Toeta

Sotsiaalia

  • Süüdistus kui hüpotees

    Kuidas ikkagi saab nii olla, et prokurör väidab kohtualuse süüdiolekut ja nõuab karmi karistust, kuid kohus mõistab ta sootuks õigeks?

    Eesti meedias ei möödu vist päevagi, mil mõni krimiuudis kajastamiskünnist ei ületaks. Mõne telekanali päevauudiseid jälgides ei saagi sageli aru, kas eetris on päeva kokku võttev informatsiooniprogramm või politseisaade. Tegelikult ei huvita ajakirjandust mõistagi mitte karistusõigus kui õigusharu (erand on vaid…
    Priit Pikamäe
    5 minutit

  • Hirmust, vihast, keelest ja meediast

    Viimasel ajal on palju räägitud keelest. Eesti Keele Instituudi ebamäärane tulevik on taas kord päevakorda tõstnud vastutuse kirjakeele kvaliteedi ja korraldamise eest, teaduse ja kõrghariduse reformi kavad on sundinud rääkima rahvuskeele saatusest ja staatusest. Mõnevõrra ootamatult on seoses pagulaspoliitikaga omaette teemaks tõusnud nn vihakõne.*
    Väike rahvas on palju haavatavam kui suurrahvas. Meie vaimse iseolemise probleemid on kirjaniku sõnatäpsusega kokku võtnud Mihkel Mutt (Looming 2015, nr 7). Üks tendentse on,…
    Reet Kasik
    3 minutit

  • Kriitilist meelt!

    „Elame imperialistliku sõja õuduste varjudes, luurava kapitalismi ringis ja seejuures elame üle suurimaid sisemurranguid, elame keset nõudlikku ülesehitustööd ja palavikulisi pingutusi kõrgemasse ühiskonnavormi,“ algas Sirbi ja Vasara juhtkiri 5. X 1940. aastal.
    Tänaseks on Sirp ilmunud juba 75 aastat. Võiks ju küüniliselt nentida, et selle kolmveerandsajandiga polegi nii väga palju muutunud: „Elame postkoloniaalse sõjapõgenike tulva varjudes, valdava kapitalismi ringis ja seejuures elame üle suurimaid väärtushinnangulisi murranguid, elame…
    1 minut
  • Raminagrobis mäletab VIII
    Isegi toimetuse peol korraldati maleturniir, võitjaid autasustati ja puha. Pildil Valter Heuer, Jaak Olep ja Ülo Tuulik.
    Erakogu

    Raminagrobis mäletab VIII

    Hakkame lõpetama, kiisu, hakkame lõpetama! Mäletame nüüd veel need viimased mäletamised ära ja sa võidki saba püsti tagasi ajalukku sibada, vutt-vutt-vutt. Juubeliseminar ning pidu kohe käes, nii et aitab küll, kahekümne viie aasta pärast jälle, siis kui tuleb „Sirp 100“.
    Mida meil…
    3 minutit
  • Endlike, endlike seina peal
    Endliolümpia (Selfie Olympics, ka Selfie Game) on algatus Twitteris, mis julgustab tavakasutajaid postitama võimalikult erakordseid selvepilte.
    Internet

    Endlike, endlike seina peal

    Pierre Bourdieu kirjutas 1965. aastal raamatus „Un art moyen“ („Keskklassi kunst“), et see, mida päevapiltnikud pildistatavaks (pildistamisvääriliseks) peavad, juhindub kehtivatest normidest ja väärtustest. Teisisõnu, ühiskondlikud väärtused ja nende ümber kerkivad pinged muutuvad igapäevaklõpsude abil nähtavaks. Praeguse aja üks silmatorkavaimaid klõpsuliike on…
    Katrin Tiidenberg
    9 minutit

  • Miks nad siis politseid ei kutsunud?

    Mõned soovivad, et Punaarmee Eesti laskurkorpuse ja SSi Eesti leegioni sõda ei lõpeks kunagi, sest mingit poliitilist kasu või vähemalt tähelepanu annab sellest kodusõjast ikka välja imeda.

    Lääne demokraatias ja vabaduses kasvanud-elanud inimeste naiivsuse üheks naljanäiteks on rootslastele omistatud küsimus „Miks nad siis politseid ei kutsunud?“, kui teemaks on olnud süütute inimeste küüditamine okupeeritud Eestis. Olen ikka arvanud,…
    Mati Hint
    8 minutit
  • Parteilane ja tema isand
    Suurkaupmees Hillar Teder reformierakonna ladvikule näpunäiteid jagamas.
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Parteilane ja tema isand

    Kui parteilased kuuluvad juhtkondadele ja juhtkonnad rahastajatele, siis kellele kuuluvad rahastajad ja sedakaudu riik?

    Kaarel Tarand
    8 minutit

  • Mis saab väliseesti ajakirjandusest?

    1980. aastate lõpus ei olnud Eesti ühiskonnas poliitikute ring veel eristunud, ajakirjanikel oli Eesti elu defineerimisel ja arendussuundade üle arutamisel keskne roll. Ajakirjandus liitis ühiskonda, nt eestikeelset „Aktuaalset kaamerat“ vaatas 1990. aastal 11% venekeelsest elanikkonnast.1 Eesti ajakirjanduse struktuurimuutuste ajal (1988–1992) pöörati pilk ka väliseesti ajakirjanduse poole. Eestis olid küllalt tuntud Eesti XX sajandi ajakirjanduse suured Ilmarid, mõlemad sündinud aastal 1920: Ilmar Külvet ja Ilmar Mikiver, kes…
    Maarja Lõhmus
    3 minutit

  • Võim ja vaim

    Lahvatanud korruptsiooniskandaalid – kõigepealt Tallinna Sadamas, seejärel Tallinna linnas – näitavad, et kapo veskid jahvatavad visa järjekindlusega ning korruptsiooni väljajuurimisel tehakse järelejätmatult tööd, löömata risti ette kahtlustatavate ametialase staatuse või ühiskondliku positsiooni ees.
    Need juhtumid süvendavad aga ka kuvandit, et korruptsiooni võib ette tulla (ja tulebki!) kõikjal, igal võimutasandil, nii riigifirmades kui ka omavalitsustes. Korruptsioonitajumise indeksi poolest (viimased andmed aastast 2013) on Eesti koht üleilmses edetabelis küllaltki hea, kuid…
    1 minut

  • Sõltumatus vägivalda tarvitamata

    Teoorias on kõik kaunis, ent inimloomuse varjukülgede tõttu teostamatu. Nõnda valitsebki maailmas diskrimineerimine ja ebavõrdsus, kasutatakse vägivalda ning täielikku vabadust pole olemas.

    Eesti lugeja võib rõõmustada: lõpuks ometi on maakeeles kättesaadav esinduslik Mahatma Gandhi kirjutiste, mõtete ja kõnede kogumik. Sellega on täidetud tühimik, mida varem leevendasid vaid osaliselt nüüdseks juba aegunud Leopold Julius Kenni tõlgitud „Minu elu“ (Loodus, 1939)…
    Martti Kalda
    6 minutit
Sirp