
Ülo Kriguli teose laineid kujutav ülesehitus ja filosoofiline mitmekihilisus ühes kaasahaarava rütmimustriga näitas Flandria Sümfooniaorkestrit väga intensiivse ja erksa kollektiivina.

Kes oli see tüüp, kes puhus mammutivilet? Kas muusik, interpreet või helilooja? Et mõista, kes ta oli, on põhjust jõuda selgusele selles, mida ta tegi.

Raivo Hiiemaa: „Pillimeistri tööd peab tahtma teha, sest pillimeistriks arenemine on pikk protsess, milles mängivad rolli väga paljud tegurid.“

Ei, partituuris ei ole lugematu arv generaalpause ega liikumatuks tardunud faktuur. Teost iseloomustab hoopis löökpillide kartmatu kasutus.

Kõnekäänd ütleb küll, et kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad, ent peaks olema vastupidi: kui kahurid kõnelevad, ei tohi muusad mingil juhul vaikida.

Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: „Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega.“

Kuna üle-eestilises neidudekooris Leelo laulavad neiud üle terve kodumaa, siis on 25 aasta jooksul moodustunud omamoodi võrgustik, mille esindajaid jagub igasse maakonda.

On hea meel, et festival „Ceciliana“ on olnud jätkusuutlik ning varajane muusika leiab üha enam kõlapinda.

Seitsmesse täiesti tundmatusse mikrokosmosesse sukelduda ning teosed esinemisküpseks harjutada on arvatust suurem katsumus.
Kuidas ja kui palju mõjutavad olemasolevad koosseisud helilooja helikeele kujunemist? Mida saab muusik teha selleks, et helilooja mõtted veelgi eredamalt kuulajani tuua?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.