-
Nädalapäevad tagasi esietendus Soome Rahvusooperi laval Giacomo Puccini “Manon Lescaut”, millel on helilooja loomingus märkimisväärne tähendus, kuna just see lavateos avas Puccinile maailmakuulsust toonud ooperite nimistu. Tegu on suure veristi kolmanda lavateosega, mida pärast maailmaesietendust 1893. aasta 1. veebruaril Torino kuninglikus teatris on mängitud ja mängitakse edasi paljudel maailma lavadel.
Eestis pole Puccini “Manon Lescaut’d” senini lavastatud, mistõttu pakub põhjanaabrite ooperietendus erilist huvi. Küll aga on meil…
-
Legend on sündinud kuuekümnendatel, kui ilmusid müügile Supraphoni vinüülid Tšehhi Filharmoonikute salvestistega Karel Ancerli (1908 – 1973) juhatusel. Karel Ancerl oli kaheksateist (1950 – 1968) aastat nende peadirigent ning just siis võimendus ka meie teadvusse orkestri legendaarne “tšehhi kõla”, seda enam, et Ancerl neil kuuekümnendatel külastas ka Eestit ja tollane Eesti Raadio SO sai aimu, kuidas sel tasemel tööd tehakse.
Tegelikult sündis legend Vaclav Talichiga, kes oli…
-
KAMMERORKESTER TÕNU KALJUSTE dirigeerimisel Stockholmis Gustav Vasa kirikus 11. IX, kavas ARVO PÄRDI teosed.
11. IX õhtul sai mitmes Euroopa maa raadios kuulata Pärti, otse: Stockholmist kanti Euroopa Ringhäälingute Ühenduse (EBU) vahendusel üle kontsert Gustav Vasa kirikust, kus esinesid äsja Eestist saabunud Tallinna Kammerorkester ja Rootsi Raadio Koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Sama kava esitati 9. IX Eesti põhjapoolseimas paigas Viinistus, endises kalavabrikus, mis nüüd kultuuripaigaks saanud.
See kõik on…
-
Muusikateadus on kunst nagu ka interpretatsioon. Interpreet ei tee teoreetilist analüüsi kõrgtasemel, kus teeb seda muusikateadus. Arvud, valemid, kompositsioonimeetodite teadvustamine on interpreedi seisukohast pigem kaasaaitava kui määrava tähtsusega kõlakujutluse sünni ja interpretatsioonilise planeerimise protsessis. Teiselt poolt: teoreetilist analüüsi mõistmata või, veelgi hullem, seda välistades võivad interpreedi tiivad poolel teel Seletamatu juurde põletada saada. . . .
Interpreeti suunavad esitatava muusika vaimu tabamisele tihti just spirituaalsed alused ja needsamad “hämarad müstifikatsioonid”,…
-
Ehk on see julge väide, aga väita tihkan ometigi: Kago on tänase Eesti üks õrnemaid lüürikuid. Kui meil üldse on tõsiseltvõetavaid uue generatsiooni singer-songwriter’eid, siis siin on üks mees, kes passib seda traditsiooni esindama ja jätkama. Ta hääl ja iha lüüriliste meloodiate järele vastab sellele poeetikale, mida võiksime oodata tolt uuelt esiõuelaulikult. Muidugi, paraku või õnneks, esialgu on me turg niisugune, et Sommerist veel tähte ei…
-
Toimusid kohtumised heliloojate Klaus Huberi, Toshio Hosokawa ja Heiner Goebbelsiga, esimesed maailmaesiettekanded kõlasid Moskva Kaasaegse Muusika Ansamblilt nende vene muusika kavast: Maria Voinova “Wie ist es möglich?” ja Juri Kasparovi “Hommage à Honegger”. Vene muusikat tõi ka Seattle Chamber Players USAst (uus teos Pavel Karmanovi “Get in!”).
Teisi esinejaid: Collegium Novum Zürich, Krakovi löökpilliansambel (uusteoseks Poolas õppiva süüria helilooja Zaid Jabri “Glyptos”), Kairos Quartet, Poola Raadio Kwartludium…
-
foto:Lemmi Kuulberg
“Särav, ilus, pikk, sirge,” hindas Ene Üleoja uhket punast roosi oma käes rohkearvulise publiku ees, enne kui ta selle Ants Söödile ulatas. Kuulus see hinnang nüüd siis roosile?! Juba 6. augustist peale, kui Elvasse suviste lillesülemitega inimesi kogunes, et 8. augustil oma 70. sünnipäeva tähistanud austatud emeriitprofessor koorijuht Ants Sööti juba varakult õnnitleda, on see tegevus eri sõpruskondade kogunemistel juba üle kuu aja jätkunud…
-
Ehk on see julge väide, aga väita tihkan ometigi: Kago on tänase Eesti üks õrnemaid lüürikuid. Kui meil üldse on tõsiseltvõetavaid uue generatsiooni singer-songwriter’eid, siis siin on üks mees, kes passib seda traditsiooni esindama ja jätkama. Ta hääl ja iha lüüriliste meloodiate järele vastab sellele poeetikale, mida võiksime oodata tolt uuelt esiõuelaulikult. Muidugi, paraku või õnneks, esialgu on me turg niisugune, et Sommerist veel tähte ei…
-
Esimese teosena tuli ettekandele üks tuntumaid Bachi instrumentaalteoseid d-moll viiulikontserdi transkriptsioon ehk Kontsert klavessiinile ja orkestrile d-moll BWV 1052. Solistiks Anssi Mattila, kes kavalehe kohaselt paistab oma kodumaal Soomes silma laiahaardelise ja mitmekülgse muusikutegevusega (klavessinist, organist, dirigent, muusikakriitik).
Paraku polnud tema etteastet võimalik täiel rinnal nautida, sest tehnilist praaki ning möödalöömisi esines häirivalt palju. Lausa sellisel hulgal, et laval higistavast Mattilast hakkas koguni kahju. Mis pani mind…
-
Süidi nr 1 A-duur avaosa Präludium kõlab Mätliku tõlgenduses romantilise emotsionaalsusega, samas hästi esile toodud varjatud ja varjamatu polüfoonilise reljeefiga. Järgneva Adagio seade on küll märkimisväärselt kitarripärane, s.t kitarri kui instrumendi rikkalikke võimalusi maksimaalselt ära kasutav. Ka Mätliku dramaturginärv on selle osa lavastanud peene psühholoogilise koega, kaasates esitusse nii intiimsemaid kui dramaatilisemaid värve. See-eest süiti lõpetav Fuge jõuab kuulajani pigem barokses distsiplineerituses kui romantilises auras –…
