Sotsiaalia
-
Erksad värvid hallis ajas
Küllap on see kõigi praktiseerivate ajaloolaste saatus, et ajapikku hakatakse ilukirjandusest üha rohkem mälestusi hindama. Mälestuste lugemine on töö ja puhkus korraga. Kaks ühes, ajalugu ja kirjandus. Aga töö vaid juhul, kui on võimalik oma vaadet mõnes küsimuses avardada, teises konkretiseerida, ja puhkus vaid juhul, kui tegemist on huvitavalt kirjutatud esteetiliselt nauditavate memuaaridega. Ott Rauna, kirjaniku ja Tuna peatoimetaja mälestused seda kahtlemata on. Kõnealune mälestuste osa…5 minutit -
Arhiivitöös võidab see, kel on raudseim tagumik
Vello Paatsi (1948–2015) alustas teadusteed geograafina, aga tegeles viimase veerandsajandi peamiselt Eesti kultuurilooga. Kuigi töötanud varem nii giidina kui ka ajakirja Eesti Loodus toimetajana, ei olnud Paatsi viimastel aastatel suur populariseerija, mistõttu avalikkus ei tunne teda nii hästi, kui võiks. Mitu Paatsi populaarteaduslikku tööd, nagu TEA entsüklopeediasse kirjutatud lühibiograafiad ja artiklid Eesti kihelkondadest, ei olnud ka selgelt tema nimega seotud. Paatsi tõeline kirg oli töö arhiivimaterjalidega,…4 minutit -
Punase „admirali“ saatus
Nõukogude merendustegelase ja diplomaadi Paul Orase biograafia on ajakirjaniku ja ajaloolase Tiina Tammani kolmas elulooraamat. Enne seda valmisid diplomaat August Torma ning Eestiga tööalaselt ja perekondlikult seotud olnud Briti luuraja Brian Giffey elulugu. Paul Orase avastas autor tänu Giffey eluloo uurimisele: too oli olnud abielus kirjandusteadlase ja tuntud anglofiili Ants Orase õe ning Paul Orase onutütre Anniga. Paul Oras on põneva elukäiguga eestlane, kelle nimi on ilmselt paljudele tundmatu.…4 minutit -
Üks roll
Sel nädalal lahvatas meedias üksjagu huvitav eetiline debatt, kui kaheksa ärimeest annetasid erakondadele kokku üle 800 000 euro selle eest, et viimased tõstsid kolmanda lapse toetust. Kas nüüd on seaduse hind teada, küsiti ning arutati, mis on eetilisem, kas toetada täpsustava selgituseta maailmavaadet või avalikult välja öelda, mille eest täpselt poliitikuid rahaliselt premeeritakse.
Omaette küsimus on seegi, kas ja kuidas saavad ärimehed erakondi karistada, kui kolmanda lapse toetuse…3 minutit -
Thilo Sarrazin: „Ühiskonnale on ohtlik lasta sisse inimesi, kes näevad teistmoodi välja ja kannavad teisi omadusi.“CC/WikipediaSisseränne on sotsiaalse valiku küsimus
Thilo Sarrazin: „Suure hulga moslemite sisseränne Saksamaale oli viga. Sama kehtib teie vene vähemuse kohta.“
11 minutit -
Kanada Queen’s University sisserändepoliitika professor Naomi Alboim.ErakoguTõhus rändekontroll ja tark lõimepoliitika
Naomi Alboim: „Ei saa oodata, et sisserännanud muutuksid eestlastest eestlasemaks, enne kui neid tunnustama hakkate.“
7 minutit -
800 aastat okupatsiooni
Veel mõni aastakümme tagasi pidid paljud meie hulgast ametiredelil edasi liikumiseks astuma ühte kindlasse parteisse, teistmoodi ei olnud võimalik. Olime okupeeritud rahvas ja meil ei olnud õigust valida, õigust olla need, kes me sisimas soovisime olla. Nüüd, kui oleme taas oma maa peremehed, soovib üks usuline seltskond okupandi kombel määrata, kuidas meie maa presidendil tuleb ennast üleval pidada.
Pole ju vahet, kas see soovitakse saavutada ühe partei…2 minutit -
Palimpsest – Väljumine kingipoe kaudu
Hiljutine ERRi kultuuriportaali uudis väikekirjastuste koostöö lõpetamise kohta suure raamatupoodide keti Apolloga on kõnekas eelkõige ühe Ilmamaa esindaja Mart Jagomäe lause poolest: „Ilmamaale võivad lisanduda teisedki kirjastused, sest Apollo sooviks on olla eelkõige meelelahutuskeskus, mitte niivõrd spetsialiseeritud ja võimalikult laia valikuga raamatupood.“1 Apollo juhatuse liige Mauri Dorbek vaidles Jagomäele muidugi vastu ja kinnitas, et Apollo on endiselt spetsialiseerunud raamatupood.
Ometi jäi mind kummitama väide, et raamatupood on…3 minutit -
Facebooki grupid on uued salongid
Platvormid, mis on toonud kaasa populismi edu, loovad eelduse demokraatia paremaks toimimiseks.
Pärast Donald Trumpi USA presidendiks valimist ja Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise referendumit on kõikjalt kuulda jutte demokraatia paratamatust lõpust. Ent millisest demokraatiast me üldse sel puhul räägime?
Saksa sotsioloog ja filosoof Jürgen Habermas kirjeldab 1962. aastal avaldatud „Avalikkuse struktuurimuutustes“ protsesse Suurbritannias ja Prantsusmaal (osaliselt ka Saksamaal) XVIII ja XIX sajandil. Need tegid mõneks ajalooliseks hetkeks…5 minutit -
Jumal pole puust
Viimastel nädalatel on olnud palju juttu kiriku ja riigi suhetest. Õie-Mari Aasmäe kirjutab (Delfi 1.01): „Iga inimene peab millessegi uskuma ja meil on ka vaja millessegi uskuda, eks ka mina usun, loodusseadustesse, inimestesse ja veel paljudesse asjadesse. Aga üldse ei suuda ja ei taha uskuda, et kuskil on üks kõrgem võim, kes otsustab selle üle, kuidas minul täpselt minema peab, analüüsides minu käitumist.“ See ei ole…4 minutit
