-
Duosonaatidega üldse ja Brahmsiga eriti on keeruline lugu, sest neis väljenduvad ju üheaegselt nii sümfonism, kontsertlikkus kui kammerlikkus ning täiuse saavutamiseks on vaja teha valik või leida sünteesivõimalus. Siin on vähemalt seitseteist, kui mitte nelikümmend seitse mõjurit, mis saavad otsustavaks valiku tegemisel, ning ükski neist ei ole eelistatud või ainuõige. Kui sellele buketile lisada veel Brahmsi puhul otsesed vihjed kammerlaulu žanrile, siis saab otsustavaks esitajate kogemus…
-
Debüteerinud napilt kümme aastat tagasi (nagu ka Vladimir Jurowski), on Simon Rattle’i ja Claudio Abbado assistendist Hardingist kasvanud mitme orkestri peadirigent, kes ooperikogemuse saanud Aix-en-Provence’i festivalil. Jaanuaris tulebki “Jevgeni Onegini” ja kontserdiga ka Vladimir Jurowski ning nüüd alanud Mozarti seeria lõpetab kevadel “Don Giovanniga” kõige noorema muusikajuhina veel Gustavo Dudamel (24). Pärast edukat debüüti korraldas La Scala Hardingile tunnustuseks esmaspäeval tema Mahler Chamber Orchestra erikontserdi, kus…
-
“Moodne sümfoonia”: ERSO, ESTONIAN DREAM BIG BAND ja solistid OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 10. X.
ERSO aastalõpp tundub seekord olevat eriliselt sisutihe: eelmises Sirbis oli juttu Mahleri II sümfoonia ettekandest Paavo Järvi juhatusel, nüüd on tulipunktis Tüüri V sümfoonia esmaesitus Eestis Olari Eltsi dirigeerimisel. Ent kõigest järgemööda.
Eelmine laupäevaõhtu oli Estonia kontserdisaalis hästi rahvarohke: kindlasti meelitas publiku kohale nii huvitav kava vene muusikaga, eesti esiettekanne, prantsuse pianist, Eltsi…
-
Ent miks me ei tea? Üks variant oleks, et vist polegi vaja teada. Aga siiski. Miks – pole vaja või?
Ehk parem võimalus oleks siirduda kohe ühe teise vastusevariandi juurde, milleks pakun välja: anonüümne muusik anonüümses keskkonnas anonüümsele tarbijale. Jah, mitte küll anonüümse kaubaga (piraatlus on karistatav), kuid – ka siin-seal raadiojaamades kuuldav jõuab kohale ikka anonüümse kaubana. Nüüd äkki oleks küsimuse tulipunktis hoopis eriline nähtus –…
-
Veel 10 – 20 aastat tagasi oli üsna levinud arvamus, et hea sümfooniaorkester saab tekkida mõnes suuremas linnas muusikute aastakümnete(sadade?) -pikkuse stabiilse töö tulemusena, mille alustaladeks on kohapealsed musitseerimisoskused- ja traditsioonid. Suures osas kehtib see mõtteviis ka praegu, kuigi ei sobitu täies mahus enam hästi tänasesse päeva. Põhjuseks see, et üha rohkem, sarnaselt teistele elualadele, võime täheldada ka muusikute suurt mobiilsust ja paindlikkust töötamise koha ning…
-
Kui puhkpillimuusika võiks kuulajail tekitada ehk mõningaid eelarvamusi, näiteks, et puhkpilliorkester kui koosseis mängib alati ühes ja ainsas kindlas dünaamika- ning tessituuriskaalas, siis Eesti Kaitseväe Orkester näitas Peeter Saani dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 30. XI märksa mitmekülgsemat taset.
Pole saladus, et ühe õnnestunud kontserdi edu pant on samavõrra huvitav repertuaar, kui hea valik solistide osas. Ning Indrek Vau soleerimine Eino Tambergi Trompetikontserdis nr 1 oli kahtlemata märk kui…
-
Ei pea vist pikalt seletama, miks just jõuluvanade liikumise eel hoopis rohkem plaate ilmub kui muidu. Kuid olgu põhjused millised tahes, uued head plaadid teevad ikka ja uuesti head meelt. Eelmise nädala Sirbi “Plaadifookuses” leidis rida vastseid plaate juba kajastamist, siinne kirjutis toob veel kuhjaga plaadiuudiseid juurde, võttes fookusesse värskelt Eestis ilmunud jazzialbumid, mitte küll päris kõik, kuid suurema osa siiski.
Trummar Toomas Rull on üllitanud albumi…
-
18. ja 19. XI kohtusid G. Otsa nimelises muusikakoolis taas Tallinna muusikakeskkooli, Tartu Elleri kooli ja Otsa kooli keskastme noored pianistid.
Žürii esimees Lilian Semper: “Keskaste on klaveriõpetuses eriti tähtis aeg. Tundub, et Eestis on klaverimäng ikka veel heal tasemel ja selle taseme tagavad lastemuusikakoolid ning raamõppekavad, mis loovad muusikaõpetusele laiapõhjalise aluse.
Konkursist osavõtt oli väga rohke, mistõttu sai keskastme pianistidest väga hea ülevaate. Õpilaste kavad olid huvitavad…
-
Kontserdisari “AKADEEMILINE KAMMERMUUSIKA” Kadrioru lossis.
Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna juhataja professor Neeme Punder (flööt) on praegu selgelt aktiivseim puhkpillisolist vastaval pildil Eestis, rääkimata tema tegevuse haardest, alates vana muusika interpretatsiooniprobleemide kursusest ning kaasaegse muusika esmaesitustest (Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev jt).
27. novembri “Akadeemilise kammermuusika” sarja kontserdi kava oli monotemaatiline, sest esitati Joseph Haydni neli flöödikvartetti ning Neeme Punderi partneriteks olid Harry Traksmann (viiul),…
-
Mahleri hiidsümfoonia ettekanne ERSO-lt on sündmus, mida võiks võrrelda Wagneri ooperi lavaletoomisega Estonia teatris. Määratu esituskoosseis (suur orkester, solistid, koorid), eksistentsialistlikust filosoofiast kantud tekst, osalt lava tagant kõlav muusika ning teatraalne värvikus teevadki selle sümfoonia ooperilaadseks.
Teise sümfoonia kirjutas Mahler ka ajal, mis järgnes ooperidirigendina mitmel pool Euroopas veedetud aastaile. 40aastase mehe elu- ja ooperimaailma kibestumise kvintessents nii filosoofilisel kui muusikalisel tasandil.
XIX sajandi lõpu hilisromantismi kalduv helikeel…
