-
14. – 16. III toimus Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias järjekordne “Muusikatriaad”, mis on alguse saanud 1993. aastal eriala tutvustavatest levimuusikapäevadest. “Muusikatriaadi” nime all peeti üritust neljandat korda. Nimetus on tulnud kolmest kultuuriakadeemias õpetatavast muusikasuunast: pop-jazz, rahva- ja kirikumuusika.
Kolme päeva jooksul korraldati rida kontserte koolides ja jazziklubis ning toimus vestlusring muusikahariduslikel teemadel. Triaadi oodatum osa oli noorte muusikute konkurss, kuhu pääsesid demode eelvoorust välja valitud paremad esitajad…
-
. . . .oli Eesti ainuke muusikafestival lastele “Muusikamoos” Pärnus juba alanud. Juba aastaid on seda teinud kultuursed inimesed Pärnu Kontserdibüroost ja Pärnu Linnaorkestrist, põhimõtteliselt sama malli järgi, aga siiski teatavate üllatustega. 15. III alates kell 14 ronis igal täistunnil Pärnu kontserdimaja orelist välja ahju-, ei vabandust, orelialune Kristel Aer, kes lubas ka klassitäitel lastel orelit vaadata nii seest-väljast, alt-pealt ja kõigil soovijail proovida ning seda viis koolitundi järjest…
-
Andres Kaljuste
On päris inimlik, et kui lavale astuvad poeg Kaljuste (Andres) ja isa Kaljuste (Tõnu), siis teravdub publiku huvi eriliselt juuniori vastu. Seda enam, et tegemist on soliidse debüüdiga esindusorkestri ees, Sibeliuse Viiulikontserdiga. Muusik on kord selline elukutse, kus asjad liiguvad piki perekondi ning see on nii alati olnud ja ilmselt jääb ka tulevikus sedasi, sest nii keeruline elukutse nõuab geene, keskkonda ja aastakümneid kestvat perekondlikku…
-
“Kuue-seitsmekümnendatel aastatel oli Tallinnas viis-kuus korralikku kontsertkoori, kes andsid igal aastal Estonias täiemõõdulisi kontserte. Oli väga kehv juhus, kui selle kohta ajalehes retsensiooni ei ilmunud” (kõnealuse kontserdi kunstiline juht Kuno Areng Arvo Ratassepa aja kohta).
19. III oli Estonias kontsert nagu Ratassepa ajal: laulsid Teaduste Akadeemia Naiskoor, Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Tallinna Kammerkoor, saal oli täis ja dirigendid juhatasid pea eranditult peast. Ainult et kooride ees seisid…
-
“Võluflöödi” tegevustik on viidud soome muinasaega.
WOLFGANG AMADEUS MOZARTI ooper “VÕLUFLÖÖT” (“Taikahuilu”). Lavastaja Jussi Tapola, dirigent Leif Segerstam, esietendus SOOME RAHVUSOOPERIS 3. III.
W. A. Mozarti 250. sünniaastapäevaks toodi Helsingis Soome Rahvusooperis lavale Mozarti ooper “Võluflööt” (“Taikahuilu”). Üllatava kontseptsiooniga ooperietenduse lavastaja on Jussi Tapola, kunstnik Anna Kontek. Esietendust märtsi alguses dirigeeris Leif Segerstam, Sarastrot laulis Ilkka Vihavainen, Öökuningannat Anna-Kristiina Kaappola.
1993. aasta suvel käisin Leo Normetiga “Võluflööti” vaatamas Savonlinna ooperifestivalil.…
-
Nagu pealkirjaks pandud, nii seletab ladina keele sõnaraamat Kreekast pärit mõistet. Seega kõik, mis toimub teatris, on nii vaadatav kui kuulatav. Siia peaksid ära mahtuma seega nii näitlejad, lauljad kui tantsijad, ükskõik siis millises üksteisega läbipõimunud kombinatsioonis. Seos on kõigil ühine nii intellekti kui tunnetega. Meie vaatajale hästi tuntud lavastaja Adolf Šapiro on oma raamatus “Nii sulgus eesriie” muu hulgas välja öelnud ühe lihtsa, kuid väga…
-
Meie kosmopoliitiline (sellel terminil on ka positiivne sisu) muusikakollektiiv Hortus Musicus tõi Kadrioru lossi läinud pühapäeval kava prantsuse muusikast õukonnas ja linnarahva seas XVII – XVIII sajandist alapealkirjaga “Kuningate ja kodanlaste Pariis”. Laialt haarava vokaalse ja instrumentaalse kava tõid kuulajate ette Hortuse raudmehed: Ivo Sillamaa (klavessiin), Olev Ainomäe (oboe), Tõnis Kuurme (flööt), Peeter Klaas (viola da gamba), Imre Eenmaa (violone = contrabasso), Jaan Arder (tenor), Joosep…
-
Lugesin just üht meili, mis saabus mu ametiarvutisse Eesti Fonogrammitootjate Ühingult. Sealt selgus, et ülehomme, 19. märtsil toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas suurejooneline galaõhtu, kus antakse kätte iga-aastased suurejoonelised Eesti muusikaauhinnad. Pressiteade ütleb samas, et värvika auhinnaetenduse käigus, mida juhivad Aigi Vahing ja Koit Toome, saab näha-kuulda eesti artistide paremikku. Täpsemalt, et üles astuvad Chalice, Tõnis Mägi, Metsatöll, Siiri Sisask, Uno Loop, Noorkuu, Vaiko Eplik, Vanilla Ninja…
-
Publikuhuvi selle lavaloo vastu pole vaibunud, Helsingis jäid paljud soovijad ukse taha, veebruaris tuli tükk uuesti mängukavva (9. märtsini üheksa etendust), ka nüüd oli väljamüüdud õhtuid. 2002. a pälvis “Kauge armastus” ühe ihaldatumatest kompositsioonipreemiatest, USA Grawemeyer Award’i. Lavastaja on algusest peale pea kõikjal olnud Peter Sellars, Salzburgis juhatanud Kent Nagano tegi nüüd kontsertettekande Berliinis ja tõi ooperi eelmisel laupäeval väga suure huvi saatel taas üheks õhtuks…
-
Vokaalsekstett COSMOS (Läti): Jānis Šipkēvics (kontratenor), Andris Sējāns (kontratenor), Juris Lisenko (tenor), Jānis Ozols bariton), Jānis Strazdiņš (bass), Reinis Sējāns (beat-box), Normunds Slava (helitehnik) Estonia kontserdisaalis 8. III.
Vokaalgrupi Cosmos esinemisest paistab kaugele “kolm sarve”: poisikeselik vallatus ja rõõm teha laval kõike, millega hakkama saab; kaubamärgina eriliselt pehme, kajaga üle ujutatud kõla ja äärmiselt kreatiivne löökpillimängija Reinis Sējāns.
Neli aastat tegutsenud läti noormeeste bänd justkui mängib oma “repertuaaritoas”, avastades…
