-
Loeng kutsub kaasa mõtlema taimede ja lillede rolli üle kultuuris. Lilled ja taimed kunstis võivad väljendada mitmeid kultuuri materiaalseid ja mittemateriaalseid aspekte. See on kui mosaiik, kus realism on põimunud sümbolismiga, ning kognitiivne teadmine on kõrvuti raamatutarkuse ja pildilise traditsiooniga. Kõik sõltub kontekstist. Loeng ei püüa seletada piltidel kujutatud lillede tähendusi, vaid keskendub vanimate näituse eksponaatide – sealhulgas keskaegsete rohuraamatute – kultuurilise konteksti selgitamisele.
Osalemine muuseumipiletiga.
Kogunemine Kumu…
-
Näituse teises osas – „Selja rand. Katkestatud mälu“ – on välja pandud teist sama palju 19.sajandi lõpu ning 20. sajandi alguskümnenditest pärinevad fotosid ja postkaarte. (Nende seast torkavad eriti silma Carl Sarapi meisterlikud tööd.) See on omamoodi pilguheit haitunud möödanikku, millega enamusel vaatajaist puudub suulisel mälutraditsioonil põhinev emotsionaalne seos: ammu on surnud „selja keel“, kadunud põlvkondi püsinud lokaalne toponüümika, ka piltidel kujutatud inimeste nimed ütlevad vähestele…
-
Näitusel on võimalik vaadata Andres Söödi dokumentaalfilmi „Exegi monumentum“ (1987) ja Eesti Televisioonis valminud telesarja „Ajakangas“ (1989–90) ning tutvuda raidkividega Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kogust.
Näituse koostasid Fredi Tomps ja Matis Rodin. Näitusega kaasneb kataloog.
27. mail kell 15.00 toimub näitusel muinsuskaitseajaloo-alane seminar.
Näitus jääb avatuks kuni 23. augustini 2009.
-
Näitus keskendub omas ajas unikaalse Foksal Galerii rollile avangardkunsti eksponeerija ja tutvustajana sotsialistlikus Poolas. Sulaajast peale suhtuti avangardkunsti Poolas leplikult ning Foksal Galeriist sai alates selle loomisest 1966. aastal avangardi üks olulisemaid eestkõnelejaid. Galerii tegutseb tänaseni, korraldades regulaarselt näitusi, lisaks on sel mahukas arhiiv, mis koondab dokumente Foksali tegevusest läbi aegade. Näitus „Me näeme teid. Foksal Galerii tegevus 1966–1989” esitleb dokumentatsiooni olulisematest galeriiga seotud üritustest, mis…
-
Kava:
Sven Vabar “Mõnikord on uksed avatud, aga põgeneda pole vaja”
Epp Annus “Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad”
Mart Velsker “Kus avati Teadmatuse Akadeemia?”
12.30–13.00 Kohvipaus
Piret Viires “Mehis Heinsaare maa ja ilm
”Jaak Tomberg “Maagiline uks tegelikku”
14.00–15.00
Lõunapaus
Andrus Org “Looduskirjanik Heinsaar”
Peeter Helme “Rotipüüdja Heinsaar”
Berk Vaher “Teekond Artur Sandmani teise otsa”
Arutelu
17.00 Artiklikogumiku “Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm” (Etüüdenüüdiskultuurist 1) esitlus
Korraldajad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Toetab: Eesti Kultuurkapital
-
Saksofonikvartett SaxEst sai oma nime 2004.aastal, kuid ansambli ajalugu ulatub 1990. aastate algusesse, mil neli Tallinna Konservatooriumi tudengit entusiasmist ja huvist kammermuusika vastu koos musitseerima hakkasid. Algus oli heitlik – nappis sobivat repertuaari kui ka väljundeid, aeg-ajalt vahetusid mängijad ning mõneks ajaks seiskus kvarteti tegevus sootuks. Otsustavaks pöördeks sai 1999.aasta suvi, mil toimus ansambli esimene täismahus avalik kontsert. Selleks ajaks oli kinnistunud ka kvarteti praegune koosseis…
-
Teemad, mis seminaril arutluse alla võetakse, on arheoloogia vajalikkus ühiskonnas, arheoloogiateaduse populariseerimine ning arheoloogide ja laiema avalikkuse koostöövõimalused ja -kogemused. Kuues ettekandes esitavad oma nägemuse nendes küsimustes arheoloogiaga erineval viisil seotud inimesed. Oma ideede ja arvamuste esitamiseks on võimalus kõigil kohalviibijail.
Arheoloogia ja avalikkuse suhe ning arheoloogiateaduse populariseerimine on Eesti kontekstis veel võrdlemisi uudne ja arendamist vajav teemavaldkond. Kahepoolne huvi nende küsimuste arutamiseks on aga selgelt…
-
Hooaja 2009/2010 esimene sõnalavastus esietendub 17. oktoobril Sadamateatris, kus briti lavastaja Barrie Rutter toob lavale William Shakespeare’i tragöödia „Kuningas Richard Kolmas“. Barrie Rutter on Suurbritannias kõrgelt hinnatud Shakespeare’i-lavastaja ning see on esimene kord Eesti teatriajaloos, kui Shakespeare’i tuleb lavastama mees kuulsa Williami kodumaalt.
Detsembrikuus esietendub Sadamateatris briti nüüdisaja ühe hinnatuma näitekirjaniku Martin Crimpi musta huumoriga pikitud müsteerium „Linn“, lavastajaks Robert Annus. Detsembris esietendub teatri väikeses majas ka…
-
13.-17. maini toimub esmakordselt Tallinna Kirjandusfestival. Jõud on üheks suureks tööks ühendanud varem Tallinnas pesitsenud väiksemad festivalid. Sündmused leiavat suures jaos aset Harju tänavale kirjanike maja vastu püstitatud kirjandustelgis. Kokku toimub nelikümmend erinevat lugemist, vestlusringi, lastehommikut, kontserti, ekskursiooni. Üles astub ligi seitsekümmend kirjanikku Eestist, aga ka Soomest, Itaaliast, Hispaaniast, Inglismaalt, Venemaalt, Ungarist, Islandilt jne. Autoritundides ja kirjandusõhtutel esinevad tänase Eesti säravamad prosaistid ja luuletajad Andrei Hvostov,…
-
Õnneliku juhuse tõttu jõuavad Linnateatris esietenduva Kafka-ainelise lavatükiga „Meie, kangelased“ samaaegselt eesti lugejani Franz Kafka päevikud. Kafkast, teatrist, tõlkimisest ja lavastamisest kõnelevad raamatuesitlusel tõlkija Mati Sirkel ja lavastaja Elmo Nüganen.
„Päevikutes“ lubab Kafka heita pilgu oma salapära köögipoolele ning mõista paremini neid selgeltnägijalikke seisundeid, kus ta elas täiel määral igas idees, kuid iga idee ka endaga täitis, ja milles ta ei tundnud end mitte üksnes omaenese piiridel,…
