IT-majanduses edumeelset mainet püüdva Eesti eurosaadikutel ja valitsusel peavad autoriõiguse reformi asjus olema läbimõeldud ja faktipõhised seisukohad.
ON PONTIUS PILATUSE TEISE TULEMISE AEG. Nimelt seisab Rooma prokuraatori, ilmiku ja pagana nimi uhkelt ihuüksi kristlaste usutunnistuse tekstis: passus sub Pontio Pilato, „kannatanud Pontiuse Pilatuse all“ (jutt käib Jeesusest) – ja seda juba varaseimast, kreekakeelsest vanarooma kreedost alates (II sajandi esimene pool).
Nüüd ilmub Pontius Pilatus uuesti tõejärgse ühiskonna aktuaalseimas piiblitsitaadis: „Mis on tõde?“ (Jh 18: 38).
*
Kahtlesin, kas angloameerika post-truth’i kalkatõlge „tõejärgne“…
Belgradist pärit Ameerika filosoofilt Thomas Nagelilt on Märt Väljataga vahendusel eesti keeles ilmunud suisa kaks raamatut. Mõlemad puudutavad inimmõistuse asupaika maailmas. Esimene ja kaalukam „Vaade eikusagilt“ räägib sellest, kas on võimalik vaade maailmale eikusagilt, s.t selline objektiivne vaade, mis esitab maailma nii, nagu see on, jättes kõrvale vaatevinkli moonutused. Raamatu haare on lai, algab see inimese vaimust ning lõpetab surmaga, puudutades nende vahel ka eetika, väärtuste,…
Mõistete nagu „tõde“, „tähenduslikkus“, „mõeldavus“, „meie vaatepunkt“, „eksisteerimine“ omavahelistel seostel on piir, neid ei saa mitte igat moodi kokku klapitada.
„Avatud Eesti raamatu“ sarjas ilmunud Thomas Nageli „Vaade eikusagilt“ (1986, ee 2015) ja Adrian W. Moore’i „Lõpmatus“ (1990, ee 2015) räägivad näiliselt küll eri asjust, ent Moore’i raamatus leidub üks kõnekas vastuargument Nageli maailmavaatele. Seda argumenti saab käsitleda ühena paljudest samalaadsetest keelefilosoofilistest argumentidest, mille eesmärk…
Muusikakriitik ja poliitikapublitsist Artemi Troitski: „Venemaa propaganda mürgitab tõsiselt venelaste suhtumist Eestisse, Euroopasse ja tänapäeva elu uutesse normidesse üldse.“
2014. aastast Tallinnas elav Artemi Troitski ei ole mitte ainult üks tuntumaid spetsialiste džäss-, rokk- ja nüüdismuusika valdkonnas, kuid nii nagu paljud loomeinimesed, on ta ka leppimatu poliitiline aktivist. Näiteks mäletavad paljud tema esinemist Moskvas ebaausate valimiste vastu korraldatud miitingul preservatiivikostüümis. See oli…
Kes ei teaks müüti Spartacusest, gladiaatorist, kelle eestvedamisel 73. aastal eKr ringivõitlejad oma roomlastest isandate vastu mässu tõstsid, eesmärgiks ei midagi vähemat kui orjapidamise kaotamine. Eks ole selleski müüdis üksjagu tõepõhja all – vähemalt piisavalt selleks, et Spartacusest on kujunenud mässaja võrdkuju, vastuhaku plakatipoiss.
Muidugi on see müüt inspireerinud ka ohtralt teleseriaale ja filme. Miskipärast meenus sel nädalal just telesari „Spartacus“ (2010–2013), mille esimene hooaeg kannab alapealkirja „Veri…
Me oleme kõik siin maa peal selleks,
et aidata teisi;
mille pärast teised siin on,
ma ei tea.1
W. H. Auden
Inimestele näib kahjuks meeldivat, kui neile valetatakse. Midagi tehes või luues ütleme ootavat ausat hinnangut ja tagasisidet, ent sisimas loodame kiitust ja tunnustust, mis omakorda annab tunde, et meid vajatakse. 2009. aastal sooritatud uuringu kohaselt eelistasid inimesed alateadlikult sellist informatsiooni, mis toetab ja kinnitab nende senist…
Leidsin eelmise nädala ajakirjandusest kummalised read: „Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon viis 2006. aastal kultuuriminister Raivo Palmaru käe läbi ellu uuenduse: ERRi nõukokku hakkavad kuuluma ka poliitikud – igast riigikogus esindatud erakonnast üks esindaja“ (Indrek Ibrus, „ERRi nõukogu lõpp“, Sirp 28. IV) Autor on teinud selles ühes õnnetus lauses koguni neli viga.
Esiteks on lihtne Riigi Teatajast järele vaadata, et ERRi ei loodud mitte 2006. aastal, nagu kirjutab Ibrus, vaid…
„Lähme, lapsed, Lapimaale, kiirustame Kapimaale . . . .“ Kuidas see laul (muusika Aarne Saluveer, sõnad Kalju Kangur) veerand sajandit tagasi ometigi kummitas! Tänu ETV „Laulukarussellile“ muidugi, sest algas ju just selle looga selle võistluse esimese hooaja, 1992. aasta lõppkontsert Tallinna linnahallis. Oh, olid ajad! Ah, olid majad!
Eks ole meeles ka ansambli Karavan kuuma päikese (loe: stuudioprožektorite) eest suspedes (kujuteldavasse) merre sukelduvad noormehed, aga vähemalt minu esimesed mälestused Aarne Saluveerest…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Varvara ja Mar. Andmepood ehk Data Shop. Installatsioon, 2017.
Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik. Juuru kihelkonna hobuseteki järgi telliti 1949. aastal Kunstifondi Tartu osakonnalt Eesti Rahva Muuseumi direktori kabinetti plakatlik seinavaip. See on ehe näide, kuidas stalinlikku loosungit Eestis ellu rakendati. Vaip on välja pandud ERMi teemanäitusel „Aja jälg Eesti vaibal“.ERM