-
Aga alguses oli Wolfgang Amadeus Mozart. Nõndaviisi oli komponeeritud Uue Tallinna Trio kava, mis sai teoks eelmisel pühapäeval Kadrioru lossis ikka “Akadeemilise kammermuusika” sarjas. Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Harry Traksmann (viiul) ja Kaido Kelder (tšello) on koostöös jõudnud esimese aastakümne lõpule ning tehtud töö ja omandatud kogemus moodustavad tänaseks ansamblikapitali, mis kannab kõrget proovinumbrit.
Nädal enne Mozarti 250. sünniaastapäeva ei saanudki teisiti kui näidata oma isiklikku suhet geeniuse…
-
Esmakordselt kuulsime harmooniumi Kadrioru lossisaalis 2004. aasta oktoobris. Organist Aare-Paul Lattik esitas siis koos asjalike kommentaaridega põneva kava, tutvustades suurepärast saksa meistri kahe manuaaliga ning üsna rohkearvuliste registritega Pühavaimu kogudusele kuuluvat harmooniumi. Seekord oli Aare-Paul Lattik kokku seadnud kammermuusika kava, kus kaastegevad veel Tõnu Reimann (viiul), Urmas Vulp (viiul) ja Aare Tammesalu (tšello).
Kuna kohe-kohe on käes Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäev, siis ega tema teoste esitamisest…
-
Shane MacGowan 1988 ja nüüd. . . .netifotod
The Pogues 20. XII 2005 Londoni Brixton Academy’s.
Tulla üle tüki aja jälle kokku ja näha enda ees ustavate austajate horde, kes vahepealsel ajal on pidanud leppima oma lemmiku kuulamisega vinüülidelt, kassettidelt ja laserplaatidelt. Hmm, midagi pole juba aastates muusikuile sellest vist magusamat ning meelitavamat. Ja nii veel kaheksa korda järjestikku, sest just sedapalju kontserte andis äsja lõppenud aastal spetsiaalselt UK jõulutuuriks taasühinenud…
-
Nagu meile kõigile teada, sündis Wolfgang Mozart, kes hiljem lisas oma nimele veel Amadé, 1756. aastal. Kahjuks mitte Prantsusmaal, kuid siiski meie armsas naaberriigis, mis küll peagi sai Prantsusmaa osaks. See sündis tänu keiser Bonaparte’i nägemusele ühinenud kastraadivabast Euroopast. Kastraadid suutis keiser suurte pingutustega lavalt peletada, kuid Euroopa ühendamise osas kohtas ta meie armsate sõprade, sealhulgas ka Mozarti sünnimaa ägedat vastuseisu, nii et meeleheitel Prantsusmaa oli…
-
Läinud aasta lõpus Estonia kammersaalis nähtud jõuluetendus, mis mõeldud lastele, isadele-emadele, vanaemadele ja vanaisadele, õdedele-vendadele, koertele-kassidele, linnukestele, jõuluinglitele ja kõigile teistele kallitele sõpradele – nii on kirjas kavalehel, millel taustmustriks lapitehnika rõõmsad värvid.
Lastele mõistetavas keeles ja viisistuses etendus lihtne ja südamliku mõtteivaga lugu: kui oled üksi ja kurb, siis paku soojust ja ulualust veelgi üksikumatele ja sinu elu saab mõtte. On sündinud algupärand, mille idee ja…
-
Festival “Mozart 250”: JUILLIARD STRING QUARTET (USA) Estonia kontserdisaalis 14. I, kavas Mozart, Beethoven, Šostakovitš.
Keelpillikvartett on imepärane kooslus. Sellise ansambli loomine-asutamine on seotud tohutute raskustega, aga kui kooslus on ennast õigustanud, on tema tegevuse lõpetamine pea võimatu. Vahelduvad üksikud liikmed, aja jooksul ehk terve koosseis, aga märk jääb.
Üks sellistest žanrimärkidest, Juilliardi Keelpillikvartett koosseisus Joel Smirnoff (I), Ronald Copes (II), Samuel Rhodes (vioola) ja Joel Krosnick (tšello), oli…
-
Austraalia mandri olulisemaid kunstiüritusi, mitmeid kunstialasid hõlmav Sydney festival (7. – 26. I) toimub 30. korda. Sydney Symphony Orchestra ees on huvi äratavad George Gershwini kavad helilooja muusika spetsi Wayne Marshalli dirigeerimisel. Orkestriga teeb Sydney ooperimajas kaks ühisprogrammi (homme ja ülehomme) ka Elvis Costello, lisaks ta ühine projekt Brodsky String Quartetiga, kes ka omaette üles astub. Pianist Christopher O’Riley toob välja rockmuusika kava kõrvuti Šostakovitši prelüüdide…
-
Sarjas “Diplomaatilised noodid / Venemaa”: JURI ŠIŠKIN (bajaan, Venemaa), VALENTINA TALUMA (sopran) ja TARMO EESPERE (klaver) Mustpeade majas 13. I.
Kõnealune muusikaõhtu oli välja kuulutatud kui uusaasta-kontsert, tõsi küll, vana kalendri järgi. Ning tõelise uusaasta-üllatusena võis reklaamist lugeda, et vene virtuoos, paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat Juri Šiškin mängib bajaanil (!) Mussorgski kuulsat tsüklit “Pildid näituselt”. Suurteost, mis pianistidelegi on esituslikult paras pähkel. Sestap seadsingi läinud reedel 13. kuupäevale vaatamata…
-
Eelmisel reedel Metodisti kirikus andis äsja oma 70. sünnipäeva tähistanud Arvo Pärt sümboolselt teatepulga üle Wolfgang Amadeus Mozartile (1756 – 1791), kellel tänavu 250. sünniaastapäev. Kuulajaist tulvil kirikus kandsid Pärdi ja Mozarti teoseid ette Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (alt), Jussi Myllys (tenor, Soome) ja Uku Joller (bass).
Kontserti alustas Pärdi “Trisagion” (1992/94) keelpilliorkestrile. Vaoshoitult, täidetud kõla ning…
-
Õhtumaade muusikaloos on imevähe neid heliloojaid, keda geniaalsuselt ja produktiivsuselt annaks mingilgi määral kõrvutada Wolfgang Amadeus Mozartiga (1756 – 1791), kelle 250. sünniaastapäeva tähistab 27. jaanuaril kogu muusikamaailm. Kõrvutada ju võib, ent võrrelda ei saagi.
Mozarti kui imelapse fenomen rabas juba tema kaasaegseid. Näiteks on teada, et tollal vaid 16aastasele Johann Wolfgang Goethele jättis kustumatu elamuse temast seitse aastat noorema lapse Wolfgang Amadeuse klaverimäng, millest ta rohkem kui…
