-
Kontsert algas Bachi ?Prantsuse avamängu? I osaga ja lõppes Bach-Busoni Ciaconne?iga. Neis oli vajalikku tõsidust, selget polüfoonialiinide juhtimist, head vormitaju ja rütmidistsipliini. Kavas olid ka Rahmaninovi kolm etüüdi op. 39, Chopini masurkad g-moll ja C-duur op. 24 ja ?Impromptu? Ges-duur op. 51.
Need teosed, nagu kogu kavagi, olid esitatud laitmatult, hea kõlakultuuri ja kindla kontsentratsiooniga. Hästi tulid esile a-moll (nr 2) ja D-duur etüüd-piltide karakterid. Etüüd-pilt es-moll,…
-
Osavalt on vahetatud festivali teemasid: kui eelmisel aastal oli selleks ?Sibeliuse lavamuusika?, siis tänavu ?Sibelius ? kontrastide meister?, kus peadirigent rabas kuulajaid paljudel puhkudel oma orkestri fantastilise piano?ga. Silma hakkab Osmo Vänskä ja orkestri väga põhjalik töö ning eriline pühendumus, mis imposantses Sibeliustalos õhtupäikeses Vesijärvi rannal annab Sibeliuse peole omaette elamuse. Saavutus on ka festivali (ja orkestri) produtsendi Teemu Kirjoneni ja orkestri turundusjuhi Taina Räty toimetatud…
-
Mis oli tänavuse Mikkeli muusikafestivali (Soome) eripära?
Oluline on ehk see, et kui varem toimusid seal laulukursused ja meistriklassid festivali ajal, siis sellel aastal viidi nad festivali raamidest välja. Mis tähendab, et kui festival ise toimus 2. VII ? 8. VII, siis laulukursused algasid 9. VII hommikul.
Meistriklassidel on tavaliselt üks põhiõpetaja ja -juhendaja, nimi, mis kutsub üle maailma kokku noori lauljaid. Tänavu oli selleks meilgi hästi tuntud,…
-
Teos flötistidekullavaramust
Kontsert algas tuntud ja paljukuuldud sooloteosega flöödirepertuaari kullafondist. ClaudeDebussy?Syrinx? sooloflöödile(1913)saiMihkelPeäskeinterpreteeringus hoopis teistsuguse hingamise kui esitused, mida allakirjutanu on varem kuulnud. Kuna see teos on üsna lühike, pole muusikule palju aega antud selleks, et ennast kontserdi alguses n-ö käima tõmmata. Aga juba esimeste helide kõlades õnnestus flötistilkoondadapublikutähelepanu muusikale, mis kaeblikult, melanhoolselt kõlanuna manas elavalt ette pildi heliloojast, kes pärast kõiki haigusega seotud vintsutusi valmistub tegema loomingulist…
-
Minule oli kõige positiivsem osa õhtust Beethoveni sümfoonia esimene osa, see tundus nii ?õige? tundega ja targalt juhitud. Oli plaadilikult lihvitud kvaliteeti, lugu voolas kuulajat hellitava nõtkusega ja kogu asja kandis psühholoogias palju käsitletud nähtuse ?emotsionaalne intelligentsus? muusika-alane erivorm. Ilusa värviga ja professionaalselt mängitud soolosid kuulis rõõmustavalt palju kogu teose jooksul.
Beethoveni Kuues tervikuna on mulle alati tundunud natuke igav ja ühetooniline ? eks selles mängi oma…
-
Ühtpidi ehk täiesti juhuslikult, teisalt aga loogilise jätkuna küllalt pikaajalisele tööle. Nimelt formeerus aastal 2000 Euroopa Plokkflöödiõpetajate Assotsiatsiooni Eesti haru, sellised harud on olemas enamikus Euroopa riikides. Nende harude katusorganisatsioon loodi aga alles eelmisel aastal ning uuenenud organisatsiooni esimene töökoosolek peeti Tallinnas. Ning kuna tegu on mitte ainult kõrgetasemeliste plokkflöödiõpetajate, vaid ka -mängijatega, olid nad nõus nii õpetama kui kontserte andma. Siis tunduski, et on piisavalt…
-
Tänapäeval, kui ükskõik millises stiilis klassikalise muusika pak-kumine ületab publiku vastuvõtuvõime, vajab hoolikat läbimõtlemist, et mida, kuidas, kellele ja kus esitada. Inimene meie petlikus ostu-müügi ühiskonnas vajab elamusi, midagi tõelist, ehedat, mis tuntavalt puudutaks ja puhastaks ? kontserti, mis oleks sündmus.
Ansambli Voces Musicales kontserti Kadrioru lossis oli rõõm kuulata ja nautida. Heinrich Schützi (1585 ? 1672) vaimuliku vokaalmuusika kirglikkus ja väljendusrikkus mõjub; tema sõnumil, mis lähtub…
-
Imbi Kuus suunati Vanemuise orkestrit värskendama ja sellest ajast on käibel järgmine legend. Noort viiulikunstnikku ei rahuldanud perspektiiv Vanemuises ja ta pöördus julgelt kardetud Kaarel Irdi poole järgmise jutuga: ?Tahan koju!?. Ird vastu: ?Miks? Mina küll ei taha, mul on kodus Epp Kaidu? ? Imbi: ?Mul ei ole?, Ird: ?No mine siis!? Sellest ajast algas Imbi Kuusi Tallinna-periood nii orkestriartisti kui pedagoogina. Töökus, järjekindlus, realiteeditaju, ausus…
-
Led Zeppelin oli ühtpidi hipiajastu bänd, väliselt üsna samasugune nagu paljud tollal. Saundide poolest sobisid nad ka seltsi: käre bluusrock ning psühhedeeliline folk nagu mu ühes lemmikloos ?Gallows Pole?. Ent samas nad vastandusid hipidele, lõpetasid nende naiivse aja; olid teravamad, julmemad, nende müstika oli kargem ja halvaendelisem, hetkiti on Zeppelin vana metal?i üks sünnipunkte. Hipide kõrval oleks neid võinud nimetada ehk pimeduse lasteks/kuulutajateks ? teades veel…
-
Lavastus oli midagi erilist, kuigi kohapeal võis kuulda, et traditsioonide austajail tekkis vastakaid arvamusi. Lavastaja Graham Vick ja kunstnik Paul Brown on mõlemad inglased, kes koos töötanud 17 aastat ja teinud umbes 25 ? 30 lavastust üle terve maailma. Lavastaja on öelnud, et nende vahel valitseb suur teineteisemõistmine, et nad arendavad koos teose dramaturgiat, et ?Traviatast? sai nende esimene töö amfiteatris, eksperiment, millega tahtsid üllatada mõjusa…
