-
IMG style=”WIDTH: 195px; HEIGHT: 221px” height=221 alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/13.jpg” width=243 align=baseline border=0>
-
style=”WIDTH: 182px; HEIGHT: 224px” height=224 alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/280105/17.jpg” width=187 align=baseline border=0>
-
Üritused jagunesid ?anrite kaupa (?Experiment?, ?Traditional?, ?Music and Words/Images/Space?, ?Öökohvikontsert?, ?Põhjala ja maailm?), ka festivaliraamat pakkus essee iga teemajaotuse kohta. Kaasatud olid Taani Raadio SO ja Sinfonietta, Malmö ja Helsingborgi SO, enamuses kammerplaanis kavad, millest köitvamate hulgas mammutkontserdid ?Changing Places? (kõigis kolmes linnas). Alustati Taani Rahvusgaleriis: külalistena olid kohal Kammerensemble Neue Musik Berlin ja Birmingham Contemporary Music Group, samuti norralaste Poing ja Vertavo Quartet, dirigent Ed…
-
Esimene ooper, mida uues majas alates 26. I näitama hakatakse, on Verdi ?Aida?, siis R. Straussi ?Elektra? ning taanlaste nimeka Poul Rudersi (1949) algupärandi ?Kafka?s Trial? esiettekanne märtsis, kevadel ka Wagneri ?Siegfried? ning Piazzolla ?Maria de Buenos Aires? (21 etendust märtsis-aprillis!). Henning Larseni projekti järgi püstitatud ehitise peamiseks rahastajaks oli A. P. Mølleri ja Chastine McKinney-Mølleri Fond.
Avakontserdil astus üles üle 400 esineja: ooperi- ja balletirupp, Kuningliku…
-
Fabio Andreotti ja Galina Gort?akova.
Vastuse saime 14. I Estonia kontserdisaalis, kus toimus ERSO ooperigala koos külaliste Galina Gort?akova (sopran), Fabio Andreotti (tenor) ja dirigendi Dario Lucantoniga.
Galakontsert iseenesest on ju üks absoluutselt standardne üritus, eriti ooperigala. Alati võib prognoosida kava ülesehituse: üks ooperi avamäng, siis soprani aaria, seejärel tenori aaria, avamäng, soprani aaria, tenori aaria, avamäng jne, ning võimaluse korral duett. Ooperistaarid on ju eeldatavasti suured isiksused…
-
Nõnda esitas oma eluajal melodraama ?Enoch Arden? klaveripartiid helilooja ise, ent teose loomisajendiks oli tänutunne Ernst von Possarti vastu, kes Richard Straussi (1864 ? 1949) elus palju edasi aitas ja kellega koos nad selle melodraama Euroopas menukaks mängisid. Melodraama polnud ?anrina tollal midagi uut, neid kirjutasid ka teised R. Straussi kaasaegsed ja ?anrina on see ?elus? tänapäevani.
Melodraamas oli esiplaanil tekst, mida muusika dramaatilisematel hetkedel toetas, illustreeris,…
-
Kahtlemata sobiks seda laadi muusika ettekandeks pigem hämara ja sumeda valgusega klubisaal kui omaaegne raehärrade kogunemispaik kogu oma väärikuses. Sellises kohas esinemine nõuab interpreetidelt lausa ekstra pingutust loomaks kontserdisaalis vastavat meeleolu. Kuigi kontsert algas mõnevõrra ujedalt, suutis Helin-Mari Arder oma esinemisega viia publiku ajapikku esinejatega samale lainele tänu oma siirusele ja vahetusele publikuga suhtlemises.
Bossa nova ja Jobim
Kui rääkida bossa nova?st, siis ei saa üle ega ümber…
-
Kuidas sündis teos ?Res??
Selle teose idee oli mul olemas väga pikka aega. ?Res?i? inspiratsiooniallikaks on helid, mida ma oma kodu ümbruses aeg-ajalt kuulen: need on sellised klaasjad, kõrged helid, minu jaoks on nad hästi ilusad ja puhtad. Nad vibreerivad kord rohkem, kord vähem, tekitavad glissando?sid. Nad tulevad kuskilt Peterburi maantee kandist ja ma ei ole päris kindel, mis asi neid helisid tekitab, aga kujutan ette, et…
-
Igatahes tõstsid nii kandle-flöödi ansambel kui näitleja osalus selle õhtu kaugelt erinevaks korralise kontserdi ootuspärasusest ja rutiinist.
Romantiline kannel
Õhtu meeleolu kandis kahtlemata kannel ? nii oma erilisuses klassikalise repertuaari kontekstis kui ka dünaamilise skaala määrajana. Kuigi ajastu- ja stiilipiiride ületamine on ühe pilli puhul kulunud ja üleekspluateeritud arusaam, muundub kannel Kristi Mühlingu interpretatsioonis tõesti läbi sajandite ? lautost harfini. Mühlingu suhe kandlega on üliromantiline nii väliselt pildilt…
-
Peab tõdema, et saksofonikvarteti ühendamine meeskoorilauluga on üsna originaalne mõte ning ei meenu, et oleksin varem sellist kooslust kuulnud. Meeskoori ja saksofoniansambli kokkusulatamine andis tulemuseks igal juhul oivalise sonoorse ja mahedatämbrilise sound?i. Kõige ilmekalt väljendus see Palestrina ?Ave Maria? ja ?Panis angelicuse? ning Tomás Luis de Victoria teoste ettekande puhul. Renessansiajastu meistrite ?edöövrid pakkusid väga omapärase muusikanaudingu, millest õhkus ebamaisust ja rahu, vaatamata vastu kiriku välisseina…
