-
Leif Segerstam netifoto
ERSO LEIF SEGERSTAMI (Soome) dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 25. II, kavas Sibelius, Segerstam ja Dvořák.
Leif Segerstam on pianist, viiuldaja, helilooja, dirigent ja ka filminäitleja ning ainuüksi sümfooniaid on ta loonud 150 (!!!). Aga see on ainult osa tema heliloomingust – Segerstami orkestriteoste nimekirjas on lisaks sümfooniatele veel terve sari “Lillekimpe” (“Flowerbouquette”), millest nr 43E aastast 1993 on pealkirjastatud nii: “Peetr Lilje, Aleksandr Skrjabin & Ernest Chausson in Memoriam”.…
-
On mitmesuguse suunitlusega kontserte, alates interpreedi eneseimetlus-show’dest kultuurilooliselt harivateni. Neid justkui eri žanris muusikasündmusi ei saa mõõta ühe ja sama mõõdupuuga. Siiski! Kontsert kui esinemisvorm taotleb alati publiku kaasaelamist või vähemalt mõistmist.
“Ajaloo ilu” on ansambli Corelli Consort äsja lõppenud sari. Viimane ja menukas kontsert anti 19. II Kadrioru lossis, esinejaks ansambel barokiajastu pillidel, täpsemalt Lasma Meldere (Läti) I viiul, Mail Sildos II viiul, Martti Mägi vioola, Tõnu…
-
Mida elus elatakse, saab isiksuseks.
Isiksus ongi elu kokkuvõtt – ajaks muutunud ruum,
Mis tahab olla suuremas ruumis, selles,
Mille nimi on kevad või taevas või armastus.
Jaan Kaplinski
Kuulanud Estonia renoveeritud ooperisaalis Mozarti ooperi “La clemenza di Tito” (“Tituse halastus”, 1791) kontsertettekannet, oli tagantjärele veel mitu päeva selline tunne, nagu oleks viibinud kuskil väga kauges ja uskumatult puhtas maailmas. Maailmas, kus peetakse lugu ustavusest, aususest, sõprusest, omakasupüüdmatusest ja kus…
-
Tõnu Kõrvitsa muusika on ühtaegu pastelselt pehme ja romantiline ning impressionistlik. Ja sellisena haruldane nii Eesti kui muu maailma uue heliloomingu hulgas. Ka on tema muusika tugevalt ning tavatult programmiline, ikka seotud mingi kirjandusliku aluse või meeleolu, looduspildiga. Ja need meeleolud on Kõrvits ise ka paberile pannud. Nii et sel kontserdil sai kavast lugeda iga loo juurde kuuluvat.
“Kui päike on loojunud, on mõne aja horisondil näha…
-
Sellarsi festivalil tuleb esiettekandele ka John Adamsi teos “The Flowering Tree”, olulisem on aga soomlanna Kaija Saariaho uusooper “La Passion de Simone”. Saariaho ooper põhineb Amin Maaloufi libretol, Peter Sellars lavastab selle ise Theater an der Wienis, dirigent on Susanna Mälkki. Ooper on Viini, Los Angelese FO, NY Lincolni ja Londoni Barbicani keskuse ühistellimus.
Idealistlik festival pakub siia kõrvale rohkelt ka filmi, arhitektuuri jm. Neuwirth ütleb, et…
-
Barokkmuusika festival: ansambel IL FONDAMENTO (Belgia) PAUL DOMBRECHTI juhatusel Estonia kontserdisaalis 8. II.
Tänu Belgia saatkonnale sai barokifestivali publik kaasa elada maailmakuulsale ansamblile Il Fondamento Paul Dombrechti juhatusel. Nii Dombrecht kui kollektiivi külalisdirigent René Jacobs on tunnustatud barokkinterpreedid ja -asjatundjad. Brüsselis tegutsev ansambel esitab barokkmuusikat autentsetel pillidel kõikjal Euroopas, on oma ala juhtivaid kollektiive. Nende plaadistusi on tunnustatud kõrgeimate autasudega, näiteks viimane plaat Faschi avamängudega – tema kompositsioonistiilist…
-
Miks selline kava ja muusikavalik?
Tegelikult on see RAMil juba kolmas kava itaalia muusikast. Kogesin Euroopa koorimuusikaakadeemias veel kord, kui rikas on itaalia koorilooming ajastutelt, keelelt ja muusikalt. Seega on ka kontsertideks sobivaid teoseid palju. Aga materjali kättesaamine võttis aega – itaallaste käest saab kergemini lubadusi kui noote. . . .
Kontserdil on kaks selgelt eristuvat osa: religioosne ja ilmalik. Nii kajastub esimeses itaallaste sügav religioossus ning teises nende kirglikkus, emotsionaalsus,…
-
Pealkiri on teadagi laenatud jutukirjanikult Herman Sergolt ning aktuaalsemalt liiklusteemaline variant võinuks olla ka “Pinnatuisk ja lumevaalud”. Mõte jääb peaaegu samaks ning peas hakkas see keerlema viimase ERSO kontserdi (9. II) ajal ja järel.
Soliidne kava, mis koosnes Prokofjevi populaarseimast Klaverikontserdist nr 3 C-duur op. 26, mille solist oli Vladimir Mištšuk, ja veel populaarsemast Beethoveni sümfooniate Sümfooniast nr 5 c-moll op. 67, dirigendipuldis orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Vladimir…
-
CD TÕNIS MÄGI. VESTLUS HERMANNIGA. © Tõnis Mägi 2005
Kunagi oli just riigi esimesel kommertskanalil Kuku raadios üks vahva muusikasaade, kus mängiti palju vanu ja/või eriskummalisi asju. Mis veel kummalisem, seda saadet tegi üks põnevamaid eesti lauljaid. Ehk selle saate tõttu, aga ka nende laulude tõttu, mis ta tollal sisse laulis (nt plaadil “Hüüdja hääl”, 1994), jäi Tõnis Mägi mulle, tollal teismelisele, meelde kui valgustaja, inimene, kellele…
-
Karmen Puis ja Roland Liiv. alan proosa
Lavastus on sündinud koostöös Läti Rahvusooperiga, lavastaja on Indra Roga, lavakujundus Andris Freibergs, kostüümikunstnik Kristīne Jurjāne, koreograaf Ilja Vlassenko, valguskunstnik Igor Kapustin – kogu meeskond Lätist. Lauljad on seekord kõik omad, neist aga veidi hiljem.
Händel on kindlasti barokiajastu muusikaloo võimsamaid nähtusi. Tema muusikas on ajastu ülev ekstaatilisus, särav ilutsemine ja tunnete puhtus parimas kontsentratsioonis. Händelit on nimetatud kosmopoliidiks sõna parimas…
