-
Miks meil on hirm?
Kuidas ta tekib?
Mida me kardame?
Neile küsimustele otsib unenägudest vastust lavakunstikooli XXIV lend Mart Kolditsa lavastuses “Kummitus masinas”.
Samal ajal samas majas vahendab rootsi nimega soomlane eestlastele vene klassikut – Kristian Smeds ja Viljandi tudengid lahkavad Dostojevskit.
Masinas asuvat kummitust võib Von Krahli Teatris kohata kokku kümnel korral kuni 11. maini. Dostojevski visioonid aga
vormuvad valmis lavastuseks ülejärgmisel, 2011. aastal.
KUMMITUS MASINAS
Lasteteater täiskasvanutele hirmu mehhanismidest.
Reserveeritud esietendus…
-
ReVisioon on 2006. aastal alguse saanud sari, mis ühendab visuaalseid kunste ja muusikat. ReVisioon III püüab luua dialoogi muusika ja arhitektuuri vahel – välja on valitud viimastel aastatel valminud erilise arhitektuuriga hooned, millel on ühtlasi toetav ja loominguline siseaura. Muusika on valitud nii, et see ühtiks võimalikult hoone sisemise rütmi, õhustiku ja personaalussega.
Muusikat mängitakse valitud hoonete eri ruumides, nii et publik saab liikuda ringi, võtta aega…
-
OÜ F-Seitse sai 850 000 krooni suuruse toetuse mängufilmi “Lumekuninganna“ tootmiseks, joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ tootmiseks eraldab Kultuuriministeerium OÜ Eesti Joonisfilmile 800 000 krooni.
Mängufilmi “Lumekuninganna” stsenarist ja režissöör on Marko Raat, filmi esilinastus on planeeritud käesoleva aasta jõuludeks. Režissööride Heiki Ernitsa ja Janno Põldma koostöös valmiv joonisfilm „Lotte ja kuukivi saladus“ on järjeks 2006. aastal valminud populaarsele täispikale joonisfilmile „Leiutajateküla Lotte“.
Mõlema projekti puhul on tegu…
-
Konverentsi avab 23. aprillil kell 10.00 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller. Järgnevad plenaarettekanded prof Urmas Sutropilt (EKI, TÜ) ja dr Ilmar Tomuskilt (Keeleinspektsioon) ning töö sektsioonides.
24. aprillil jätkub konverents Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29).
Sektsioonide kõrval pakub laiemat huvi rahvusvaheline tööpaja “Barcelona vs. Tallinn” (Uus-Sadama 5, ruum 225), mida juhib prof Mart Rannut (TLÜ).
Tööpajas ja sellele järgnevas ümarlauas osalevad…
-
Tänavune konverents kujundab ümber linnaga seotud mõtte- ja disainipraktikaid – otsib aja sügavust ja ruumi laiust. Mis juhtub, kui asetame oma tööd tsivilisatsioonide sünni ja surmaga seotud alusküsimuste valgusesse? Või kui alustame oma disainist mõtlemist ulatuslikest lähedekohtadest, nn Reini jõe orust kui riigipiire ületavast Euroopa pinnavormist.
VI urbanistika ja linnamaastiku päevad toovad kokku rahvusvahelisi eksperte arheoloogia, urbanistika, säästva arengu, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja kunstiajaloo valdkondadest. Programm koosneb põhiloengutest,…
-
Esimese päeva ettekannete hulgas on teemasid nagu „Eneselavastused päevikutüüpi logides“ (Ehti Järv), „1941. aasta Saksa vägede saabumise mäletamine kahes ajaloolises kogus“ (Kadri Laar), „Abhaasia eestlaste identiteedist ja rahvuslusest“ (Kristjan Lorentson) ja mitmed teised.
Konverentsil esinevad noored uurijad on Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, soome-ugri rahvaste uurimisega seonduvast, identiteedi ja mäletamise problemaatikast, usundist ja kombestikust Eestis ja mujalgi.
Konverents „Noorte…
-
Elioni Jazziauhinna eesmärk on tunnustada Eesti tegusamaid ja isikupärasemaid jazzmuusikuid kolmel viimasel aastal tehtud tööde ja saavutuste eest. Tänavu pälvib auhinna Siim Aimla.
Siim Aimla (s. 1974) on üks mitmekülgsemaid ja säravamaid muusikuid tänases eesti jazzis. Flötisti, saksofonisti, arranžeerija ja heliloojana on ta ansamblite Sound System, Maailma Väikseim Bigband, Siim Aimla ansambel, Funking Bastards ja Tallinn-Riia Jazzkvartett liider. Oma helihääle on ta andnud ka Helin-Mari Arderi, Hedvig…
-
Koondatute Kunsti Keskus on rohujuure tasandilt toimuv eksperimentaalne ettevõtmine, mis loodetavasti aitab muuta valitsevaid mõttemalle ja ennast kuuldavaks teha. Oluline on siinkohal endalt küsida, mida me iseenda ja ühiskonna jaoks teha saame ja kui palju oleme reaalselt nõus selle jaoks vaeva nägema?
Kunstiakadeemia tudengite juhendamisel toimuvad järgmised töötoad: (vajalik registreerimine, gruppide suurus kuni 15 inimest)
Idee & Kontekst – Fakt on, et kaasaegne kunst ei jõua paljude inimesteni,…
-
„Mitte ükski asi ei tekita lõpmatuse tunnet nii hästi kui rumalus,“ on autor kirjutanud näidendi motoks. Ödon von Horvathi 1931. aastal ilmunud Viini rahvatüki paroodias kõlab ikka ja jälle Johann Straussi idülliline ja muretult voogav valss „Lood Viini metsadest” – ning kõige selle taustal on inimestega toimuv kauni meloodiaga jõhkras dissonantsis. Lavastusele muusikalise kujunduse teinud lavastaja Robert Annus on asendanud Straussi valsiviisid nüüdisaegsemate armastusmeloodiatega, kuid karjuv…
-
Läbi tundlike ja poeetiliste akvarellide sukeldub kunstnik Agne Kuusing-Soome isikliku mälu ja mäletamise temaatika lõpututesse sügavustesse. Mälu on paradoksaalne – ta hoiab meeles, kuid see, mida ta meeles hoiab, tundub olevat päästmatult kadunud. Mälumustrid ja -kihistused on sügavad, faktuursed ja detailirohked, mõned asjad kerkivad eredamalt esile, mõned hägusamalt. Agne Kuusing-Soome püüab läbi maalide seda kaduma määratut taastada, kasvõi hetkeliselt, ajutiselt. Õhulistest akvarellidest kumavad läbi kunstniku vanaema…
