-
Mitch Leigh? muusikal ?MEES LA MANCHAST?. Lavastaja Ivo Eensalu, muusikaline juht Mihhail Gerts, lavakujundus ja kostüümid Mare Raidma. Osades Jassi Zahharov, Peeter Oja, Anne Reemann, Kaire Vilgats jt.
OÜ Dioneva.
esietendus Tallinna Linnahallis 11. III.
Ivo Eensalu püüe teha vana kooli näitlejatega muusikalilaval tõsist teatrit oli sama õnnetult idealistlik kui don Quijote enda isiksus ning kohtki ? läbisadavate lagedega kulunud Linnahall. Luues veidi abitu mulje, oli vormi…
-
Soome muusika uudisteks olid Seppo Pohjola I sümfoonia, Veli-Matti Puumala autorikontserdil neli esiettekannet, portreed said ka Riikka Talvitie ning Johan Tallgren, Matti Raekallio sooloõhtul Paavo Heinineni masurkad (op. 76) esiettekandel kõrvuti Szymanowski omadega. Uusooperina laval Pasi Lyytikäineni ?Helsingisse? (Juhani Aho järgi), mis tähelepanuväärne noore dirigendi Eva Ollinkaineni debüüdina.
Taas korraldati populaarseks saanud ?eripäev? (viis kontserti) Espoo kultuurikeskuses Tapiolas. Oodatuim ja kuulsaim külalissolist oli ameerika saksofonist Joe Lovano…
-
Tähistada kontserdiga Artur Kapi 127. sünniaastapäeva polnud laulja Mati Palmile kohustus ei rahvusooperist ega muusikaakadeemiast, kus tubli mees palgalehel. Pigem oli see solisti sisemine vajadus oma rahvuskultuurile tähelepanu osutada ajal, mil mõne ringkonna vaatevinklist pole möödunud sajandi eesti muusikal Euroopa kultuuri kõrval erilist väärtust. Selle arvamuse kummutas tema soolokontsert 28. II Suure-Jaanis, kavas 18 soololaulu kolme helilooja Kapi loomingust.
Suure-Jaani kultuurilembeline linnavalitsus on oma kodukandi heliloojate mälestust…
-
Elleri ?Orus?, ?Jõel? ja ?Aasal? ? nii on originaalis need ?Kolm pala? flöödile ja klaverile pealkirjastatud ? on eesti muusika kõige populaarsemad flööditeosed, millest ei pääse vist ükski flötist, kes meil seda pilli õppinud. Hea on kavalehelt teada saada, et esmakordselt esitati teos heliloojate liidus 29. IV 1952 ja esitajateks olid flöödil August Sepp ja klaveril Heljo Sepp. Ei julge lausa rauda raiuda, et flötisti eesnimi…
-
Enn Võrku (1905 ? 1962) tunneme kui meest, kelle elutöö sai tehtud nii ilmalikul kui ka vaimulikul muusikapõllul. Ta oli helilooja, dirigent, natuke ka pedagoog. Tunneme tema koorilaule, eelkõige muidugi ?Eesti lippu?, ?Ma lillesideme võtaks?, ?Helise, ilma?, ?Laulik? ja ?Ärge unustage laulu?, kuid ka ?Külm?, ?Nõmm? ja ?Emale? on väärt, et neid ette kanda. Laulud on viimistletud, kirjutatud märkimisväärse kooritundmisega ning kiiresti omandatavad, ka on need…
-
Pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist aastal 1926 pani Võrk endast kohe rääkima kui võimekast organistist ja suurepärasest improvisaatorist. Dirigendina sai ta tuntuks hiljem, juba Tartus tegutsedes, tema kontserdireisid koorijuhina ulatusid Eestist väljapoolegi: Helsingisse, Riiga, Stockholmi.
Samas tegutses Enn Võrk heliloojana. Tema koorimuusika kohta kirjutas Tuudur Vettik, et need saavutavad lihtsate vahenditega mõjuvaid kõlaefekte: laulude struktuur on lihtne ja läbipaistev, harmoonia selgekõlaline. Hugo Lepnurm hindas aga eriti kõrgelt Võrgu…
-
Paul Hillieri kava Taani vokaalansambliga Ars Nova Copenagen oli üllatav alternatiiv tema Eesti Filharmoonia Kammerkoori tsüklile ?Baltic Voices?. Ka taanlaste kava koosnes (ühe erandiga) Läänemere maade tänaste heliloojate loomingust: Einfelde, Pärt, Augustinas, Nørgård, Vasks, Gudmundsen-Holmgreen. Ja kuigi dirigent oli sama, erines käekiri diametraalselt.
Vastandina ?Baltic Voices?e? lohutamatult kurbadele kavadele, mis näitasid meie regiooni heliloojaid sügavuti mineva tunnetusega melanhoolsete natuuridena, mõjus seekordne kava ootamatult rõõmsameelselt. Tundub, et Hillier…
-
Mihkel Poll on oma lüürilisuse ja kõlakultuuriga kahtlemata väga omanäoline pianist ja see on juba hea eeldus tõusta ?suurte? hulka. Tihtipeale tekib noorte puhul tahtmine öelda, et see ja see omadus on tal ju head, aga see ja see veel puudu. Ootame ootuspärast tulemust, aga see on ju tegelikult nivelleeritus. Nii et kui noor pianist on jõudnud tasemele, kus kõik ootuspärane on saavutatud, hakkame ootama temalt…
-
Muusikaõhtu algas klarnetist Toomas Vavilovi ja NYYD Ensemble?i keelpillikvarteti hingestatud sissejuhatusega Schumannilt: ?Abendlied? op. 85 lõi kontserdi alguses vägagi sobiva meeleolu.
Schumanni Klaverikvintett op. 44 Es-duur on üks säravamaid teoseid maailma kammermuusikapärandis. Keelpillikvartetil õnnestus koostöös pianist Marrit Gerretz-Traksmanniga huvitavalt tabada selle teose iseloomu ja põhikaraktereid. Ansambli kokkumäng oli täiesti laitmatu, I osa kõrvalteemas avaldas muljet vioola (Torsten Thiebout) ja t?ello (Leho Karin) perfektne, ühtesulav kantileen.
Kui Schumanni op.…
-
J. R.: Õhtut alustas bänd Uusi Fantasia, kahest DJ-st, bassistist ja löökpillimängijast koosnev entusiastlik discopunk-grupp, kes energia poolest vajanuks ehk veidi teistsugust publikut või kohta. Ent tegemist polnud peaesinejaga. . . .
Matthew Herbert Big Band (MHBB), ?muusikakriitikute sõnul äärmuslikult julge muusikaline eksperiment?, osutus õnneks siiski bigbändiks selle sõna tõsises mõttes. Publikust hoovas sooja vastuvõttu, lausa poolehoidu. Lava keskel seisis dirigendi kõrval miksimispult, kus Matthew Herbert genereeris helisid, millest igaüks…
