-
Arne Miku tähtpäeva etendus Eldor Renteri kujundusega on vanameistrite täpne ja hästi doseeritud töö, mille suurim kordaminek on psühholoogiline pinge. Esietenduse väärtust tõstis Eri Klasi võimas dirigeerimine ja külalissolistide, eriti Hermanni osatäitja eredus.
Kõige sugestiivsemalt mõjus meie lauljatest Riina Airenne Krahvinna ? ja seda nii lavastuslike võtete kui ka osatäitja omapoolse panuse tõttu.
Tuntud headuses on Miku ruumitaju: lava tagaosas asub suur sild kahe trepi ja…
-
Ooperis on palju tinglikku, mis teeb tegijaile asja (võrreldes draamalavaga) ühest küljest keerulisemaks, samas ka lihtsamaks, sest küllalt selged piirjooned seab muusikaline tekst. Edu on tagatud, kui partituurilugejal ja lavaletoojal on tundenärv sama ergas ning emotsioonide piirimaile häälestatud, nagu seda eeldab T?aikovski muusika.
Ja edu tuli. Kõigepealt Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestrile, keda sel õhtul juhatas Eri Klas. Seda, et rahvusooperi orkester koosneb headest pillimeestest, kellel hea kõrv…
-
Arne Mikk on Estonia teatris oma rahulikul ja delikaatsel, mitte liiga silmatorkaval moel olemas olnud kogu aeg, kuni äkki oli pärast Mägi ja Härmi skandaali vaja inimest, kes teatri kriisist välja tooks. Ja selles rollis on aasta isa (ka see tiitel omistati talle paar aastat tagasi) Arne Mikk siiani. Kui teatritöötajad astusid välja oma juhtkonna ? kes peadirigendi, kes peaballettmeistri vastu, siis oli väga raske leida…
-
Thomas Hampson on sündinud Washingtonis, õppinud Marietta Coyleni, Elisabeth Schwarzkopfi, Marthial Singeri ja Horst Güntheri juures. Ta on Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, Viini Riigiooperi Kammersänger?i austava nimetuse omanik, Kaunite Kunstide ordeni kavaler Prantsusmaal. Aastal 2003 asutas ta Hampsongi-Ühenduse, mille kaudu toetab ja viib ka ise läbi laulu-uuringuid, meistrikursusi, kontserte terves maailmas. Sõnaga, Hampson on üks nõutumaid baritone maailma ooperi- ja kontserdilavadel. Tema repertuaari hulk on aukartustäratav.…
-
Publiku ees veel Concentus Musicus Wien Nikolaus Harnoncourt?i käe all koos Arnold Schönbergi Kooriga, Peterburi Maria teatri orkester (dir. Valeri Gergiev), kes menukana oli siin ka 2001. a. pidustustel, Konzerthausi Mozarti saalis Kremerata Baltica (avateoseks A. Pärdi ?Fratres? viiuli, keel- ja löökpillide versioonis Gidon Kremeriga solistina).
Suure reede õhtu peaesineja oli St. Stephani katedraalis Vene Patriarhaadi Moskva koor Anatoli Grindenko käe all (jõuab suvel ka Eestisse…
-
?Akadeemilise kammermuusika? sari täienes siis seekord oboekunstniku Kalev Kuljuse soolokontserdiga 11. IV Kadrioru lossis, klaveripartneriks mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat EMA õppejõud Marko Martin. Huvi kontserdi vastu täitis saali pilgeni ja kuulajate seas võis näha ka tund varem alanud Tallinna Filharmoonia kammerorkestri kontserdil (?Klassika koos Klasiga?) osalenud puhkpillimängijaid.
Soliidne kava algas G. F. Händeli Sonaadiga F-duur. Händel on üks vähestest, kelle generaalbassiga sonaate on täitsa talutav kuulata…
-
Seda lihtsalt kuulamise mitmekesistamist ei peaks ju sugugi pahaks panema. Nii erinevad, kui on inimesed, on ka publik. Ei kuula ju võrdsetel alustel ei koolitatud interpreet, muusikakriitik, muusikat nautiv arst või jurist, eluaeg muusikasõber olnud kultuurne pensionär ega alles klassika avastanud inimene. Seetõttu võib ühest ja samast kontserdist saada vaimustatud või olla pettunud.
Kalle Randalu kava ?Mozart ja tema naised? oli suunatud muusikasõprade laiale ringile, kuna…
-
Kontserdi avaloona kõlanud Griegi orkestrisüit ?Peer Gynt? nr. 1 op. 46 on küllap kõigile nii tuntud teos, et mingeid üllatusi siit ei ootakski. Ei ?Hommikumeeleolu? lüürilistest meloodiakaartest ja kaunitest tõusupuhangutest ega ?Åse surma? funeraalsetest meeleoludest. Siiski ? kõrva jäi siin keelpillide üsnagi massiivne ja tihe kõla, mille kandvus ei kadunud ka lõpu piano?des. ?Anitra tantsu? iseloomustas see-eest tantsuline kergus, rohkemgi aga veel tundlik-paindlik dünaamika. Ning ka…
-
Pole imeks panna, et nüüdismuusika guru ja piiride lõhkuja Karlheinz Stockhauseni poeg Markus (1957) tunneb end koduselt nii sümfooniaorkestri ees kui ka üksi imeliste helide keskel nagu nelja aasta eest Kaarli kirikus ?Jazzkaare? kontserdil ?Vaikuse helid?. Mõiste ?pühamuusika? sobib hästi iseloomustamaks Markus Stockhauseni helide hingust. Ta kogemuste pagas on hästi mitmekesine. Pillimänguga tegi poiss algust neljaselt. Kuulus paps Karlheinz julgustas igati poega ja kirjutas tema trompetistitalenti…
-
?Meie duo kavas olid H. Kareva Sonaat altsaksofonile ja klaverile nr. 1, P. Sancani ?Lamente et Rondo? ning E. Denissovi duosonaat; kvartetipooles Mozart, Nilsson, Webern ja Dalecardia. Kontserdipaigad Karlstad ja Västerås Rootsis, Larvik ja Notodden Norras, Tallinn ja Pärnu, Madona kultuurikeskus ja Riia Wagneri saal Lätis, Bir?ai loss ning Vilniuse filharmoonia kammersaal Leedus.? Järgnevalt muljeid Ivo Lillelt ja Jorma Tootsilt.
Maraton on lõppenud. Kus oli kõige…
