-
Ilm samasugune kui Tallinnas: päikeseline, aga jahe. Juba teel oli festivali kunstiline juht Andres Uibo päevade õnnestumises absoluutselt kindel, kiitis kõiki asjaosalisi alates Suure-Jaani poolse korraldaja Maret Aabojaga ja lõpetades entusiastlike muusikutega. Nii on ta ennegi teinud, eks enda ümbritsemine tublide inimestega sünnita enesekindlust, aga, olgem ausad, ta jõuab ka ise mitme eest (ja mitte ainult kunstilise juhina). Nõnda mullu ja tunamullugi.
Kell 16 ? Mati…
-
Mõlema teose puhul on neid þanriliselt raske kusagile lahtrisse paigutada, jaapani no-teatrist on mõlemad mõjutatud üsna erineval moel. Þanrimääratlused ongi ehk mõtet jätta avatuks. Tulve lähtus tekstivalikul universaalsuseprintsiibist, enam kui 300 osast koosneva ?Padjaraamatu? on ta ka tekstiliselt koondanud mõjusaks tervikuks, jättes välja just õukonnaelu ja selle ülistamist puudutavaid detaile. Nii on sajanditetagused mõttekatked kõnekad ka tänapäeval, just eelkõige üldisemal tasandil. Tegevus traditsioonilise lavateose mõistes puudub,…
-
Indermühle on särav pillimees ja tundub olevat punktuaalne õpetaja, ent pole just sama hea dirigent. Nii logises R. Straussi Sonatiini esimene osa ja Mozarti teostes polnud dirigendipoolset vormi- ega dünaamikatunnetust. Straussi Sonatiin oli üldse raske katsumus nii mängijatele kui kuulajatele ? mitte kontserdi, vaid esimese proovi meeleolu. Ei puhtust, osavust ega vaimustust.
Soov sellist rasket, mitmekihilist (ja mittealluvat) teost kavva võtta on mõistetav küll enesearendamise seisukohast,…
-
Järgmine pühapäev, s.o. 27. VI asetas aga mind selle Buridani eesli olukorda, kes kahe heinakuhja vahel nälga suri. Nimelt kõlas Tallinnas Kadrioru lossis järjekordne ?Akadeemiline kammermuusika? põneva kavaga, Pärnus toimus aga samal ajal Oistrahhi festivali avakontsert Natalia Gutmani (tðello) monoetendusega ning Pärnu Linnaorkestri ja Andres Mustoneniga. Kuna viimane oli sündmus, mis minu jaoks oli märk, et kui mind seal ei ole, siis mind ei olegi olemas,…
-
Festivali lõppkontserdil välja kuulutatud Eduard Oja ?Müsteeriumide? taasettekanne (esimene ja viimane 1942) ei toimunud n.-ö. tehnilistel põhjustel ning oli asendatud sama autori sümfoonilise pildiga ?Mere laul? (1943). Muide, seekord oli kava muudatusest publikut soliidselt informeeritud. Ei oska midagi arvata ?Müsteeriumidest?, kuid ?Mere laul? sobis haruldaselt hästi lõppkontserdi kava konteksti ja ka esitus oli väärikas. Igatahes on see vormilt traditsiooniline, aga hästi põnevate orkestrivärvidega meremaaling väärt senisest…
-
Huvitav, mida ütleks papa Jannsen meie 33 000 osalisega kolmepäevase hiidkontserdi kohta? Lauluväljakul söödetakse 11 000 inimest tunnis, korraldusmeeskonnas töötab kokku mitusada inimest ja noodid trükib kirjastus valmis poolteist aastat enne pidu. Ka korraldama ei hakata mitte Jannseni moodi kaks aastat ette, vaid viis. Pikaajaline plaan ulatub aastani 2019.
Ilmar Moss, tänane Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõunik, on laulupidudega seotud üle 40 aasta. Kui Jannsen korraldas…
-
Küsimuses oli juba ka vastus olemas. Tõepoolest on seal nii vana kui uut muusikat, on ka esmaettekandeid. On aastaid käibel olnud esinemispaiku ja päris uusi esinemiskohti. Enda jaoks muidugi on mulle põnevamad kahtlemata uued esinemispaigad, üks neist kohalik õigeusu kirik, mis on pikka aega olnud kasutamisest kõrval. Seal oli mingi ladu. Nüüd on see ära puhastatud ja meie Orthodox Singers annab selles, suurepärase, lausa fantastilise akustikaga…
-
Oistrahhi festivali tänane pale on paljude inimeste 35 aasta töö tulemus. Igal festivalil on nii püsivad kui uued liinid. Kuna on tegemist eesti vanima süvamuusika festivaliga, siis on traditsioonidel oluline koht. Esimeste festivalide initsiaatorid olid Neeme Järvi ja Samuel Saulus, traditsiooni alusepanijad Pärnu dirigent Ilmar Tõnisson ja kultuurijuht Hilja Treuberg. Neeme erilise pingutuse eesmärk oli, et festival sünnitaks Pärnusse kontserdimaja. Festivali lahutamatuks koostisosaks sai aastast 2000…
-
Antud etendus oli magistrieksamiks Angelika Mikule (Sofia) ja bakalaureuse-eksamiks Olari Viikholmile (Bruschino isa) ning Priit Volmerile (Filiberto). Florvilli laulis III kursuse üliõpilane Urmas Põldma ja Sofia isa Aare Saal. Kõrvalosades magistrant Aleksander Mihhailov, lõpetaja Andrus Kirss ning magistrant kammerlaulu erialal Triin Ella. Lavastajaks Liis Kolle, kujundus Liina Keevallik, kostüümid R. Evart, valguskunstnik A. Eras, kontsertmeistrid R. Pikani ja J. Juul, dirigent A. Välja, klavessiinil R. Pikani.
…
-
Laulude valik M. Saarelt (?Must lind?, ?Haiguse aegu?, ?Ilmud kui unistus?, ?Üksi?, ?Vaikus?, ?Minu süda?, ?Sügismõtted?, ?Lõputa teel?) andis õhtule väga üheselt nukra, kaduvikku pööratud mõtestatuse. Juhan Liivi ja Marie Heibergi heitliku mõtte- ja hingeelu kurvad, verdtarretavad luuleread on saanud inspiratsiooniallikaks, kirglikuks eneseväljenduseks heliloojale, kes oli oma nooruspõlve loomingus neile emotsioonidele ilmselt aldis. Helikeel neis lauludes on rikas harmoonilistest ja dünaamilistest muutustest ning klaveripartii on lausa…
