Toeta

Sotsiaalia

  • Poliitika barbistumisest

    Tänane Sirp avaldab paar lugu poliitikutelt, viimastelt mohikaanlastelt selle elukutse valinute seas, kes veel peavad vajalikuks esitada omi mõtteid põhjalikus, sisukas, väljaarendatud vormis. Aktiivsel kampaaniaperioodil pole Sirbil kavas end üles seadnud poliitikute kirjatöid enam ilmutada. Muu hulgas seetõttu, et kui Andres Herkel, Jüri Adams, Mart Nutt, Jaak Allik ja Silver Meikar välja arvata, siis on üsna narr eeldada, et meie poliitikud midagi süvenevat ja sisukat kirja…
    Valle-Sten Maiste
    3 minutit

  • Mida teha venelastega?

    Eerik-Niiles Krossi ja Igor Kopõtini arvates on tõhusaim meetod vastuolude lahendamiseks dialoog.

    Tihti räägitakse, et Eesti venelased ei taha integreeruda, ei õpi eesti keelt ja laimavad Eesti riiki. Kui integratsioon on takerdunud, siis mida oleks vaja ette võtta, et Eesti ühiskond oleks lõimitud? Kuidas saavad eestivenelased kujutada ohtu Eesti riigile, kui nad ise elavad siin ega taha ilmselgelt ei konflikti ega sõda? Kas eestlane…
    6 minutit

  • Vahe

    2014. aastale tagasi vaadates võib mitme valdkonna kohta nentida, et see oli vaheaasta: leidus huvitavat ja on aimata uusi suundumusi, aga imet päriselt ei sündinud ning muudatuste mõju on veel vara hinnata. Võimalik, et selline hinnang ei kõnele muust kui eestlaste loomuomasest ettevaatlikkusest ja kohmetusest õnnestumistest valjuhäälselt kuulutada.
    Keegi vist ei kahtle, et nii „Mandariinide”  nomineerimine Kuldgloobusele kui ka PÖFFi valimine maailma 15 olulisema filmifestivali hulka pole…
    2 minutit

  • Võidu ja kaotuse määravad kooliõpetajad

    Kersti Kaljulaid ja Raul Rebane vaatavad tagasi lõppevale aastale Eesti ja maailma ühiskonnaelus.

    Möödunud kümnenditele omane õnnis unustus meie maa ja rahva kohal seisvate ohtude osas on taas kadunud. Käesolev aasta tõi raputava teadmise, et elame endiselt imperialistlikult meelestatud, sõjaka ning arusaamatu siseelu ja kultuuriga ühiskonna kõrval. Väga paljude asjade perspektiiv on muutunud?
    Raul Rebane: Üks Texase farmer olevat öelnud, et ta pole ahne, vaid tahab…
    Valle-Sten Maiste
    15 minutit

  • Vähirakkude arv on kriitiline, aga veel mitte surmav

    Euromaidani alguse aastapäevast möödub kuu, sama palju jääb aega esimeste revolutsiooni ohvrite mälestusüritusteni. Ida-Ukraina vinduv relvakonflikt ja hirm suure sõja ees ning muidugi Maidanil hukkunute taevane sada ei lase meil tähistada Ukraina rahva suurt võitu – Viktor Janukovitši autoritaarse režiimi kukutamise peatükki veel kirjutamata Ukraina ajalooraamatutes.
    „Kõiges on süüdi Maidan,” on trump­äss paljude Ida-Ukraina elanike käes. See lajatatakse lauale, kui vastused küsimusele „kelle relvad ja võitlejad sõjakollet…
    Silver Meikar
    6 minutit

  • Naftatipu 10. sünnipäevaks

    Me pole suutnud pärast 2004. aastat hindade mitmekordsest tõusust hoolimata toornafta hanketempot kasvatada.

    Varsti saab 10 aastat hetkest, peale mida me tööstustsivilisatsioon pole enam suutnud kasvatada oma kõige tähtsama energiasisendi, toornafta hankemahtu. Energianappuses vaevlevas tehnoloogilises globaalkülas on kuhjumas majanduslikud, (geo)poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Kurmo Konsa võrdsustab loos „Ökoutoopiline mülgas” (Sirp 29. VIII) tehnoutopismile igiomase kategooriaveana tehnoloogiad energiaga. Ta oletab, et kui ühiskonnasüsteemide kõik arenguepisoodid pole…
    Kaupo Vipp
    5 minutit

  • Soome-ugri kultuuripealinnadest seto küladiplomaatiani

    Kui soome-ugri kultuuripealinnade sümbollind Tsirk 24. X Udmurdimaalt Obinitsasse jõudis, võisid selle seto küla edendajad endaga rahul olla. Aastakümnete soome-ugri kultuurivahetuse ja sihipärase tegutsemise tulemusel saabus kodukülla käegakatsutav kinnitus: 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinn on 169 elanikuga Obinitsa.
    Soome-ugri kultuuripealinnade programm hakkas idanema 2011. aastal, kui kaks soome-ugri linna Tallinn ja Turu kandsid Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Sama aasta hõimupäevade ajal Tallinna rahvusvahelisel soome-ugri kuvandikonverentsil käidigi välja mõte samasuguse…
    Oliver Loode
    4 minutit

  • Resident

    Peaminister ning teda saatev äridelegatsioon viibivad veel pühapäevani töö­visiidil Ameerika Ühendriikides. Tuuri üks eesmärke on tutvustada Eesti e-residentsust. Pole kahtlustki, et majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi (MKM) asekantsleri Taavi Kotka juhitav grandioosne plaan kasvatada lähikümnendeil e-eestlaste arv 10 miljonini on vähemalt Eesti riigi maine­kujunduse vaate­nurgast juba õnnestunud. Kotka valiti sel nädalal ka 2014. aasta Euroopa parimaks IT-juhiks.
    Seda, kuivõrd suudab e-residentsus panustada peale riigi mainekujunduse ka meie majandusse, ei saa me…
    1 minut
  • Vandenõu
    Julia Robertsi hirvesilmad Richar Donneri põnevikust „Konspiratsiooniteooria” (1997), kust võib leida järgmise dialoogikatkendi: Kas sa võid seda kuidagi tõestada? Ei. Muidugi mitte. Sest vandenõu ei saa tõestada. Kui seda oleks võimalik tõestada, siis on nad kuskil midagi valesti teinud. Nad? Nad? Nad! Ma ei tea, kes nad! Sellepärast ma ütlengi nad!

    Vandenõu

    Anonüümseid netikommentaare lugedes võib eestlastest jääda mulje kui vandenõuteooriatele altist rahvast, kuid varjamisnarratiivi psühholoogiast, retoorikast või esteetikast ei ole kriitilises plaanis just palju kirjutatud.1 Siinsed märkmed ei käsitle vandenõude ajalugu ega püüa selgitada nende mõju mõne riigi poliitilisele arengule. Huvi keskmes…
    Janek Kraavi
    9 minutit
  • Arhiveeritud agentide tagasitulek

    Arhiveeritud agentide tagasitulek

    Nõukogude okupatsiooniaja lõpp tõi kaasa suured muutused Eesti ajalookirjutuses, üksteise järel kadusid keelupitserid teemadelt ja arhiivimaterjalidelt, erilise tähelepanu alla tõusid kommunistlike kuritegude, vastupanuliikumise ja KGB tegevuse uurimine. Toona ilmunud ajalooraamatutest kujunes üheks tähelepanuväärsemaks just 18 aasta eest ilmunud Indrek Jürjo (1956–2009)…
    Pearu Kuusk
    5 minutit
Sirp