Mida ma tegelikult tahan, mida ma väga-väga tahan, on rääkida armastusest. Ja teha seda eesti keeles. Kuulutada nagu Uruguay peagi ametist lahkuv president José Mujica kord oma parteikaaslastele pärast pikka tööpäeva parlamendis: „Kui olete noored, andke aega armastusele. Kui olete veteranid, andke aega sõprusele. Raisake aega asjadele, mis ei too sisse raha, aga kingivad teile eluisu! Mitte sugugi kõik ei pea käima läbi kassaaparaadi, sest ühel…
Kui ma laps olin, tahtsin ma olla mitte nõrk. Mitte pugeda voodi alla peitu, kui isa koju tuli ja kohvi sisse viina kallama hakkas. Mitte joosta eest ära, kui naabermaja poisid mänguväljakule tulid, kivid peopesades. Mitte näidata välja oma hingepõhjani solvumist, kui hoovipealne lapskolleegium üksmeelselt otsustas, et mina olen kõige koledam tüdruk. Suviti mängisid teised lapsed maja ees muruväljakul palliga, mina klimberdasin pruunil Ukraina pianiinol Bachi…
Vabadussõda võib praegusele põlvkonnale tunduda heroilise sündmusena, kus Eesti „head” peksid meie piiridest välja punased „pahad”. Tallinnas Vabaduse väljakul kõrgub palju kirgi kütnud Vabadussõja võidusammas, koolilapsed on näinud Elmo Nüganeni filmi „Nimed marmortahvlil”, mis tehtud Albert Kivika samanimelise romaani ainetel. Tegelikult oli pilt palju jubedam ja ehkki Vabadussõjas olid olemas vaenupooled ja rindejooned, oli eetilise külje pealt olukord palju segasem. Alo Lõhmus märgib küll tagasihoidlikult, et…
Ajalugu näitab, et diktatuurid ei ole jätkusuutlikud: vihakülvamine, hirmupoliitika ning ühe väikese kliki võimulpüsimine rahva heaolu arvelt mängivad iseennast nurka. Iseküsimus on, kui ruttu see juhtub. Briti ajakirjaniku John Sweeney raamat on sissevaade tänapäeva ehk enim hämmingut tekitavasse ühiskonda.
Kõige üldisemas mõttes on tegemist reisikirjaga. 2013. aastal käis Sweeney ajalooprofessorina Põhja-Koreas ringreisil koos grupi üliõpilastega, kellest ühel õnnestus mobiiltelefoniga salaja filmida. See film jõudis BBC vahendusel eetrisse…
Mis on elu mõte? See pole just kõige lihtsam küsimus, millele veenev vastus anda. Eriti selline vastus, mis pärast ühe inimhinge rahuloluga täitmist ka kellelegi järgmisele üle kanduks. Kui laiendada sama küsimust mõnele inimkogumile, ei muutu vastuse andmine ilmselgelt lihtsamaks. Ikka vastupidi. Eriti siis sedavõrd suure ja keeruka moodustise puhul nagu riik. Ometi on Eestile mõtte, narratiivi ja eesmärgi otsimine pidevalt päevakorral, kujunenud vaat et rahvuslikuks…
Kunagi üheksakümnendatel näidati TVs komöödiafilmi, mille peategelane oli äsja kaubalaevalt lõbusõidulaevale edutatud kaugsõidukapten. Tagantjärele tuvastamatuks osutunud, kuid täiesti naljakas film, kus kogu koomika rajanes sellel, et kogenud meremees avastab oma üllatuseks ja õuduseks, et uues ametis tuleb tegelda rohkem inimeste, mitte meresõiduga. Teiste hulgas pidi kapten lõbustama mängutoatäit lapsi, kellest üks esitas nõudmise: „Ma tahan mõrva mängida!” Lubadusest, et küll pärastpoole mängitakse mõrva ka, ei piisanud.…
Žürii valis välja Sirbi, Eesti Kultuuri Koja ja Eesti Koostöö Kogu ühise esseekonkursi „Mis on Eesti riigi mõte?” võidutööd.
Žüriiliikmed Andrus Kivirähk, Rein Veidemann, Robert Kitt, Piret Mäeniit ja Marje Lohuaru otsustasid arutelu põhjal konsensuslikult jagada 4000 eurot auhinnaraha järgmiselt:
– Anna-Maria Penu „Kui me ei räägi armastusest, pole see riik mulle” (1000 eurot);
– Valdur Mikita „Mikroetnos” (1000 eurot);
– P.I Filimonov „Pidu sinus eneses, isegi kui ise ei…
Õdusa novembrikuise hingedeaja halluse lõpetanud siniroosavalge talvetaeva all võib end mõnusalt tugitooli sättida ning nautida lahtirulluvate parteireklaamide panoraamseid vaateid.
„Kindlalt edasi!” kuulutab videoklipis ruleerimisrajal sammuv peaminister Taavi Rõivas, reklaam, mille irvhambad on juba ristinud „patsient põgeneb päästekopteri eest”, vihjates peaministri kopterilembusele. Kindlasti valitseks reformierakond meelsasti edasi, kuid tooni poolest toob see reklaam meelde kuulsa „Murrame läbi!” kampaania.
Seda, et miski avalikus ruumis lausutust siiski jõuab Keskerakonna kontoriaparaadi kõrvu,…
1 minut
1999. aasta kohaliku omavalitsuse mõõdukate valimisreklaam
prügikastil Turu tänava alguses Tartus.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on koostanud aastateks 2015–2018 arengukava „Tark ja tegus rahvas”, kus eesmärkide ja vahendite vahel esineb mitmeid ebakõlasid. Arengukava oluliseks märksõnaks on „teadmistepõhine majandus”. Usutakse, et üleminek teadmistepõhisele majandusele tähendab haridus- ja teadustegevuse pidevalt kasvavat mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Mõiste „teadmistepõhine majandus” nõrkuseks on aga teadmiste ning majanduse vahekorra ühekülgne nägemine: teadmised on vaid selleks, et edendada majandust ning selle eesmärke. Teadmistepõhises majanduses…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
1999. aasta kohaliku omavalitsuse mõõdukate valimisreklaam prügikastil Turu tänava alguses Tartus.Ove Maidla / Postimees / Scanpix
