-
Johann Caspar Lavateri [´lavater, ´lafater, lafa´ter] tutvustavad kuni märtsikuuni väljapanek Mikkeli muuseumis ja sel puhul koostöös Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukoguga väljaantud imekaunis „Lavateri näoraamat“ – köidetud pidulikku valgesse pressmustriga nahka, mis raamistab ovaalset peegelpinda kaanel, tõeline taskuformaadis meistriteos (kujundaja: Angelika Schneider), kus leidub saate- ning lõppsõna ja „Füsiognoomiliste fragmentide“ tsitaaditõlkeid, mis on korrastatud peatükiti.
Knauri vestlussõnastik ütleb kõige lühemalt ära kõige olulisemaks peetu selle isiku kohta: „Lavater,…
-
Uku Masingu ja Toomas Pauli valitud kirjad, kahe inimese kirjavahetus, on nii intiimne žanr, et tundub kohatu seda arvustada. Ma ei ole ilmselt ka objektiivne seda tegema, sest minu suhe nende kahe suurmehega ei ole neutraalne. Kuigi ma ei saa öelda nagu Toomas Paul, et „olen tohtinud näha Uku Masingut“, olen ma lugenud palju Masingu tekste ja julgen teda kõhklusteta pidada mind enim mõjutanud Eesti teoloogiks.…
-
Avalik vabandusepalumine on nüüdisaja indulgents, mis peaks justkui leevendama tehtud sigadusi ja vabastama karistusest. See on kiiresti levinud kõikjale: vabandust paluvad nii teenindusasutused kui ka avalik sektor.
Mõnes mõttes see ju vabastab, tähendab, et eksimine on inimlik, eksimine on lubatud, sest sellest me ju õpimegi. Aga avalikust andekspalumisest on saanud suhtekorralduslik võte, mille eesmärk pole vastutuse võtmine tehtu eest, vaid status quo säilitamine. Vastutust võtmata vabandust paluda on…
-
Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on põhjalikult käsitlenud islami, slaavi õigeusu ja läänekristluse tsivilisatsiooni. XXI sajandi lõpuks võivad neist jääda arvestatavaks tegijaks vaid kaks, sest slaavi õigeusu maailm on kolmest nõrgim ja vähem mõjukas. Kuigi kristlik maailm on meie kujutlustes enam-vähem ühtne, võib tegelik olukord viia ka teiste järeldusteni. Saar kirjutab: „Püüdsin analüüsida ja mõista, miks läänemaailma inimestele jääb nii sageli arusaamatuks teisest tsivilisatsioonist pärit inimeste…
-
Teadmisega, et haakrist on süütu iidne päikese sümbol pole tänapäeval meie kultuuriruumis midagi pihta hakata, sest leidus üks väikeste vuntsidega kapral, kes muutis mõne aasta ja mõnekümne miljoni elu hinnaga selle tähenduse täiesti teiseks. Sümbolite ja nüüd ka vormide kaaperdamine või nende oma mütoloogiasse lülitamine teeb tegelikult jätkuvalt muret. Umbes kümne aasta eest ammendusid Euroopas neonatsismi senised väljundid skinhead’i välimus ja oma sõnumiga punkmuusika. Kõlapinna viimasedki…
-
Kuigi olukord Ungaris oli rändekriisi tipphetkel naljast kaugel, ei ole huumor õnneks kuhugi kadunud.
Ungari elu möödus aastal 2015 suuresti põgenikekriisi tähe all, ametlikult nimetatakse seda küll migratsioonikriisiks. Tasub meenutada, et ungarlased ise saabusid oma praegusele asualale Karpaatide basseini aastal 895.
Möödunud aastal juuni alguses tuli Ungari valitsus välja ungarikeelsete hiigelplakatitega, mille tekst oli suunatud migrantidele, kes sõnumist loomulikult sõnagi ei mõistnud. Kui hakati rääkima tõkke…
-
Jaan Isotamm: „Mida vähem on sul kaotada, seda tugevam sa oled.“
2014. aasta juuni hakul meie hulgast lahkunud luuletaja, vastupanuvõitleja ja ajaloolase Jaan Isotamme ehk Johnny B. Isotamme publitsistlikust pärandist on välja antud monumentaalne kogumik. Rohkem kui 700 leheküljel on võimalik lugeda suurt hulka Johnny artikleid ning temaga tehtud intervjuusid. Rohkelt on fotosid, raamatu lõpetavad bibliograafia ja nimeloend. Selle raamatu läbilugenu või läbitöötanu saab selge…
-
Stalini ajal üritati eestlasi või eestipäraste nimedega tegelasi kaasata. Venemaa ajalookirjanduses osutatakse neile tänini kinnitamaks, et okupatsiooni ei olnud ning küüditamised ja massiterror oli kodusõja vorm.
Külma sõja lõpu ühe daatumina tuleb kõne alla 1988. aasta detsember, kui Mihhail Gorbatšov ütles ÜRO kõnetoolis lahti Brežnevi doktriinist. See tähendas suurriikide suhetes geopoliitika ja ideoloogiaründe taandumist. Seega hõlmab vaadeldav kogumik üle 40 aasta…
-
Eelmises Sirbis kultuurieelarvet analüüsides tuli nentida, et kõigist valdkondadest monopoolseim on film, kus lausa 88% eelarvest on Eesti Filmi Instituudi käsutada; tõdeda, et sellise käepikenduspoliitika ülisuur osakaal filmi rahastamisel on teiste valdkondadega võrreldes erakordne, ning järeldada: „Ilmselt vajab põhjalikumat analüüsi, kuivõrd mõistlik oleks teistel valdkondadel käepikenduspoliitika üle võtta: ühelt poolt näitab rahastamisotsuste delegeerimine valitsusvälisele organisatsioonile usaldust ja usku valdkonna isereguleerimisvõimesse ning selle suuremat sõltumatust poliitilistest tõmbetuultest,…
-
Toomas Paul: „Rahvasterändamine pole uus fenomen, vaid elusolendite endastmõistetav ümberpaiknemine. Kui Euroopas sündis inimesi liiga palju, valgus suur hulk iirlasi ja teisi Põhja-Ameerikasse.“
Naiivseks on osutunud vaikne lootus, et tark Euroopa üleilmastumise probleemid meiegi eest üldjoontes lahendab. Kölnis juhtunu kõneleb vähemasti sellest, et Willkommenskultur’i eestvedajad ei olnud araabia maailmas levinud probleemsete nähtustega kursis ja olid pagulaste vastuvõtuks halvasti valmis. Ent Eestis muutub…
