Sotsiaalia

  • Eesti kultuuri süvamehhanismid

    Arutlevad Kalevi Kull, Kristin Kuutma, Mihhail Lotman, Rein Raud, Marek Tamm, Peeter Torop ja Tõnu Viik

    29. – 31. oktoobrini toimub Tallinna ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse VII sügiskonverents, mis on seekord eestikeelne ja kannab pealkirja „Eesti kultuuri süvamehhanismid”. Konverentsil tehakse kokkuvõte tippkeskuse senisest tööst rõhuasetusega Eesti kultuuri interdistsiplinaarsel tõlgendamisel. Konverentsi programm http://cect.ut.ee/tegevus/VII_sygiskonverents_programm.html. Sügiskonverentsi eel peeti elektrooniline arutelu konverentsi põhiteema ja võimaliku uurimisperspektiivi üle. Kultuuriteooria tippkeskuse tegevusi…
  • Sillad

    Pühapäeval on Ukrainas erakorralised parlamendivalimised. President Petro Porošenko andis augustis teada parlamendi laialisaatmisest ning kuulutas välja ennetähtaegsed valimised.
    Eelmist parlamendikoosseisu võis iseloomustada kui Regioonide Partei ja tagandatud Janukovõtsi-meelsete viimset kantsi, kuid Porošenko vajab reformide läbiviibimiseks koostöövalmis ülemraadat. See ei pruugi muidugi läbi minna, sest erinevatel hinnangutel võivad Regioonide Partei taustaga kandidaadid saada ligi poole kohtadest.
    Reformid on kahtlemata olulised, Ukraina vajab reforme. Kuid need lõhestunud riigis sisuliselt kodusõja…
  • Katel

    Sel nädalal ilmnes, et Tallinna linnavalitsus tahab muuta detailplaneeringuga praegu Kultuurikatla aiale ja Eesti kaasaegse kunsti muuseumile (EKKM) koduks territooriumi funktsiooni nii, et seni avaliku ruumina linnale kuuluva maa saaks äripinnana maha müüa. Praegustele asunikele seda plaani pole tutvustatud, kuigi nende muutuste tagajärjel peab uksed sulgema üks linna omanäolisemaid vabaõhu kultuuri- ja peopaiku ning ilmselt ka EKKM, mille algatatud auhinna rolli nüüdiskunsti populariseerimisel ei saa kuidagi…
  • Julgus

    Kes on Hāsinā Oyājed (Bangladesh), Kamla Persad-Bissessar (Trinidad ja Tobago), Portia Simpson-Miller (Jamaica), Tatjana Turanskaja (Transnistria) ja Ana Jara (Peruu)?
    Kui lisada siia ritta Angela Merkeli (Saksamaa), Helle Thorning-Schmidti (Taani), Erna Solbergi (Norra), Laimdota Straujuma (Läti) ja Ewa Kopaczi (Poola) nimi, siis on ilmselt hõlpsam ära arvata, et tegu on praegu ametis riigijuhtidega.
    Eestis pole ükski naine siiani pea­ministri või presidendiametit pidada saanud, kuigi tugevaid kandidaate mõlemasse ametisse…
Sirp