Muusika
-
Holger Marjamaa tegevus muusikuna sisendab vana kooli inimesele usku, et ka tänapäeval on võimalik jõuda suurte saavutusteni nii, et fookus on ainult sisul, mitte turundusel.Rene JakobsonVäga Suur Trio
Filigraansete oskustega muusikud lendasid nii kõrgel, et kuulajail jäi üle vaid lahtiste kõrvadega mängu ilu imetleda.
3 minutit -
Doris Hallmägi jõudis oma teose „Resilience“ ehk „Vastupidavus“ mõttestikuni, avastades esimesi naiselektronmuusikuid, kelle töövahend oli magnetlint ja kõikvõimalikud võtted, mida sellel sai rakendada.VideokaaderReisikiri uuest maailmast
Tänavune uudisloomingu kava oli võluv kui reisikiri: heliloojate kogetu toodi publikuni empiirilise ristviitena.
5 minutit -
Andi Villenthal 9. VI 1948 – 22. V 2021
Nagu klaverimängija ei tea päris täpselt, mis harmooniat ta mängib, enne kui bassimees pole oma nooti tõmmanud, ei ole ka elu sisul lõplikku vormi, enne kui kaks joont on alla tõmmatud. Mõne teose puhul arvame justkui ennustavat tema ülesehitust ja kulgu. Mõne puhul kõlab aga lõppakord nii äkki, et me ei saa esiotsa arugi, et lugu on nüüd tõesti läbi, ja jääme kuulatama kaja, mille see…2 minutit -
DNA teemaga haakuvalt oli mõnes helitöös side varasemaga eriti alla joonitud. Läti rahvaviisist on välja kasvanud Märt-Matis Lille „Raudi, raudi“ ehk „Nuta, nuta“ oboele ja kammerorkestrile. Tallinna Kammerorkestri ees soleeris Riivo Kallasmaa (fotol), dirigeeris Andres Kaljuste.VideokaaderKui nüüdismuusika on veres
Kontserdikorraldajad kinnitavad, et veebiülekanne ei asenda tavapärast kontserti. Teisalt on veebiülekandel vaieldamatu potentsiaal anda uuele muusikale tavapärasest avaram kõlapind.
5 minutit -
Puhas rõõm oli kuulata Reinut Tepi nüansirikast klavessiinimängu, mis lõi Telemanni muusika ettekandele väga tugeva põhja.VideokaaderMuusika kaudu vaikusest valgusesse
Tõnu Kõrvitsa Vasksile pühendatud uudisteos „Passacaglia“ mõjub kahe helilooja loomingu maitseka sideainena, milles on omajagu lüürilisust ja helgust.
4 minutit -
Kui Eesti NSV ajal oli vähemalt selge, et kriitiku ideaal on olla rahvavalgustaja ning interpreedi ja helilooja hinnaline abimees, kes jagab nõudlikke, kuid heatahtlikke õpetussõnu, siis 1990. aastate kirevates ajakirjandusoludes tuli hakata kriitiku rolli mõtestama otsast peale. Fotol Igor Garšnek 2000. aastal ETV saates „Muusikaelu“ muusikakriitikat mõtestamas.VideokaaderMuusikakriitika – muusikaelu kuri vaim
Muusikakriitika on lakkamatus kriisis, aga ilmub siiski. Selle funktsioon on määratlematu, adressaat selgusetu ja kõlapind kaheldav.
8 minutit -
Kultuuriarutelu ei ole kunagi olnud lineaarne, aga nüüd on ta pigem nagu ämblikuvõrk, mis ühendab mööbli kardinate ja lambipirniga.hippopx.com / CC0Järelemõtlemise aeg
Kultuur on nii mõtestaja kui ka mõtestatav, avab, aga seda on ka vaja avada. Aga et see oleks üldse võimalik, peab ta kõigepealt olema relevantne.
9 minutit -
Ester Mägi looming kõneleb looja nõudlikkusest iseenda vastu. Oma peateoseid viimistles ta kaua, justkui raatsimata neist lahti lasta, enne kui mõttelaine on viimasegi kivi konarustest siledaks lihvinud.EMIKEster Mägi ja tema aeg
Lakoonilisus on olnud Ester Mägi väljenduslaadi põhiomadus sestpeale, kui ta leidis 1960. aastatel üles oma loomingu pärisosa.
4 minutit
