Sotsiaalia
-
Soome-ugri rahvad ja 1917
JAAK PROZES
Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni avanes peaaegu kõigil Venemaa rahvastel võimalus arendada rahvusliku enesemääramise eri vorme. Eestlased ja soomlased kasutasid selle võimaluse edukalt ära. Kuidas läks aga 1917. aastal teistel Vene impeeriumi soome-ugri rahvastel?
Karjalaste rahvuslik organiseerumine käis teisiti kui teistel Venemaa soome-ugri rahvastel, sest karjalased olid oma esimese rahvusliku organisatsiooni loonud juba 1906. aastal, kasutades samal aastal saadud õigust organisatsioonide asutamiseks. Seda seadust kasutasid aktiivselt…5 minutit -
Läti suurima iseseisva kultuuriportaali Satori peatoimetaja Ilmārs Šlāpins: „Oleme oma riigi ettevõtmistes nii palju kordi pettunud, et ma kardan, et ka järgmine, LV 100 aasta on paljudele pettumus. Võib-olla me ei oskagi selliseid asju tähistada.“ErakoguLätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus
Ilmārs Šlāpins: „Inimesed, kes kirjutavad Lätis vene keeles on Kremli-meelsemad kui Venemaa venelased. See eri tüüpi venelaste omavaheline põrkumine siin Lätis oli huvitav olukord.“
11 minutit -
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.YouTubePraktilisest sallivusest
Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.
7 minutit -
Vahur Made 11. VII 1971 – 8. X 2017
8. oktoobril lahkus eesti ajaloolane, Eesti Diplomaatide Kooli kauaaegne asedirektor Vahur Made. Made lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi, endise Tallinna 22. keskkooli kuldmedaliga ning 1994. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna cum laude. Ta kaitses 27aastasena 1999. aastal Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja teemal „Eesti ja Rahvasteliit“. Made töötas 1990. aastatel ajakirjanikuna ajalehtedes Postimees ja Äripäev ning oli Eesti Rahvusringhäälingu pikaajaline autor. Aastatel 1998–1999 oli ta Eesti Kõrgema Kommertskooli kaasprofessor,…1 minut -
Müllerson osales Mihhail Gorbatšovi nõunikuna suure ajaloo tegemises, kuid tema külma sõja lõpu aegsete ideaalidega – milles kesksel kohal oli relvastumisele lõpu tegemine ja globaalse rahu püsiv ankurdamine –, pole maailm üleliia hellalt ümber käinud. Pildil Roland ja Nancy Reagan ning Mihhail Gorbatšov koos abikaasa Raissaga 1987. aastal.Wikimedia CommonsMüllerson ja mugavustsoonis Eesti
Müllersoni analüüs, ükskõik kui põhjapanev, läbitungiv ja stimuleeriv, näib Eesti välispoliitika peajoone kujundajatele jumalateotusena.
8 minutit -
Birgit Püve näitusel on Vao keskuse asukate pildid keskmeks, kuid seekord portreed näitust ei valitse. Neid piiravad maastikuvaated, vanad fotod Vaost, Harju tänav ning Max Mara ja Hugo Bossi vaateaknad. Paigutus justkui rõhutab pagulaselule omast piiratust ja sobimatust, mittekohta, kus oodatakse üleminekut.Piia RuberVaat’ kõrvalt näotut emigranti
Mu kadunud vanaonu märkmikus on üks sissekanne, mida ma ei suutnud kaua aega lõpuni mõista:„Jõulud merel. Ilm ilus. Meri vaikne. Öösel ilus kuupaiste.“
Need kuidagi õndsad ja tarbetult poeetilised sõnad olid vanaonu märkmeraamatus üsna ootamatud. Ta pidas pigem igapäevaste liikumiste päevikut, pikkides…8 minutit
