-
Ehk on see julge väide, aga väita tihkan ometigi: Kago on tänase Eesti üks õrnemaid lüürikuid. Kui meil üldse on tõsiseltvõetavaid uue generatsiooni singer-songwriter’eid, siis siin on üks mees, kes passib seda traditsiooni esindama ja jätkama. Ta hääl ja iha lüüriliste meloodiate järele vastab sellele poeetikale, mida võiksime oodata tolt uuelt esiõuelaulikult. Muidugi, paraku või õnneks, esialgu on me turg niisugune, et Sommerist veel tähte ei…
-
Esimese teosena tuli ettekandele üks tuntumaid Bachi instrumentaalteoseid d-moll viiulikontserdi transkriptsioon ehk Kontsert klavessiinile ja orkestrile d-moll BWV 1052. Solistiks Anssi Mattila, kes kavalehe kohaselt paistab oma kodumaal Soomes silma laiahaardelise ja mitmekülgse muusikutegevusega (klavessinist, organist, dirigent, muusikakriitik).
Paraku polnud tema etteastet võimalik täiel rinnal nautida, sest tehnilist praaki ning möödalöömisi esines häirivalt palju. Lausa sellisel hulgal, et laval higistavast Mattilast hakkas koguni kahju. Mis pani mind…
-
Muusikateadus on kunst nagu ka interpretatsioon. Interpreet ei tee teoreetilist analüüsi kõrgtasemel, kus teeb seda muusikateadus. Arvud, valemid, kompositsioonimeetodite teadvustamine on interpreedi seisukohast pigem kaasaaitava kui määrava tähtsusega kõlakujutluse sünni ja interpretatsioonilise planeerimise protsessis. Teiselt poolt: teoreetilist analüüsi mõistmata või, veelgi hullem, seda välistades võivad interpreedi tiivad poolel teel Seletamatu juurde põletada saada. . . .
Interpreeti suunavad esitatava muusika vaimu tabamisele tihti just spirituaalsed alused ja needsamad “hämarad müstifikatsioonid”,…
-
Ehk on see julge väide, aga väita tihkan ometigi: Kago on tänase Eesti üks õrnemaid lüürikuid. Kui meil üldse on tõsiseltvõetavaid uue generatsiooni singer-songwriter’eid, siis siin on üks mees, kes passib seda traditsiooni esindama ja jätkama. Ta hääl ja iha lüüriliste meloodiate järele vastab sellele poeetikale, mida võiksime oodata tolt uuelt esiõuelaulikult. Muidugi, paraku või õnneks, esialgu on me turg niisugune, et Sommerist veel tähte ei…
-
Süidi nr 1 A-duur avaosa Präludium kõlab Mätliku tõlgenduses romantilise emotsionaalsusega, samas hästi esile toodud varjatud ja varjamatu polüfoonilise reljeefiga. Järgneva Adagio seade on küll märkimisväärselt kitarripärane, s.t kitarri kui instrumendi rikkalikke võimalusi maksimaalselt ära kasutav. Ka Mätliku dramaturginärv on selle osa lavastanud peene psühholoogilise koega, kaasates esitusse nii intiimsemaid kui dramaatilisemaid värve. See-eest süiti lõpetav Fuge jõuab kuulajani pigem barokses distsiplineerituses kui romantilises auras –…
-
Serbiast pärit Jasminka Stancul on võitnud Viinis Beethoveni konkursi aastal 1989 ja sealt sai alguse tema karjäär, mis on tänaseks viinud ta Viini Musikvereini ja ka USAsse koos ei vähem ega rohkem kui Lorin Maazeliga Pittsburghi orkestri ette. Keda me teame Viini Beethoveni konkursi võitjatest? Iga-aastane külaline on meil soome tipp-pianist Antti Aleksi Siirala (võitis 1997) või vähemalt tuttavad Mitsuko Uchida (1969) Jaapanist ja Pavel Nersesjan…
-
Aile Asszonyi on sel suvel Tallinna raekojas ja nüüd siis Kadrioru lossis kuulajani toonud kaaluka koguse vokaalloomingut koostöös pianist Helin Kapteniga, keda ta intervjuudes on nimetanud ka viimaste aastate põhiliseks teejuhiks oma muusikalistes otsingutes. Tänapäeval, kus laulukunsti õppuritel on pidev koostöö ühe teadliku korrepetiitoriga rahapuudusel tasandatud miinimumini, on see suur luksus. Ja eriti õnnelik variant on muidugi, kui isiksused on ühisel lainepikkusel ning täiendavad teineteist.
Asszonyi on…
-
Ralf Långbacka (Soome) lavastatud “Othello” süvendas mõtet, et ooper on žanr, mis toimub kahjuks peaaegu ainult traagika toel. Klassikalise ooperi faabula on alati seotud mingi alatusega ja heade tegelaste hukkumisega. Ja enamasti ongi keskmine ooperilavastus vähegi huviga vaadatav alles siis, kui tegevus omandab tagasipöördumatult traagilised jooned. Osalt on see tingitud inimese vastuvõtlikkusest halvale – negatiivne emotsioon on alati tugevam ja seetõttu laval ka kergemini väljendatav. Traagika…
-
Arvo Pärti on korduvalt nimetatud maailma tuntuimaks ja tunnustatuimaks eesti heliloojaks. Ka kosmopoliidiks, müstiliseks minimalistiks, elitaarseks heliloojaks, geeniuseks, eesti muusika üheks suuremaks elavaks klassikuks. “Superlatiivid lendasid nagu kärbsed meepoti ümber,” ütles selle kohta üks teine eesti klassik. Vastukaaluks on Pärti aga süüdistatud ka kitšilikkuses ja liigses lihtsuses.
Lihtne ja geniaalne pole vastandid. Arvo Pärt on pälvinud mitmeid preemiaid ja aunimetusi, millest viimased on aasta helilooja nimetus (USA…
-
Euroopas külastatud kuurortide eeskujul alustas Urban Hiärne tervisevete otsinguid ka Rootsis. 1678. aastal kroonis otsinguid edu ja ta võis kinnitada, et Medevis leiti “puhas ja väge täis allikas subtiilse ja täiusliku mineraalveega”. Neli aastat juhatas Urban Hiärne Medevis arstina tervisevee joomist. Tema osava teavitustöö ja reklaamtekstide tulemusena sai Medevist üks Rootsi kõrgseltskonna meelispaiku. Muide, terviseveeharrastus ei läinud mööda ka Eestist: Tartu (Pärnu) ülikooli meditsiiniprofessor L. Mikrander…
