-
Ratassepp-Mikalai on aga esimesed, kes võitnud rahvusvahelise ARD konkursi ja seda aastal 2000 Münchenis. See konkurss on ainult pisut noorem kui meie klaveriduode traditsioon, s.t et esimene toimus 1952. aastal ja kestab tänaseni. Konkursi omapära on see, et ta on erialati hästi lai, alates traditsioonilistest klaverist, viiulist, t?ellost, laulust löökpillide ja kammeransambliteni välja. ARD võitjate hulgas on meilegi hästi tuntud interpreete nagu Natalia Gutman (1967), Bondurjanski…
-
Algselt pididki tantsijad osalema ainult jazzipooles, aga ka XIX sajand osutus neile ootamatult inspireerivaks ? küll oli siiski kahju, et (modern)tantsu võis näha õhtu jooksul ainult kolmes loos! Enim meeldiski just klassikapala (Paganini ?Veneetsia karneval?) tõlgendus tänapäevasesse tantsukeelde, minu arvates oli see õhtu puänt.
Samas oli see igal juhul antiballett: külguksest ilmub konarlike, kramplike ?estidega tantsijatar quasi-balletikleidi ja triibulise trikooga: midagi tema olekus ja liigutustes aimab järele…
-
Seekordne ?Võluflöödi? lavastus on muusikaakadeemia kohta etapilise tähtsusega. Esmakordselt käiakse suures plaanis välja nn täispakett: akadeemia omaproduktsioon, sõltumata mingist muust teatrist, oma lavastaja ja (esimest korda) oma orkester. Nii astub akadeemia ooperistuudio vaat et lausa teatrite ritta. Ooperistuudio praeguse juhataja Pille Lille sõnul on see mastaapne projekt mitmete aastate ja eelmiste juhatajate ideede kulminatsioon.
Määravaks persooniks on siin Thomas Wiedenhofer Saksamaalt ? selles produktsioonis lavastaja ja viimaste…
-
Anu Tali: Meie uus nägu ? New North ? on põhjendatav esiteks sellega, et tänaseks on igalt poolt maailmast liikmeid orkestrisse juurde tulnud, aga nn Põhja kontekst on natuke suurem: Taani, Rootsi, Soome, Norra. . . . See on omamoodi Ida ja Lääne verstapost, teerist, kus asetseme. Teiseks rõhume põhjamaisusele, tuleme kokku siin põhjamaises Eestis, mis ei kuulu ju õieti ei Skandinaaviasse ega Baltikumi, aga omamoodi kuulume siiski Põhja.
Muusikas…
-
Aeg on raha ja raha ei ole, seetõttu tuli minimaalsel ?üriil (3) võimalikult lühikese aja jooksul läbi kuulata kahes voorus kokku ca 110 esitust ja anda neile professionaalne hinnang. Seda hiigeltööd tegid ?ürii esimehena viiulikunstnik doktor Merit Palas Sibeliuse akadeemiast ning liikmed dirigent Paul Mägi ja ERSO soolot?ellist Pärt Tarvas.
Osavõtjad olid jaotatud kolme vanuserühma: 11 ? 14, kuni 18 ja kuni 22; niisiis alg-, kesk- ja…
-
Esiettekandes kõlanud René Eespere Kontsert klarnetile ja kammerorkestrile oli varasema, käsikelladele ja klarnetile kirjutatud teose ?In Dies? orkestrivariant. Eespere tänast muusikat iseloomustab sidus, läbiva intervallikaga ?seestpoolt? toestatud vormikujundus. Üsna ilmselt aga on tema jaoks ka instrumentaalmuusikas alltekst või sõnum vähemasti sama tähtis kui vorm. Klarnetikontserdis kasvab neutraalsest algmaterjalist, rahumeelsest tertsisuhtelisest vertikaalist ja väikestest motiivikestest tähendusrikkaid kujundeid, milles kangastuvad aja kulgemise fataalsus ja muutlikud tundeseisundid. Eespere ?semantika?…
-
EESTI MUUSIKA PÄEVAD: ARVO PÄRDI autoriõhtu Estonia kontserdisaalis 8. IV; ERSO, RAM, tütarlastekoor ELLERHEIN ja solistid ERI KLASI dirigeerimisel.
Tänavuste Eesti muusika päevade helilooja oli Arvo Pärt, kelle autoriõhtul Estonias sai kuulata ta teoseid läbi nelja aastakümne: kõlanuist varaseim aastast 1966 ning hiliseim dateeringuga 2004. On kuidagi sümboolne, et septembris oma 70. sünnipäeva tähistava helilooja muusikaõhtul juhatas ERSOt, RAMi ja tütarlastekoori Ellerhein maestro Eri Klas, dirigent, kellega…
-
Hakatuseks kontserdist Õpetajate Majas, kus ansambel U: esitas eesti heliloojate uudisteoseid kõrvuti lääne nüüdismuusikaga. Salvatore Sciarrino (1947) teose ?Lo sapzio inverso? (?Pööratud ruum?, 1985) heliruumi pööramine algas flöödi (Tarmo Johannes) ja klarneti (Meelis Vind) pikkadest multifoonidest ehk ühehäälse puhkpilli mitmehäälsusest. Loo võtmeks oligi n-ö helivärvusmuusika, mis teostatud pilli sisse kahinal puhumistega, ebamaiste fla?olett-glissando?de jms kõlavisioonidega. Ka Iannis Xenakise (1922 ? 2001) ?Charisma?s? (1971) oli tulipunktis heli…
-
Marina T?irkova
?SHANNON ROSE?, György Yauri Vamose originaalballett JEAN SIBELIUSE muusikale.Koreograaf ja lavastaja György Yauri Vamos, dirigent Jüri Alperten. Osades Marina T?irkova, Vladimir Arhangelski, Linnar Looris, Viktor Fedort?enko, kaasa teevad Estonia balletirühm ja sümfooniaorkester. Etendus 30. III Estonias.
?Shannon Rose? on ballett, mis avardab selle ?anri piire: evib draamalavastuse jooni, mitmekihilist tihedat tegevust, näitab tegelasi muutumises ja kasutab sümfoonilist väärtmuusikat. Estonia teatri praeguses repertuaaris kõige intensiivsem ja…
-
Jens Bjørn-Larsen on tõeline virtuoos.
Klassikaraadio 10. sünnipäeva kontsert toimus asjakohaselt pidulikus õhkkonnas, mida toonitas ka ERSO kava, kus kõlasid vaid maailma (Schumann, Brahms) ja eesti muusikaklassikud (Tamberg).
Kontserdi avaloo, Robert Schumanni avamängu ?Manfred? romantiliselt impulsiivset karakterit toestasid orkestris dünaamiliselt eri pillirühmade reljeefsed dialoogid. Eriti tuleb siin tunnustavalt märkida puhkpillide täpset artikulatsiooni. Dirigent Lev Markiz (Holland) modelleeris esitusel küllalt emotsionaalselt kõiki tempolisi üleminekuid ning see emotsionaalsus kandus ka…
