade keskel on iga suhe, olgu või vaimuga, ennekõike isiklik. Ma ei ole erand, küll, võib olla, haruldane. Sündinud Tallinnas Nõmmel, olen ma üles kasvanud sealsamas Männikul ja teisiti ka Viimsis, Miiduranna külas Aadu talus (eel-eelviimane rannatalu enne neeme tippu;…
    12 minutit

  • Hea mõte

    Järgmisel nädalal on tartlastel teist korda võimalus mõjutada linna eelarve kujunemist, sest hääletamisele läheb 25 linlaste algatatud ideed.
    Kaasava eelarve kontseptsioon on juba veerand sajandit vana ja kasutusel tuhandetes omavalitsustes üle maailma, kuid Tartu läheb ajalukku kui omavalitsus, kes võttis selle esimesena kasutusele Eestis. Kui eelmisel aastal, mil enim hääli sai kultuurikvartali esitlustehnika investeeringuprojekt, osales hääletusel vaid 3,3% hääleõiguslikest tartlastest (16aastased ja vanemad, kel sissekirjutus Tartusse), siis…
    1 minut
  • Tartu elab, olgugi peahoone tühi ja Vanemuine suletud
    Mart Kivastik oma harjumuspärases keskkonnas galeriis Promenaadiviis.
    Piia Ruber

    Tartu elab, olgugi peahoone tühi ja Vanemuine suletud

    Mart Kivastik: „Me oleme ka veidi venelastesse. Vaata soomlasi ja sakslasi. Nad on ausad, see on minu arust Euroopa mõte. Inimesed ei valeta ja oskavad käituda ja vabandavad, kui on mingi jama.”

    Valle-Sten Maiste
    8 minutit

  • Loomemajandus peab saama uue majanduse pärisosaks

    Sel sügisel tähistavad mitmed loomemajanduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid viiendat sünnipäeva. Kuigi loomemajandusest hakati Eestis rääkima juba kümme aastat tagasi, tekkisid esimesed riiklikud toetused alles 2009. aastal. Selle aja jooksul on loomemajandus kasvuraskused seljatanud ja nooruse identiteedikriisist kenasti välja tulnud. Nüüdseks on ilmselt mõistetud, et loomemajandusel on täita oma loomulik roll nii kultuuri- kui ka ettevõtluspoliitikas. Eesmärk ei ole allutada kultuurivaldkonna institutsioone ettevõtlusreeglitele, vaid selle majandusliigi olemuseks…
    Raul OREšKIN
    3 minutit

  • Mihkel Martna, sotsialist, publitsist ja Eesti patrioot

    Tänapäeval näib olevat populaarne arusaam, et Eesti omariikluse eest võlgneme tänu esmajoones sellistele kodanlikele isiksustele nagu Konstantin Päts, Jaan Poska, Jaan Tõnisson ja Johan Laidoner. Sealjuures unustatakse meelsasti vasakpoolsete poliitiliste jõudude, mitmete sotsialistlike voolude oluline osa, kuigi neil oli mõnda aega suurema osa Eesti rahva toetus. Sotsialistide üks võtmefiguure oli kahtlemata Mihkel Martna, kes oli 1905. aastast olnud kaksteist aastat eksiilis ja kes oli ka diplomaadina…
    Olaf Mertelsmann
    3 minutit

  • Tubli täiendus teadliku kodaniku lugemislauale

    Mõnikord tundub, et paadi saamine Rootsist oli kui takso tellimine.

    Postmodernistlikus ajalookirjutuses võinuks Indrek Paavle näiteks kirjutada, mida ta Otto Tiefi elulugu kirja pannes sõi, unes nägi ja kuidas Tiefi saatus meenutab mõnda mängufilmi. Õnneks pole Paavle seda kõike teinud, vaid on kirjutanud Tiefi eluloo klassikalise ajalookirjutuse reeglite kohaselt. Võib-olla on mõnel lugejal juba harjumatu sirvida raamatut, kus faktid vastavad allikatest võetutele, kus on viited…
    Erkki Bahovski
    2 minutit

  • Tuhat aastat Tartu vaimsust ja tilgake naisuurimust

    Vahel juhtub, et mõni väärt raamat jääb hoopis märkamata. Malle Salupere teosega „Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel”, ei ole küll nii läinud selle ilmumine on pälvinud artikli Tartu Postimehes (29. XI 2012), asjaliku arvustuse Keeles ja Kirjanduses (2013 nr 10) ja mitte nii asjaliku Eesti Ekspressis (13. I 2013). Õigupoolest on kolm kirjutist ühe raamatu kohta Eestis suur asi, aga kindlasti väärib see teos tähelepanu enamgi. See…
    Pille-Riin Larm
    3 minutit

  • Heathcote Williams („Autogeddon”, Jonathan Cape Ltd, 1991)

    Katkendeid poeemist. Tõlkinud Silver Rattasepp.
    Kui mõni tulnukast Külaline
    juhtub hõljuma paarisaja jardi kõrgusel planeedi kohal
    võib talle andestada, kui ta arvab,
    et autod on valitsev eluvorm
    ja et inimolendid on mingid ambulatoorsed kütuseelemendid,
    mis sisestatakse, kui auto tahab paigalt liikuda,
    ja väljutatakse, kui nad tühjaks saavad.
    [—]
    Iga jõumasina vibreeriv surin
    tungib peale paisuva, söövitava helipornona,
    suretab hinge,
    kui sõitjad tipptunnil kuhjuvad kokku
    enda mehaanilise kuritarvitamise
    pealesunnitud ja naudinguta spektaakliks.
    Tsivilisatsiooni iseloomulik hüüe
    meenutab karedat alumist la-d,
    üheksakümmet venivat, läbilõikavat detsibelli.
    Niisuguse helitugevuse…
    2 minutit

  • Loomemajandus pole ikka veel kultuuripoliitika osa

    Sel nädalal esitles kultuuriministeerium lõpuks määrust „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord”, mille alusel hakatakse jaotama Euroopa Liidu struktuuritoetusi uuel eelarveperioodil ehk aastatel
    2014–2020. Bürokraatiamasin, eriti Euroopa Liidu oma, jahvatab aeglaselt, seega kuulutatakse kirjade järgi üheksa kuu eest alanud eelarveperioodi esimene taotlusvoor ilmselt välja mõne kuu pärast ning esimesed taotlused saavad oma toetus­otsuse kätte uue aasta alul.
    20 miljonit eurot
    Määruse valdkondlikku mõju ei saa…
    Ott Karulin
    4 minutit

  • Lõplikkusest

    Oleme saanud vabadeks eestlasteks, kuid just nimelt seetõttu, et puudub väline vaenlane, on see identiteet suuremas ohus kui kunagi varem.

    Elu on lõplik, see on bioloogiline fakt, mis rõhub raskelt Eesti ühiskondlikku ja poliitilist elu. Eestlase elu saavutaks justkui mõtte võitluses oma hääbumise vastu, omandaks identiteedi puhtalt mitte-surres. Kuidas mõtestada eestlast, kes tegutseb pidevas kartuses, et kogu tema kultuur on vaikselt hääbumas? Kas on…
    Ott Puumeister
    8 minutit
Sirp