Ilmselt pole mõnusamat tundest olla täiesti vaba – mitte kellestki sõltuda, mitte kellelegi aru anda. On see aga üldse võimalik?
Sel nädalal teatas Tõnu Õnnepalu, et loobub talle määratud kirjanikupalgast, põhjendades oma otsust nii: „Kirjutamise juures peab säilima vähemalt usk, et selles, mis ütled, on midagi uut. [—] Eks ma ole oma aja, s.t nõukogude aja laps ja ehk ületähtsustan vabadust. Mulle peab alati jääma vabadus mitte midagi enam…
Halva kirjanduse pärast inimene kohtu alla anda on liig, mis liig.
Kui vaal tungib kallale elevandile, siis kes võidab?*
Igaühe lõputu valikuvõimalus. Peen joon kunsti ja elu vahel. Täpsed definitsioonid. Sõnavabadus! Millal ja kus on seda üsna suhtelist asja üldse nähtud?
Tõepoolest, ma räägin siin Kaur Kenderi kurikuulsast „Untitled 12“ loost ning veelgi enam kirjanike ja kriitikute reaktsioonist. Teeb kuidagi nukraks. Nagu alati, kui taipad, et madude terraariumi…
Iga töökoht pärandi valdkonnas aitab kaude kaasa uute töökohtade loomisele muudel tegevusaladel.
Dokumendis „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ on kasutatud ohtrasti sõna „riik“: riik teeb, loob, peab, suunab, aitab, osaleb, tunnustab, kaitseb, edendab, väärtustab, võtab, soosib, toetab jne. Kultuuripärandi valdkonnas kehastab seda riiki paljude arvates muinsuskaitseamet (MKA) ja poliitikadokumendi eduaruanne peaks justkui olema ameti tegevusaruanne.
Kultuuripärand on aga oma olemuselt ja sisult kõigi asi. Ei saa…
Nikolai Berdjajevile ei ole tõde kunagi mingisugune seisukoht või õpetus, vaid otsing, kusjuures see käib nii teaduse kui ka religiooni kohta.
Suurima vene filosoofi Nikolai Berdjajevi (1874–1948) nimi ei ole eesti lugejale tundmatu. Enne 2015. aastat oli eestindatud tema raamat „Vene kommunismi lätted ja tähendus“ (tlk Jaan Isotamm), lühendatult „Vabaduse filosoofia“ (pealkirja all „Filosoofia ja religioon“, tlk Anneli Pekkonen) ning mõned artiklid ja raamatute fragmendid,…
Juba novembri lõpust on ühismeedias kassivideotele konkurentsi pakkunud ja meeldimisi kogunud üks ebatõenäoline paar Primorski loomaaias: tiiger ja talle söödaks viidud kits, kellest ei saanudki einet ja kes rahumeeli kiskjaga puuri jagab. On ju nunnu vaadata ja annab veel lootust ka, et erinevused tõepoolest rikastavad?
Umbes nii võiks mõelda ka meie praeguse valitsuskoalitsiooni kohta: sotsid ja IRL on ühel meelel väheses, aga vaatamata vastastikku hammaste näitamisele meedias…
Sõdalasel Pontusel käis kummaline kihu,
langenute nahad nülgis, jättes paljaks lihu.
Nahkureil neid parkida ja pehmitada lasi:
inimnahast teha iga nahast tehtav asi.1
Ja ma küsin: kas sina, Ekspert, Ametnik või Ajakirjanik, kes sa kaasakiitmisega jätad avalikkusele mulje, justkui oleks minister Arto Aasa nimeline haldusreform midagi tõelist ja tõsist, oled ka püüdnud mõttega läbi lugeda need dokumendid, mida nn reformipaketina otsustamiseks ette pannakse? Ega vist. Reformi pühaks kolmainsuseks on kontseptsioon, seaduseelnõu ja…
Kooseluseaduse ja pagulasprobleemi puhul jääb mulje, et soovitaksegi võimalikult teravat vastasseisu maksimaalse pealiskaudsuse tasandil.
29. jaanuari Sirbis räägib Tõnis Saarts Eesti poliitika uuest tuumikkonfliktist, mida pagulas- ja kooseluküsimus ta meelest ilmekalt iseloomustavad. Siit johtuv liberaalsuse-konservatiivsuse vastasseis sunnib Eesti erakondi muutuma ja määrab nende arengu. Samal päeval, kui Mart Laar andis karmi hinnangu riigireformi liivajooksmisele („Pehmodest poliitikud ei julge teha ega mõelda“, Äripäev 28 I), läksid…
Agamben rõhutab korduvalt, et paljas elu „pole lihtsalt looduslik reproduktiivne elu“, vaid pigem „inimese ja metslooma, looduse ja kultuuri vahelise eristamatuse ning pideva üksteiseks ülemineku tsoon“.
Itaalia filosoof Giorgio Agamben (sünd 1942) saavutas üleilmse kuulsuse 1995. aastal ilmunud raamatuga „Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu“ (eesti keeles 2009). Sellega algas Agambeni pikemat sorti intellektuaalne ettevõtmine poliitilise filosoofia vallas. Seda võiks nimetada lääne poliitika kriitiliseks arheoloogiaks, kaevamisteks,…
Seda, et Eesti teaduse Püha Graal on nn 1.1 reitinguga artiklid (s. t publikatsioonid rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eelretsenseeritavates konkreetsesse nimekirja kantud ajakirjades), on korduvalt kritiseerinud nii ajakirjandus kui ka teadlased. Sel nädalal tõstatas teema Postimees artikliga „Eesti teadlaste varjuelu: ostetud artiklid prügiajakirjades“ (27. I). Teaduspoodlemine ehk kaheldava väärtusega ajakirjades avaldamise ostmine mingi summa eest, et CV tummisem paistaks, on tõesti levinud, aga ei ülikoolide juhid ega teadusametnikud näe võimalust…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
