-
Algselt pididki tantsijad osalema ainult jazzipooles, aga ka XIX sajand osutus neile ootamatult inspireerivaks ? küll oli siiski kahju, et (modern)tantsu võis näha õhtu jooksul ainult kolmes loos! Enim meeldiski just klassikapala (Paganini ?Veneetsia karneval?) tõlgendus tänapäevasesse tantsukeelde, minu arvates oli see õhtu puänt.
Samas oli see igal juhul antiballett: külguksest ilmub konarlike, kramplike ?estidega tantsijatar quasi-balletikleidi ja triibulise trikooga: midagi tema olekus ja liigutustes aimab järele…
-
Seekordne ?Võluflöödi? lavastus on muusikaakadeemia kohta etapilise tähtsusega. Esmakordselt käiakse suures plaanis välja nn täispakett: akadeemia omaproduktsioon, sõltumata mingist muust teatrist, oma lavastaja ja (esimest korda) oma orkester. Nii astub akadeemia ooperistuudio vaat et lausa teatrite ritta. Ooperistuudio praeguse juhataja Pille Lille sõnul on see mastaapne projekt mitmete aastate ja eelmiste juhatajate ideede kulminatsioon.
Määravaks persooniks on siin Thomas Wiedenhofer Saksamaalt ? selles produktsioonis lavastaja ja viimaste…
-
Tutvudes kavalehega enne Tallinna Kammerorkestri kontserdi algust 2. IV Mustpeade majas, võis sealt muu hulgas lugeda ka järgmist: ?Juha Kangas soovib esitada vaid muusikat, mille kvaliteedis ta on absoluutselt veendunud.? Just nimelt kvaliteet, selle sõna ülimas tähenduses, sobib iseloomustama lisaks kontserdiprogrammis olnud teostele ka dirigendi, solistide ja orkestri musitseerimist tol õhtul.
Soome heliloojat Uuno Klami, kelle teosega ?Hommage à Händel? (1931) kontsert algas, peetakse põhjanaabrite juures kõigi…
-
Viimati ?Akadeemilise kammermuusika? kontserti külastanud kuulajad said nautida tänaseks 20 aastat samas koosseisus Olavi Kasemaa (sopran-),Villu Veski (alt-), Valdur Neumann (tenor-) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon) esinenud Tallinna Saksofonikvartetti. Kvarteti asutas EMA professor Olavi Kasemaa ning see on omas valdkonnas esimene riigis. Ansamblit tuntakse peaaegu terves Euroopas ning paarkümmend (!) eesti heliloojat on kirjutanud oma teosed just sellele koosseisule.
Tallinna Saksofonikvarteti kavadel on mõned tähelepanuväärsed iseärasused. Esimese reeglina algab…
-
Kuuldavasti omandab inimene suurema osa infot nägemise abil. Kuulmine jällegi on tänu oma suhteliselt väiksemale mänguruumile nähtavasti ?peenem? ja subjektiivsem. Loomulikult on muusika ikka eelkõige helide omavaheline asi. Siiski kasutatakse muusikast rääkimisel tihtipeale visualiseerivaid võrdlusi ? on helilaviinid ja säravad meloodiad. Ning peale selle on suur osa muusikateoseid juba eos ette nähtud ka vaatamiseks.
Tänavuste Eesti muusika päevade programmis leidub selliseid muusikalisi nähtusi ooperist happening?ini: ETV eetrisse…
-
Kaitseväe Orkester rikastab korraliselt tegutseva puhkpilliorkestrina kahtlemata meie muusikapilti ? on puhkpillikollektiividele iseloomulikult kõige-esitaja. Ja nagu ikka, tuntakse end paremini kergemas ja tänapäevasemas ?anris ? on sellegi koosseisu nimekamad mängijad, näiteks Aleksei Saks (külalisena Tallinna Filharmooniast) ja Eduard Akulin tuntud just jazzimeestena. Kuigi, saksofonist Valdur Neumann on jällegi laia akadeemilise repertuaariga Tallinna Saksofonikvarteti liige.
Mendelssohni ?Avamäng puhkpilliorkestrile? oli küll kontserdi avalooks igati soliidne ja väärikas, aga küllaltki…
-
Pianist Nikolai Petrov on Moskva konservatooriumi professor ja vist kõigi võimalike Vene riigi aunimetuste ja -rahade omanik, mees parimais aastais (62) ning nautlemas ?üldrahvalikku? tunnustust, nagu vanasti öeldi. N. Petrovi eelmine Tallinna visiit jääb minu teada paarikümne aasta taha, kuid on üsna mälestusväärne, sest ta esitas siis raekoja saalis ühe teose, aga see teos oli Berliozi ?Fantastiline sümfoonia?. See on vist ka parim näide Petrovi pianismi ja…
-
Jens Bjørn-Larsen on tõeline virtuoos.
Klassikaraadio 10. sünnipäeva kontsert toimus asjakohaselt pidulikus õhkkonnas, mida toonitas ka ERSO kava, kus kõlasid vaid maailma (Schumann, Brahms) ja eesti muusikaklassikud (Tamberg).
Kontserdi avaloo, Robert Schumanni avamängu ?Manfred? romantiliselt impulsiivset karakterit toestasid orkestris dünaamiliselt eri pillirühmade reljeefsed dialoogid. Eriti tuleb siin tunnustavalt märkida puhkpillide täpset artikulatsiooni. Dirigent Lev Markiz (Holland) modelleeris esitusel küllalt emotsionaalselt kõiki tempolisi üleminekuid ning see emotsionaalsus kandus ka…
-
Aeg lendab. Noorimad, kes Paul Karpi veel mäletavad Suvorovi puiestee konsist, on tänaseks ise juba viiekümnesed. Mäletab kogu toonane tudengkond, sest õppe- ja teadusala prorektorina liikus ta alatasa ?kontori?, rektoraadi ja klasside vahet, ikka käänulisi treppe ja koridorikesi pidi, endal ümmargused prillid ümaras näos, kas ninale või laubale tõstetud. Oli rahulik ja pedantne kantselei-, sõbralik ja jagav muusikajuttudes. Sellise iseloomuga ? nendivad omaaegsed kolleegid ? silunud…
-
Nelja aastaga on tohutult tehtud ja õpitud. Hommikused loengusarjad on tihendatud kujul koju kätte toonud ajastute eripära. Toomas Siitani loengud barokist ja klassitsismist ning Kristel Pappeli pilt XIX sajandist on olnud loodetavasti hea kool õpetajatele, aga ka sekka sattunud mitte vähestele õpilastele ? kas või hoomamaks, missugusel tasemel esitatud infotulvaga neil juba mõne aasta pärast tuleb rinda pista.
Seekordne kaasaja loengutsükkel ei andnud ühest pilti, vaid postmodernistlikult…
