-
Seekordne programm oli selles mõttes täispakett, kuna dirigendipuldis oli külalisena Lilyan Kaiv, klaverikontserdi esitas Mihkel Poll, t?ellokontserdi PLO kontsertmeister Kristjan Saar, G. Kant?eli teos ?Eine kleine Daneliade? pakkus võimaluse orkestri kontsertmeistrile Kristel Eeroja-Põldojale ning teatavasti on klaverikontserdis oluline koht trompetisolistil (Karl Vakker) ning samaväärne t?ellokontserdi partituuris metsasarvel (Siim Vakker). Ühe kontserdi raamides oli võimalus ennast väljendada seitsmel (!) eesti muusikul, selline ebastandardne idee juba väärib medalit.
Ebastandardsena tundus…
-
Mõeldes Estonia teatri seostele soome kultuuriga, meenub esmalt fakt, et maja on kavandanud soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Olulisemaid teerajajaid n-ö ooperisilla ehitamisel kahe hõimurahva vahele oli aga soome tenor Wäinö Sola (1883 ? 1961). Laulja, lavastaja, tõlkija ning kodumaise ooperielu ühe alusepanijana, olid tal tihedad sidemed ka Eesti muusikaeluga. Esmakordselt esines ta Estonia teatris 1913. aastal, lauldes Canio rolli Leoncavallo ?Pajatsites?. Samal aastal…
-
?Jazzkaar?: Avishai Cohen Trio (USA/Iisrael) Sakala keskuse suures saalis 27. IV.
Terve eelmise nädala vältel eesti muusikaelus trooninud ?Jazzkaar? tõi tänavu publiku ette mitu ansamblit, mida võib suuremate või vähemate mööndustega pidada klaveritrioks. Klaveritrio on peavoolu jazzi üks väärikamaid tüüpkoosseise, mida on kasutanud Bill Evans, Keith Jarrett, Brad Mehldau ja paljud teised. Seekordse ?Jazzkaare? stiilipuhtaim klaveritrio oli Bobo Stensoni, Uffe Krokforsi ja Brian Melvini ühisprojekt, põhimõtteliselt kuulus…
-
Sakala keskuse öökontserdile on kogunenud märkimisväärne hulk tantsujanuseid noori ja käputäis jazzumeelaid, kaunilt riietatud muid kodanikke. Ikkagi kontsert. Jah, kontsert see ongi. Kavas kodumaine Kismabande ning Norrast pärit Xplodnig Plastix. Kismabande on 1999. aastast tegutsev kosmilise kõlaga üksjagu monotoonset elektroonilist muusikat viljelev grupeering. Vihjamisi puudutatakse nende poolt ka stiile nagu proge, jazz, uue laine psühhedeelia jne. Xploding Plastix seevastu on märksa elavam. Nende masinatest väljutatakse muuhulgas…
-
Ramon Jaffé
29. IV Estonia kontserdisaalis toimunud ERSO ja t?ellist Ramon Jaffé (Saksamaa) kontsert ?Heebrea rapsoodia? peadirigent Nikolai Aleksejevi juhatusel pakkus äärmuseni erinevaid muusikalisi elamusi.
Õhtu algas Max Bruchi ?Kol Nidrei?ga? t?ellole ja orkestrile op. 47. T?ellistide seas laialt tuntud ja armastatud teos on laulvuse ja lüürililise kantileeni musternäide, mille väljendamiseks on t?ello ilmselt üks maailma parimaid instrumente. Orkestri ees soleeriva instrumentalisti mängus eeldad automaatselt aktiivsust ja oma…
-
Avakontserdiks oli aga Arvo Pärdi viiekontserdilise sarja esimene kava, mida dirigeeris (2. IV) Anu Tali. Pärt oli ?dialoogis? nii Stravinski, Bachi kui Mozarti, Cage?i, Ligeti ja Stockhauseniga. Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli kaastegev Deutsche Kammerphilharmonie?ga ja eraldi (siis Paul Hillieri käe all) kolmes kavas, esinedes ka Bremenis ja Innsbruckis. Viimane kava Pärdi sarjast toimus aga 28. IV, kui Winbachi poistekoor ja Deutsche Kammer-Virtuosen Berlin esitasid ?Collage?i B-A-C-H?…
-
Hiinlanna Lan Wei-wei esitab festivalil Tan Duni Kontserti keelpilliorkestrile ja pipa?le. . . .
Festival ?Orient 2005? kestab sel aastal 3. ? 8. V ja enne, kui õieti avalik info on inimesteni jõudnud, on üks festivali tippsündmusi, hiina kunqu-ooperi etendus Tallinnas juba peaaegu pool aastat enne festivali toimumist välja müüdud. Praegu on juurde plaanitud üks lisakontsert Tallinnas ja loodetavasti pääsevad kõik kunqu-ooperi huvilised etendustele vähemalt Tartus, Pärnus või…
-
ÜLO KRIGUL
Moodsat muusikat tuleb kuulama enamasti üsna spetsiifiline publik. Mida on uuel muusikal n-ö tavakuulajaile öelda?
Oleneb, kui palju n-ö tavakuulaja kuulda tahab. Kui ta ei taha, siis ei ole midagi öelda. Ja ei peagi ütlema. Mis mõtet on rääkida kellegagi, kes sind kuulata ei taha? Iseasi, kui kuulaja ei tunne seda keelt, milles muusika kõneleb. Sel juhul peaks tal olema vähemalt tahe õppida. See oleks juba…
-
Alguses oli sõna.
Siis tuli neid palju.
Lõpuks sündis resolutsioon. Nii nagu konverentsidel ikka.
Aga sellel konverentsil käsitleti laulupidu, nähtust, mis on meie kultuuriruumile nii omane, et me need vahel samastame, ning mille reguleerimine võrduks otsekui sellesama kultuuriruumi reguleerimisega. Ja see pole võimalik.
Konverentsi ees seisis veel vähem ebavõimalik ülesanne koondada ühte resolutsiooni kolme erinäolise maa erinäolisest traditsioonist kantud laulupeod. Ometi ülesanne lahendati ja sündis sõnum: ?Väärtustades laulu- ja tantsupeo…
-
Tõnu Kaljuste juhatatud Berio ?Coro? neljakümnele lauljale ja neljakümnele instrumendile puhul mainime ära, et autori enda partituuri kohaselt istusid kõik need nelikümmend lauljat ja instrumentalisti paariti, ja veel seda, et paljudele harjumatud kõlaväljad imesid ligi tunnise loo vältel kuulajad sedavõrd endasse, et aplaus kujunes festivali kestvaimaks.
Nüüd siis peamisest, konkursist. Osavõtjaid oli 30 kaheksast riigist: 20 koori Eestist ja 10 mujalt (Läti, Itaalia, Soome, Austria, Norra, Horvaatia,…
